Kuidas hoida tasakaalu tundmatus olukorras?

21. apr. 2020 | Artiklid, Psühholoogia, Teraapia, Tervis

Postituse autor: Rita Eevardi

Rita Eevardi

Praeguseks hetkeks on kriisiolukord kestnud juba kaks kuud. Olen ise kogenud ja kuulnud pea igaühelt, kellega olen oma kogemust jaganud, et meeleolud ja seisundid kõiguvad üles-alla.

tasakaal kriisis

On päevi, kus vaikus ja eraldatus tunduvad isegi päris toredad. Samas on hetki, mil võtab võimust tunne, et olen lõksus, millest välja saamise aeg on teadmata. Tuleb ette ka selliseid momente, kus hirmulained võimalike kohutavate tulevikustsenaariumide tõttu üle pea löövad.

Hirm on loomulik ja vajalik tunne, mis hoiatab meid ohu eest ja manitseb ettevaatlikkusele. Nii nagu iga emotsioon, võib ka hirm meie elus juhtimise üle võtta ning me hakkame tema tõttu tegema valikuid ja otsuseid, mis meid ei teeni ja vales suunas tegutsema panevad.

Seda lugu inspireeris mind kirjutama tunnustatud vene psühhoterapeut ja koolitaja Mihhail Borodjanski, kes lisaks oma laialdastele teadmistele, jagab alati asjalikke ja toimivaid nõuandeid. Tunnen, et mind tema mõtted kõnetavad ja toetavad. Ehk toetavad sindki?

Kogu selle loo aluseks on mõte, et ohtlik pole ükski väline asi, ohtlik on vaid meie endi reaktsioon toimuvale. Inimeste puhul, kelle haiguse kulg on eluohtlik, ei ole ründav viirus teistsugune kui teistel, erinevad on inimeste kehade reaktsioonid viirusele. Samamoodi on majandusega – viirus ise ei kahjusta majandust, seda teeb süsteemi reaktsioon toimuvale.

Sama toimub ka minu emotsionaalse seisundiga – viirus on ikka viirus ja uudised, mis saabuvad, on lihtsalt uudised, aga mulle mõjub minu enda reaktsioon nendele uudistele. Seda on praegusel ajal inimeste pealt hästi näha. Esilehel ilmub uus uudis ja on neid, kes satuvad paanikasse, neid, kes kuulutavad, et see on täielik jama ja ka neid, kes jäävad rahulikuks ja jälgivad toimuvat, kohandavad vastavalt sellele oma toimetusi ja liiguvad edasi.

Reaktsioonid on meil kõigil erinevad meie eelnevate kogemuste tõttu ja ka uskumuste tõttu, mis meil elu ja oma suhte kohta temaga on. Kui  stressiolukorras vallandub hirmureaktsioon, siis koos selle olukorra poolt põhjustatud hirmuga otsivad väljendust ka kõik sarnastes minevikuolukordades väljendamata jäänud tunded. Üsna keeruline on teha vahet, kui suur osa emotsioonist on seotud sellega, mis reaalselt praegu toimub ja milline osa on seotud hoopis minevikuga. Mida enam on varasemas elus väljendamata tundeid, seda suurem on laeng praeguse reaktsiooni taga. Meid mõjutavad tugevalt ka ümbritsevate inimeste reaktsioonid ja seisundid, sest me oleme sotsiaalsed olendid ja mõjutame üksteist.

Kuidas juhtida oma reaktsioone nii, et tasakaal säiliks?

Mihhail Borodjanski toob välja 9 tööriista:

1. Eralda oma suhtumine ülejäänud inimeste omast. Jäta teistele nende reaktsioonid ja pööra tähelepanu endale. Mida mina praegu tunnen? Milline on minu reaktsioon juhtunule? Kas see reaktsioon on mulle uudne, tundmatu? Tunnen ma seda praegu esimest korda elus või olen mingites olukordades veel tundnud? Kui jah, siis millistes?

2. Kui reaktsioon on selge, siis hinda hetkeolukorda enda jaoks. Kas ma näen seda, mis hetkel siin ja praegu minuga toimub või suudan vaadata ainult hirmutavasse tulevikku? Kas ma loon oma peas erinevaid kohutavaid prognoose, samastudes nende inimestega, kellest uudistes räägitakse? Kas ma kujutlen, et samad asjad hakkavad juhtuma ka mu enda või minu lähedastega? Oluline on hoida tasakaalu selle vahel, mis on toimumas laiemas plaanis ja selle vahel, mis konkreetselt praegusel hetkel minu elus toimub. Me ei saa end eraldada ei välisest ega sisemisest, püüa hoida pilk mõlemal.
Et saada aru, kuidas praegune hetk sinu jaoks on, küsi endalt 4 küsimust:

  • Mida ma praegu näen? Vaata enda ümber ringi, teadvusta keskkonda ja asju enda ümber.
  • Mida ma praegu kuulen? Kuulata helisid enda ümber, lähemal ja kaugemal, pane tähele.
  • Mis lõhnu ma tunnen?
  • Mis tunne on minu kehas?

See harjutus võtab aega umbes minuti ja aitab tulla olevikku, oma hetkereaalsusesse. Tee seda harjutust silmad lahti.

3. Küsi endalt: “Mida ma praegusel hetkel kõige rohkem kardan?”

Kui oled oma hirmu märganud ja selle enda jaoks ära sõnastanud, küsi endalt: “Kelle hirm see on? Kus on selle hirmu juured? Kas see on ilmnenud juba minu lapsepõlves või elu jooksul juhtunud sündmuste käigus? Kas olen selle päranduseks saanud eelnevatelt põlvkondadelt või võtnud üle hoopis kultuurikeskkonnast, milles kasvasin?”

Kui seost oma isiklikus elus kogetuga ei tundu olevat, küsi endalt: “Kas keegi minu eelkäijatest võis tunda sama hirmu? Kes?”

Kui hirmu uurima hakata, siis selgub, et samas olukorras on inimestel üsna erinevad kogemused. Mõni kardab kõige rohkem oma tervise pärast, mõni majandusliku olukorra pärast, mõni hoopis selle tõttu, et ei saa olla kontaktis oma lähedastega jne. Kui küsida, kes eelnevatest põlvkondadest on sama hirmu tundnud, võib üllatusega meenuda vanaema, kes lapsepõlves kaotas haiguspuhangu ajal väikevenna ja peale seda kartis haigusi kui tuld. Või vanaisa, kes küüditati Siberisse ja jäi seetõttu ilma kogu oma maisest varast või hoopis vaarema, kes kuulu järgi olevat sõjakeerises oma perest mitmeks aastaks teadmatusse eraldatud?

Kui sellised seosed tekivad, tuleks endale öelda: “See ei ole minu hirm. Ma vaatan seda hirmu, näen seda, ma annan sellele koha ja ma elan seda praegu läbi, aga see pole minu oma.” Nii tuleks öelda iga kord, kui sama hirm ennast uuesti ilmutab. Enne, kui seda teha, tuleb läbi teha eespool kirjeldatud harjutus, mis toob sind praeguse hetke reaalsusesse.

4. Leia oma sisemine tugi. Me kaldume kriisiolukorras otsima tuge väljastpoolt. Sellega teeme end välisest sõltuvaks. Kõigepealt peaksime endale teadvustama, et oleme harjunud otsima toetuspunkte väljastpoolt, seejärel pöörama tähelepanu iseendale ja otsima toetuspunkte enda seest. Koosta nimekiri oma sisemistest ressurssidest ja täienda seda iga päev.

Näiteks: Mind toetavad mu:

  • kaine mõistus ja teadlikkus,
  • intuitsioon,
  • sisemine siht,
  • positiivsed harjumused,
  • teadmised, kogemused, oskused;
  • ideed,
  • suhted lähedastega, oma suguvõsaga;
  • hingelised omadused, tundlikkus, tahe;
  • usk ja lootus;
  • huumorimeel;
  • hea uni;
  • energeetilised praktikad, meditatsioon;
  • sisemine rahu;
  • armastus;
  • usk, et elu kannab mind jne…

5. Vii oma sisse- ja väljahingamine tasakaalu. Kriisiolukorras, kui tunneme hirmu, on meil tavaks tugevalt sisse hingata, mõnikord lausa mitu korda järjest ja unustada väljahingamine. Pane tähele oma hingamist ja keskendu pikale väljahingamisele ning märka sealjuures võimalikku emotsioonide vabanemist. Võta endale igapäevaselt selline hingamise ja sisemise vaikuse hetk.

6. Pane tähele, kuidas liigub sinu tähelepanu. Pane kirja, millele on su tähelepanu liikunud viimasel nädalal, viimastel päevadel. Mõtle ja pane kirja, mida sa tegid enne kriisi, kus oli sinu tähelepanu siis? Seda, millel on sinu tähelepanu, koged suurena. Sa saad ise valida, millele oma tähelepanuga väge juurde annad.

7. Märka oma suhtumist sellesse olukorda. Kas vaatad toimuvat adekvaatselt kõrguselt? Või kiikad ülevalt alla: mind see ei puuduta, mingid hullud kõnnivad maskides ringi ja paanitsevad. Või siis hoopis alt üles: mina ei tea ega suuda midagi teha, ootan et keegi ütleks mida teha, kuidas olla, mida tunda. Või hindad olukorda vastavalt iseenda seisundile ja reaalsusele, teed seda, mis on su võimuses ja ülejäänu usaldad elu hooleks?

8. Mõtle välja varuplaane võimaliku asjade käikude puhul. Kui sa näiteks kardad kaotada töö, siis mida oleks võimalik ette võtta, et mingi sissetulek ikkagi säiliks? Mida sa oleksid valmis tegema, kui endised variandid enam ei tööta? Mis oleks sinu jaoks vastuvõetav lahendus? Siin tuleks pöörata tähelepanu tegevustele, mitte mõtetele ja tunnetele. Mõtle läbi erinevad tegevusvariandid.

9. Tegutse. Kui seisund ja suhtumine on õige (sinu enda oma), siis pole hirmu tegutseda. Kui seisund või suhtumine on vale (kelleltki teiselt üle võetud), leiavad aset valed teod.

Kõige tähtsam on olla enda suhtes hooliv ja mõistev. Nii on, nagu praegu just on. Sinu jaoks. Kui alustada teekonda siin ja praegu, iseenda juurest, siis ei saa midagi valesti minna.

Rahu ja armastust!

Telli uudiskiri


Blogi artiklite teemad

Regressiooniteraapia bänner

Salasõna meditatsioonid

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga