Jaanuar 2010, “Kodutohter”
Aive Antsov

kodutohter_jaanuar2010Holistilise psühhoteraapia seansil võib alateadvuse kaudu vabaneda erinevatest probleemidest ja haigustest. Tallinnas Kotka tänavas tegutseva Holistilise Kliiniku terapeut Tiina Mariam Reinsalu on olnud tunnistaja nii hinge, suhete kui ka füüsilise tervise paranemise imedele.

Tiina Mariam hakkas holistilist psühhoteraapiat õppima viis ning esimesi seansse “võõrastega” praktiseerima kolm aastat tagasi. Täiskoormusega terapeudina on ta töötanud viimased poolteist aastat. Ühes kuus võtab ta vastu neli kuni kaheksa patsienti, kes läbivad (kui on otsustanud teraapia korralikult ette võtta) neli kolmetunnist teraapiaseanssi.

Hea juhus

“Jõudsin holistilise teraapiani täiesti juhuslikult, nagu toimuvad kõik head asjad. Marina Eberth oli seda õppinud Taanis, kuidagi sattusid mõned Eesti psühholoogid tema juurde seansile ning keelitasid teda ka siin kursuseid läbi viima. Nii juhtusin koos ühe tuttavaga koolitust tutvustavale õhtule,” vestab Tiina Mariam.

Enda sõnul ei saanud ta alguses mitte midagi aru, kuid tundis, et see teraapia tõmbab teda magnetina. “Panin end koolitusele kirja. Õppides mõistsin, et see on tõepoolest minu ala – huvitav ja hingelähedane tegevus.”

Koolitus algas 2003. a Tallinnas tsükliõppena ja Tiina Mariam koos teiste kursuslastega õppis kolme aasta vältel palju uut. “Esimene aasta oli puhtalt tunnetuslik eneseanalüüs. Mediteerisime, arutasime, uurisime ja puhastasime iseenda alateadvust, saime teooriale tagapõhja. Teise aastasse kuulusid klassikud, ajalugu, teraapiameetodid. Kolmas aasta kulus puhtalt teraapiakoolitusele.”

Erinevad tasandid koos

Tiina Mariami sõnul on holistilise teraapia eripära see, et kui muidu tegeldakse psühhoteraapias kas käitumise, õige mõtlemise või tunnetega, siis holistiline teraapia hõlmab endas kõike.
“Tegeleme inimese kõigi nelja tasandiga, ei erista üht teisest väga teravalt. Inimesel on keha, tunded, mõtted ja hing/vaim. Üks mõjutab väga tugevalt teist ja kui ühes on mingi blokk või miski on kinni jäänud – tavaliselt tunnetes – mõjutab see kogu elu, mitte ainult tundeelu.”

Tiina Mariami võlus alateadvus, kus on kõik meie teadvustamata tunde- ja mõttemustrid. “Käitume ja tunneme mingil moel tõenäoliselt tänu sellele, et alateadvuses on olemas teatud muster, enamasti lapsepõlvest. Laps omandab need programmid suures osas enne, kui hakkab rääkima. Näiteks õpib, kuidas saada, mida tahab; kuidas käib lahkarvamuste lahendamine peres; kuidas väljendatakse tundeid. Kõik mustrid hakkavad lapses toimima. Ta võib teha samamoodi või risti vastupidi, kuid muster on norm, millest ta lähtub.”

Alateadvus on Tiina Mariami meelest ääretult rikas maailm. “Olen eluaeg olnud muinasjuttude fänn. Imemuinasjutud on sarnased alateadvuse maailmaga. Kui alateadvuses midagi ümber teha, siis toimib see ka päriselus, ilma et oleks vaja eriliselt pingutada. Kui muster on ümber tehtud, siis hakkan näiteks tähele panema, et enam ma ei solvu. Märkan küll, et inimene püüab mulle halvasti öelda –, aga see ei puuduta. Minus ei teki tõrget: oi, olen solvunud, mul on paha, et mulle haiget tehti. Nii see enam pole, ma lihtsalt ei saa haiget.”

Holistilise psühhoteraapia üks osa on töö kehaga. Sealgi on Tiina Mariami praktikas olnud huvitavaid lugusid. “Kehateraapiast on tihti abi ka siis, kui mingi krooniline viga ei allu tavaravile. Keha probleemiga tegeleme läbi alateadvuse.”

Kõige alus on teadvuslik väli

Holistiline psühhoteraapia põhineb viimaste aastakümnete kvantfüüsikal, mis väidab, et kõige alus on teadvuse väli, ükskõik, kuidas keegi seda nimetab – Väljaks või Jumalaks või Kõiksuseks. “Meil ei ole temaga selget piiri, temas on absoluutselt kõik olemas. Aga kuna kõike on võrdselt, siis on vastandid tasakaalus.”

Teatud meeleseisundis on võimalik üldväljaga kontakteeruda ja selle abil muudatusi teha. Ka imesid. Sest asi on kinni selles, mida usume.

“Siin on parandatud näiteks närvide müeliinikihti. Sclerosis multiplexi põdev inimene hakkas kõndima. Ma ei saa öelda, et ta hakkas käima nagu tavaline inimene, aga kui ta tuli, siis vedas vaevaliselt jalgu järel, oli tunda, et tal on raske koorem kanda. Täna käib ta kergelt. Ütles, et kodus käib lausa ilma kepita. Kui enne teraapia algust küsisin, kui palju ta usub, et see teda aitab, ütles ta, et 50%.”

Palju tullakse Tiina Mariami sõnul suheteprobleemidega, kui on raskused abielus või mured lastega. “Kellel on mure, et ei ole partnerit, või valib ta pidevalt partnereid, kes pole päris “need” – näiteks selgub hiljem nende alkoholilembus, kalduvus vägivallale või vastutustundetus. Põhjused on sageli lapsepõlves. Kui aga muutub enesetunne, enesehinnang ja suhtumine, muutub elu. Põhjus, miks võetakse joodikutest mehi, on tavaliselt selles, et lapsepõlvekodus on olnud joodikuid või keegi oli raskelt haige. See on sarnane muster, tuttav.”

Alustatakse probleemist

Kui inimene tuleb, siis räägitakse kõigepealt probleemist. Ka minevikust. Terapeut joonistab skeemi, mis hõlmab kliendi nii praeguse kui päritolupere – kes sinna kuulusid, millised olid suhted. Et terapeut mõistaks enda juurde tulnud inimese tausta.

Esimene teraapiaseanss neljasest tsüklist on sissejuhatav: klient tutvub meetodi ja võimalustega, kohtub maskita iseendaga võib-olla esimest korda elus. Teine seanss tegeleb konkreetse probleemiga. Kolmas seanss ütleb: “Ma suudan, ma saan, ma teen selle ära.” Neljandal seansil leitakse tavaliselt positiivne programm.

“Ühe võttena läheme ajas tagasi sinna, kust probleem sai alguse. Inimese alateadvus toimib selle põhjal, mida ta arvab, et oli. See võimaldab toimunu kujutluses ümber mängida. Seansi ajal elatakse uuesti läbi ka kunagised emotsioonid ja valutunded. Selle kaudu puhastatakse blokeering ning on võimalik teha muudatusi. Ükskõik, kas need on mingid otsustused, kuidas millessegi suhtuda või kuidas käituda. Kuni füüsilise parandamiseni.”

Allasurutud viha vallandab depressiooni

Tiina Mariami sõnul tuleb teraapiasse päris palju inimesi, kellel on depressioon. Depressiivsetes inimestes peitub sageli allasurutud viha, mida ei lasta välja. Ka puudub neil tihti positiivne programm. Inimesed teevad sageli seda, mida nende arvates peab, ei leia aega iseenda ega endale rõõmupakkuva jaoks.

