Autor: Anastassia Kidjajeva

Enesehinnang ja sellega seonduvad küsimused on sagedane teema teraapiaseanssidel. Kui aga alustame kliendiga sügavamat vaatlust, selgub, et enesehinnang on iseenesest sekundaarne, aluspõhjuseks, millele taandub enesehinnang, on inimese tunnetus iseenda väärtustamisest ehk eneseväärtus. Milles seisneb kahe mõiste erinevus?

Eneseväärtus on sinu arusaam endast kui isiksusest, oma väärtuse ja ainulaadsuse, olulisuse, individuaalsuse mõistmine koos kõigi oma puuduste ja varjukülgede aktsepteerimisega. See on omamoodi sisemine telg, millele toetud ja mis ei sõltu välistest teguritest. Nendel tunnetel põhineb sinu suhtlus välismaailmaga, sellest sõltub see, kuidas sa oma elu juhid.

See tähendab, et eneseväärtus ei puuduta välimust, saavutusi, staatust, vaid sinu sisemist indikaatorit oma väärtustunde kohta.

Eneseväärtus on enesehinnangu tugi. Eneseväärtuses tunneme end isiksusena (või ei tunne), aga enesehinnangu korral võrdleme end mõne normiga (sageli sotsiaalselt kehtestatud), et mõista, milliseid teadmisi, oskusi ja omadusi peame oma eesmärkide saavutamiseks arendama (ehk vastama normile).

Kui anname endale hinnangu, valmistume alateadlikult end kritiseerima. Kui me toetume enesehinnangule, mitte eneseväärtusele, siis me lihtsalt ei näe või halvustame oma saavutusi, kogeme rahulolematust seoses oma välimusega, noomime ennast, arvame, et ei vääri paremat elu, positsiooni, partnerit. Ühiskond kirjutab meile ette, kes olla, kui palju teenida, kuidas riietuda, kui palju kaaluda. Ja selleks, et olla aktsepteeritud, tuleb muutuda kellekski teiseks, vastata imagole, mis on hetkel moodne. Kui sobitame end üldtunnustatud raamistikku, nõustume ja rakendame ühiskonnas aktsepteeritud standardeid enda suhtes, hävitame eneseväärtuse ja koos sellega võimaluse realiseerida oma sisemine potentsiaal. Lõppude lõpuks, ainult siis, kui ma olen mina ise ja mõistan, mis on minu ainulaadsus ja võimed, võin ma saada ennast teostavaks inimeseks.

Sa ei tunne iseenda väärtust, kui:
• lased teiste arvamusel end mõjutada, ei talu kriitikat või suhtud valulikult teiste arvamusse enda kohta,
• tunned end ebakindla inimesena,
• võrdled ennast pidevalt teiste inimestega, püüad olla mitte halvem kui teised,
• ei tunne kunagi, et oled endaga 100% rahul (ma pole kunagi piisavalt hea),
• sul on vaja kellegi heakskiitu väljastpoolt, raske on ise otsust teha.

Eneseväärtusega on kõik korras, kui:
• teiste inimeste arvamus pole sinu jaoks esmatähtis: sa võid kuulata, võtta arvesse midagi olulist, kuid see ei mõjuta sinu meeleolu, suhtumist endasse või ellu,
• oled enesekindel ja tead, et saad igas olukorras hakkama,
• rasked eluperioodid või ebaõnnestumised ei pane sind kõikuma,
• sinu enda tulemused ja saavutused on sulle olulised, sa ei võrdle ennast teistega,
• sa kohtled ennast kaastundega ega hurjuta vigade pärast.

Eneseväärtustunde kujundamine
Eneseväärtuse kujunemist mõjutavad isiksuse geneetilised omadused, samuti lapseea kasvukeskkond. Vanemate armastus, austus ja usk lapsesse panevad väikese inimese ennast aktsepteerima ja tundma oma väärtust, mis ei sõltu välistest asjaoludest. Armastavad vanemad ei seosta oma armastust lapse vastu kunagi tema õnnestumiste, välimuse või käitumisega. Vanemad, kes kritiseerivad, kes on alati rahulolematud, solvavad või ei hoolitse lapse eest, võivad oluliselt vähendada lapse eneseväärtustunnet, eneseaustust ja enesekindlust. Vanemad ja õpetajad peaksid lapse vastu võtma sellisena, nagu ta on, aitama lapsel ära tunda, mis on tema ainulaadsus ja osutama abi tema võimete arendamisel. Alles siis saab inimese eneseväärtus tugevaks aluseks kogu tema edaspidisele elule.
Inimese vanemaks saades võib tema eneseväärtus tugevneda tänu elukogemustele, isiklikule arengule, emotsionaalsele küpsusele ja elutarkusele. Või vastupidi, nõrgeneda eneseteostusega seotud probleemide, traumaatiliste sündmuste, suhete ebaõnnestumiste või terviseprobleemide tõttu. Negatiivne mõju on eriti tugev ja võib olla laastav neile, kellel pole imikueast alates olnud eneseväärtuse tunnet.

