Liina Lehtla
  • Holistiline terapeut
  • Lõpetamise aasta: 2010
Kontaktid
Tiskre, Tallinn
eesti, inglise
Haridus

1991-1996 Tallinna Ülikool, sotsiaaltöö magister
1999-2002 Wäxthuset Training and Development Program hingamisterapeutide väljaõpe (Lena Kristina Tuulse ja tema kaasõpetajad Rootsist, USAst, Inglismaalt)
2007-2010 Holistika Instituut, holistiline terapeut
2017-2018 Tartu Ülikooli kursused „Vägivallaohvri abistamine“ ja „Toimetulek kriisiolukordadega“.
2018 aasta algusest õpin süsteemset pereteraapiat Eesti Pereteraapia Koolis.

Lisaks eelnimetatule olen põhjalikumalt õppinud vägivallata suhtlemist (Nonviolent Communication)coachingut, tantsuteraapiat, Gabrielle Rothi 5 Rütmi® tantsu.
Peale terapeudikoolituste olen läbinud lugematul hulgal äri-, juhtimis-, müügi-, koolitamise- ja turundusalaseid koolitusi seoses oma varasema tööga.

Isiklik areng ja töökogemus

Niinimetatud enesearenguga on elu sundinud mind teadlikult tegelema viimased 25 aastat. Selle ajaga oleks mõni teine võinud juba pühakuks saada, aga mitte mina! Muigan vahel, et ju mul on siis nii pikad juhtmed, et pidin muutumisega juba varakult alustama, et ühe elu jooksul  ennast enam-vähem korda teha. Ei taha mõelda, milline oleks minu elu täna, kui oleksin oodanud keskeakriisini, mis on tavapäraseim aeg enda ummikusolemist tunnistada!
Olen jah aeglane õppija olnud. Ikka on olnud kiusatus mõne vana mustri korrutamist jätkata, kuigi mõistusega saan juba ammu aru, et see ei tööta. Elu on olnud minuga uskumatult kannatlik! Ju siis minu ponnistused ja jonnakas mitte-käegalöömine siiski miinimumprogrammi täidab. Ja kui igapäevased üles-alla kõikumised välja arvata, siis on elu ikkagi tasapisi, aga kindlalt ülesmäge läinud. Just see, kuidas ma oma elu tajun. Kui varem ainult PAISTIS, et mul on kõik hästi, siis nüüd ONGI hästi. Lõhe välise ja sisemise vahel jääb järjest väiksemaks.

Ei saa mainimata jätta, et „hea“ ja „halb“ on aastate jooksul oma tähendust muutnud. Mida aeg edasi, seda enam mõistan nende suhtelisust. Mitte ainult seda, et hea võib aja jooksul osutuda halvaks ja vastupidi, selgemaks on saanud ka see, et elu koosnebki tõusudest ja langustest, mida tuleb rahulikult võtta, mitte oma hinnangutega asja hullemaks tembeldada või üle idealiseerida.
Nagu üks mulle oluline õpetaja kunagi ütles: hea tuleb võtta südamesse ja halb mõistusesse. Kui võtame halva südamesse, jääb süda haigeks.

Praegu oskan oma pikaldast õppevõimet isegi eelisena näha, sest oma kogemuste najal on lihtsam mõista ja abistada neid, kes elu edenemise või enda edusammude suhtes ülearu kriitilised on. Olen ise piisavalt sageli seisaku konksu otsas kinni olnud, aga sama palju ka lahti pääsenud, nii et mõned nipid ja trikid on mulle teada.

Usun väga sellesse, et inimene on tervik ja tähelepanu väärivad nii meel, keha kui hing. See vist oligi esimene põhjus, miks aastaid tagasi holistiline teraapia mulle silma hakkas ja peale lühikest tutvumist kohe tunde tekitas, et voh, just seda tahan ma õppida!
Peale terapeudikoolituste (vt „Haridus“) olen läbinud lugematul arvul äri-, juhtimise-, müügi-, koolitamise- ja turundusalaseid kursusi, eelkõige seoses oma pikaajalise tööga rahvusvahelises firmas. Kuigi see etapp on tänaseks seljataha jäänud, aitab see äärmiselt mitmekülgne töökogemus paremini mõista ärimaailma võlu ja valu, nagu ka kliente, kes selles maailmas toimetavad. Selle kõrval olen alates 2002. aastast oma enesearengukoolituste firmat vedanud, mis omakorda on laiendanud minu maailmapilti hoopis erineva nurga alt.

Kuigi olen ise igavene õppija, ei ületähtsustaks ma teoreetilisi teadmisi. Need annavad justkui raami meie isiksuseomadustele ja väärtushinnangutele, kuid raam ei tohiks saada tähtsamaks kui sisu.
Olen seda meelt, et erinevad elukogemused on suur väärtus olemaks parem terapeut. Eripalgelised isiklikud kogemused kasvatavad tolerantsust ja vähendavad kõrkust – just seda on minu arvates vaja, et näha teist inimest erapooletult, hinnanguteta, kaastundega.
Eraelu on mulle võimaldanud proovida vabaabielu, lahkuminekut, üksielamist, ametlikku abielu, üksikemadust ja suurpere elu. Mul on kogemus nii pingelisest kooselust kui õnnelikust abielust. Kõige selle kestel olen saanud emaks 4 lapsele.

Aastate jooksul olen lähedalt näinud nii õpetajaid kui õpilasi, kes koolitavad teisi või osalevad koolitustel erinevates enesearengu gruppides. Hindan seda võimalust kogu südamest, sest see on õpetanud: pole gurusid, keegi pole parem või halvem, väärtuslikum või väärtusetum. Igaühel on oma kitsaskohad ja arenguülesanded, nagu igaühel on ka mingi ainukordne oskus või omadus. Õpetaja või terapeudi roll on luua turvaline ja muutustele avatud keskkond, kus saab avalduda inimese sisemine potentsiaal, milleni ta ise on erinevatel põhjustel juurdepääsu kaotanud. Kui oma ressurssidele uuesti ligi pääseda, ollakse võimeline tegema vajalikke muutusi kas oma seisukohtades või füüsilises maailmas, nägema väljapääse ja lahendusi.

Usun sellesse, et aidatakse neid, kes ise end aidata tahavad. Ohvri rollist väljatulemine ja lootuse ärkamine on väga suur samm, aga sellel on ka suured tagajärjed!  Rõõmustan alati, kui keegi „avastab“:  MINUST ENDAST sõltub midagi!
Elu ei taha, et ma kannatan, aga kui ma ise nii kangesti soovin kannatada, siis ta lahkelt võimaldab seda mulle. Ometi saab ka teisiti. Abitust Elu Ohvrist Elu Juhiks saamine, olenemata senistest kogemustest, on tõepoolest võimalik.

www.inspirekeskus.ee

Teraapiaseansid ja hinnad
  • Holistiline nelik (neli kuni 3-tunnist regressiooniteraapia seanssi, kokku 12 h): 300 eurot
  • Holistilise regressiooniteraapia üksikseanss: 80 eurot (kuni 3 tundi)
  • Konsultatsioon ja vestlusteraapia: 55 eurot (1,5 tundi)
Häid mõtteid

Ma ei karda,
sest minus on selgus.
Taevakaar vaheldub:
kord lööb välku,
kord paistab päike.

Asju tuleb võtta, nagu nad on.
Ma ei karda langetada otsust,
alustada teekonda,
loobuda liigsest
ega lõpetada see,
mis on oma aja ära elanud.

Ma liigun, nagu liigub kõik maailmas.
Minus endas on tasakaal,
rütmiliselt vahelduv rahutus ja rahu.

Mitte kunagi, mitte ühelgi hetkel,
pole kõik ainult hea või ainult halb.

Aga see, et kõik on,
ei lakka mind vaimustamast.
Ei väsi seda vaatamast.

/Doris Kareva/

***

Kaastunne, alistumine ja alandlikkus (mitte allaheitlikkus!) on asjad, mida elu mulle ikka ja jälle meelde tuletab. Mina ei tea kõike. Mõistus ei saa kõigest aru. Vahel on vaja tunnistada, et seda ma LAHENDADA ei oska. Olen õppinud, et sellisel juhul saab anda olukorrale võimalus LAHENEDA. Lahenemine saab alguse, kui lõpetame võitluse, viskame aerud käest ja lubame voolul end kanda. Rahunedes kuuleme oma intuitsiooni, mis ütleb, milline on antud hetkel õige tee edasiminekuks.

Perfektsionism võib tunduda hea asi, kuid sageli pidurdab see meie elu samamoodi nagu madal enesehinnang. Kumbki ei lase endasse uskuda ja end piisavaks pidada, mistõttu me muudkui lükkame edasi uute asjade algatamist, sest alati leidub midagi, mida meil veel pole, mida me veel ei oska, mis vajab veel täiustamist ja ajastamist. Perfektsionism takistab meid lahti laskmast ja avatult muutusi oma ellu lubamast. Perfektsionism on loomingulisuse suurim vaenlane.