“Depressioonis on sageli need, kes ei hoolitse iseenda eest, vaid päästavad maailma. Elus oleneb palju sellest, kui palju vastutust inimene iseenda eest võtab. Ikka loodame, et teised teevad meie eest, ja tahame ise teiste eest teha, tahame olla head. Kui inimene jõuab mingil arengumomendil sinnani, et taipab ise oma vajaduste täitumise eest hoolitseda, endale head teha, siis vaatab ta üle oma kohustused. Otsustab, kui palju on tal tegelikult vaja teha ja kui palju on endale kaela võetud, sest “ei” öelda on olnud keeruline. Kui tekib arusaamine, siis muutub elu ning paranevad suhtedki.”

Sukeldumine alateadvuse sügavustesse

Kõigepealt paneb Tiina Mariam kliendi pikali ja aitab tal jõuda muutunud teadvuse seisundisse. “Paljud ei tea, mis see on, nad ei ole kunagi mediteerinud, ei ole idamaise “kraamiga” tuttavad. Siis ütlen, et see on seisund, millest minnakse läbi kaks korda päevas – magama jäädes ja üles ärgates – une ja ärkveloleku-vaheline tasand. Aga kuna teraapias kogu aeg räägime, siis see seisund püsib. Inimene on kogu selle aja teadvusel.”

On mitu viisi, kuidas inimest sellesse seisundisse aidata. Tavaliselt kasutab terapeut akupressuuripunkte nimega “Taeva aknad” peas, õlgadel ja kaelal. “Ma ei pigista, puudutan vaikselt. Ütlen, et pane nüüd tähele seda ja pane tähele teist. Tavaliselt lähevad inimesed seisundisse väga kergesti. Isegi kui neile tundub, et midagi ei muutu, siis tegelikult muutub.”

Kuid meditatiivsesse seisundisse on võimalik jõuda ka energiapunkte puudutamata – hüpnoosiga. “Hüpnoosi korral on inimesel vaja otsustada, kas ta on nõus osa oma tahtest terapeudile allutama. Selge otsuse peab tegema kohe alguses. Aga igal juhul on rännaku alguses väike üleminek asjalikult osalt leebele sisemisele seisundile.” Enamasti toimub üleminek edukalt, vaid tugeva enesekontrolliga inimestel on vahel keeruline.

Ka aitamisel on piirid

Tiina Mariami sõnul on mõned jätnud teraapia ka pooleli. Näiteks üks väga haige inimene otsustas, et “ennem juba surm kui muutused”.

Tiina Mariami sõnul ei saa holistiline psühhoteraapia aidata psühhootilisi inimesi ega skisofreenikuid. “Piirijuhtumitega vahel käiakse; need, kes ei ole päris haiged, aga päris normaalsed ka mitte. Nendestki jättis üks pooleli, kuna leidis, et meetod on väga lihtne ja ta teeb ise edasi. Seni pole ta tagasi tulnud.”

Terapeudi arvates saab kodus eneseteraapiat mingil määral ka ise teha, sest lõppeks on see ju meditatsioon, juhitud meditatsioon. On kohti, kust üksi edasi minna ei saa. Aga neid ei tule iga kord ette. “Näiteks olukorras, kus tuleb teha täiesti uutmoodi otsus. Kui jõuan tupikusse, kust edasi ei saa: tuttaval viisil ei ole võimalik ja teisiti lihtsalt ei oska; ma ei tea, kuidas edasi minna. Siis on hea, kui keegi on kõrval. Teine variant on väga raske hingeline trauma. Selle võib uuesti üles kaevata, läbi elada, aga mida siis edasi teha – peaks olema kõva mediteerimiskogemus, et edasi minna.”

Üks seanss terapeudi juures koos sissejuhatava jutuajamisega kestab kolm tundi – see on standard. Kui klient tuleb korduvalt tagasi, tegeleb näiteks mingisuguse arstliku ravi kõrval siseseisundi jälgimisega, siis tehakse poolteist tundi.

“Teraapia on koostöö. Klient ei toimeta oma siseilmas üksinda, samas pole mingit abi ka ainult minu oskustest ega kogemustest. Töötame paaris. Kliendi hoiak on määrav, aga palju sõltub ka minust. Olen väga põhjalik inimene, katsun veenda klienti proovima pikemat seanssi, ideaalis nelikut. Tean, et sellest on rohkem kasu.”

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: