Kas oled jätkuvalt paarisuhtes, milles ennast ammu õnnelikuna ei tunne? Võibolla mõtled, et „niikuinii midagi ei muutu“ või „teistel on veel kehvem olukord“ või usud ütlusesse „tuleb uus ja hullem“ või juhindud mingist muust uskumusest. Ükskõik, mida endale kinnitad, igal juhul on sul õigus ja saad seda, mida lood. Inimene on võimeline harjuma ja leppima peaaegu kõigega, sest riskiga enda vajaduste eest seista kaasneb mugavustsoonist välja astumine ja see on loomulikult ebamugav, vähemalt esialgu.

Olen näinud terapeudina nii neid näiteid, kus mugavustsooni jäädakse kui ka selliseid, kus võetakse risk ja minnakse vastu tundmatule tulevikule. Enamik viimaseid näiteid mõjub inimesele esialgu raputavalt, aga ka värskendavalt, kuna saabub uus hingamine, eneseväärtus tõuseb uuele tasemele, avanevad uued uksed ja sageli pakub elu preemiaks mitmeid kingitusi.

Enda praegust suhet saad analüüsida järgnevate punktide alusel, mida võime nimetada paarisuhte viieks vajaduseks.

5 vajadust, mis peegeldavad paarisuhte tervist:

• Vajadus olla nähtud. Märka oma vajadusi ja räägi nendest! Kas saad partneriga vabalt rääkida sellest, mis su sees tegelikult toimub, millised on sinu unistused, millised on sinu soovid ja vajadused? Me ei suuda (enamasti) teise inimese mõtteid lugeda, vaid tõlgendame kuuldut ja nähtut läbi iseenda kogemuste prisma ja mitte kunagi ei ole see sama, mida teine mõtles. Seega tasub väsimatult küsida, kuulata ja ise ennast avada.
• Vajadus öelda „ei“. Kas sul on raske öelda „ei“? Kui leiad ennast olukorrast, et hoolitsed rõõmuga kõigi teiste eest peale iseenda, võid ühel hetkel kogeda, et jaks on otsas ja teed kõike rõõmutult. Sageli aitab iseenda tähele panemine erinevates olukordades, millistes ma suudan ennast kehtestada, millistes mitte. Oluline on öelda aegajalt „ei“ kohustustele ja võtta aega iseendale ja see partneriga kokku leppida – nüüd on minu aeg. Olgu see siis trenn, jalutamine, magamine või ükskõik milline meelepärane tegevus.
• Vajadus olla iseenda prioriteet. Kelle vajadused on esikohal, kui peres on lapsed? Sinu, partneri või laste? Toimivas terves peres algab vajaduste järjekord iseenda, siis partneri ja alles siis laste vajaduste täitmisega. Sageli on järjekord vastupidine ja siis imestame, miks me suhtes õnnelikud ei ole – muidugi ei ole, kui iseennast ära unustame ja ka partneriga nö oma aega ei võta. Kes võiksid olla sinu tugivõrgustikus inimesed, keda kasvõi paariks tunniks kuus paluda lapsi valvama, et enda vajadustega tegeleda? Samuti näitame me selliselt lastele eeskuju, kuidas elada nii, et ise oma õnne kasvatada.
• Vajadus võrdselt panustada. Kas kipub olema nii, et ainult üks partneritest räägib ja teine enamasti ootab vestluse lõppu ning ennast hea meelega üldse ei ava? Või on ühe mured alati suuremad võrreldes teisega? Paarisuhtes on kaks inimest, seega peaks mõlemad pooled saama oma vajadusi ja soove teineteisega jagada, et suhe saaks areneda terviklikult. See ei ole võistlus, kellel on raskem. See on püüd teineteist mõista ja koos nuputada välja sammud, mis keerulisi olukordi leevendavad.
• Vajadus olla mõistetud. Kui vajadusi teineteisele väljendatakse, tasub endale meenutada, et me ei suuda kunagi 100% teise vajadustele vastata ja ka meie vajadusi ei suuda keegi 100% täita. Seega on eluterve jätta nii endale kui ka teisele võimalus öelda mõnes aspektis „ei“ ning mitte selle peale esimese asjana solvuda, vaid rahulikult oma vaatenurka põhjendada ja püüda teineteist mõista.

Kui eelnevates teemades on sinu jaoks lahendamatuid olukordi, tuleb alustada iseendast. Tuleb õppida uuesti ennast tundma ja olema enda suhtes samas ka leebe. Tasub tegeleda praktikatega, mis toetavad enesehinnangut ja eneseväärtustamist. Kui me teame enda väärtust, siis teame, millisesse suhtesse soovime panustada ja mille eest seista.