Kuidas arendada eneseväärtust
Mida siis teha, kui sinu arengukeskkond ei aidanud kaasa tugeva eneseväärtuse kujunemisele?

Kõigepealt peaksid õppima olema kontaktis iseendaga, see tähendab oma emotsioonide, tunnete, vajaduste ja soovidega. Järgi oma tundeid, rahulda oma vajadusi, ära lähtu ümbritseva maailma arvamusest või soovidest. Ebameeldivas olukorras küsi endalt: „Mida ma praegu tunnen? Hirmu, agressiooni, ärevust? Kas on mõtet muretseda või kütan ennast üles?”

Kuula ennast ja ära karda öelda ümbritsevatele inimestele, kui nad oma märkustega sekkuvad, et sa ei küsi nõu. Ära karda nende tundeid riivata, kui nad pole kartnud sinu tundeid riivata. Inimesed, kes on eneseväärtusest selgelt teadlikud ja enesekindlad, muutuvad ümbritsevate jaoks „ebamugavaks”, kuid nende sügavam olemus jääb vankumatuks.

Hoolitse enda eest, nii füüsilise (mis on minu jaoks hea söök ja mis mitte, kas mul on piisavalt füüsilist tegevust, kui tihti käin värskes õhus jalutamas jne) kui ka psüühilise seisundi eest (kuidas ma tunnen ennast täna, miks, mida ma saan enda heaks teha, et oma tuju parandada).

Tee nimekiri 10-20 tegevusest, mis parandavad sinu meeleolu, täidavad sind energiaga. See on sinu nimekiri ressursiseisundi saavutamiseks.

Võta teiste kiitust ja komplimente tänuga vastu, ära alahinda neid. Jah, sa näed hea välja, su naljad on lahedad, su töö on korralik, ära pisenda seda isegi oma mõtetes.

Muuda oma elu: lahku töölt, mis sulle ei meeldi, ära suhtle inimestega, kellega sa ei tunne end hästi, ära hoia asju, mis sulle ei meeldi.

Ning lõpetuseks mõned praktilised harjutused, mis aitavad sul astuda samme oma väärtuse tundmiseks:
1. Kirjuta lehele kõik oma positiivsed omadused. Pane sinna nii isiksuse kui ka välimuse omadusi, mis sulle endas meeldivad (näiteks silmade värv). Kirjuta sinna isegi esmapilgul absurdseid asju. Täienda seda nimekirja aeg-ajalt.

2. Hakka iga päev harjutama kolme asja kirjutamist, mille eest saad ennast sellel päeval kiita. Need võivad olla väikesed toimingud, oluline on, et sa neid märkad ja üles kirjutad. Näiteks: kiidan ennast täna hommikul õigel ajal üles tõusmise eest.

3. Mõtle igal õhtul enne magamaminekut asjadele, mille eest võid täna tänulik olla, kas endale või kellelegi teisele.

4. Koosta nimekiri asjadest, mida sulle meeldib teha ja mis täidavad sind energiaga (näiteks joonistamine või looduses jalutamine). Kasuta seda loendit, kui sa ei tunne end eriti hästi, tee midagi, mis seal kirjas on.

5. Küsi endalt mitu korda päevas: „Kuidas mul praegu läheb? Mida ma praegu tunnen? Mida ma oma kehas tunnen? Mida ma praegu vajan?” Võid seadistada endale meeldetuletuse mitmeks korraks päeva jooksul, nii ei lähe see sul meelest ja sa ei jäta sa seda harjutust vahele. See võimaldab sul luua kontakti oma tunnete, keha ja seega ka iseendaga.

6. Niipea kui tunned rahutust või ärevust, astu põrandale, suru tallad kõvasti vastu pinda, justkui kleepuksid sinna. Teadvusta: olen kindlalt jalgadel. Tunneta jalgu, põrandat, hinga sügavalt kõhtu ja lõõgastu. „Ma olen siin. Ma hingan. Minuga on kõik korras.”