Suur soe suvi on käes. Uurisimine Holistika Instituudi naiskonnalt, kuidas nemad puhata armastavad ja mis on nende puhkuse soovitused ning retseptid. Nopi siit inspiratsiooni oma puhkuse sisustamiseks.

Mõnusat suve nautimist!

***

Instituudi juhataja ja koolitaja Marina Paula Eberthi puhkusesoovitusedMarina Eberth

Mul on üheksa ametit nagu Hunt Kriimsilmal ja ma elan nagu orav rattas. Täiskasvanute koolitajana töötan tihti nädalalõppudel, aga koolijuhi amet nõuab asjade korraldamist just tööpäevadel. Kui vahele pikkida veel paar teraapiaseanssi klientidega, supervisioonitunnid algajatele, siis möödub nädalaid, mil puhkepäevi praktiliselt polegi. Enamasti olen küll rõõmus ja vilgas orav, aga vahetevahel väsitan end ära ja kukun rattalt maha. Mis aitab mind kõige kiiremini tagasi sadulasse?

  1. Keskkonnavahetus mõjub kiiresti. Rutiinist välja uude ümbrusse, mõnus laeng uut infot, uus tugev emotsioon – kõik see sobib imeliselt. Kõik reisid, nii lühikesed kui pikad, on suurepärased, eriti paikadesse, kus pole internetiühendust. See ei pea olema reis Eestist välja, ka meie e-riigis on paiku, kus levi on kehvavõitu, aga loodus on vägev. Mõned tunnid lapselapsega mängides on samuti taastava mõjuga. Lastega koos olles on vaja olla kohal, olevikuhetkes ja see toidab tühje energiapatareisid.
  2. Mittemidagitegemise päev. Vajadus niisuguse päeva järgi selgub sel kenal hommikul, mil töö mu käes kohe üldse ei lähe. Varem ma ignoreerisin väsimuse ja tüdimuse märke ning üritasin end tahtega tööle panna, aga miski ei edene, kui pole rõõmu ja õhinat. Enam ma nii ei tee. Mu tegemata tööde nimekiri võib olla väga pikk, aga ma trotsin kõiki mõistlikke plaane ja ei tee mitte midagi sellist, mida võib nimetada tööks. See on iseendale andmise ja vastuvõtmise päev, mis läheb korda, kui ma keeran tempo maha. Minusugusele aktiivsele oravale mõjub kõige kosutavamalt liikumatus ja mittesuhtlemine. Mediteerimine, lamamine ja lakke vahtimine, filmide vaatamine, saunalaval lebasklemine – see annab vägeva efekti ja järgmisel päeval kõik lausa lendab mu käes. NB! Ma ei maga seda päeva maha, võib-olla tukun pool tunnikest. Miks, selgub järgmises punktis.
  3. Pehme üleminek stressilt puhkusele aitab kehal kohaneda ja normaalse rütmi jälle omaks võtta. Peale pingelist tööperioodi ei lase ma end kohe täiesti lõdvaks, ei maga poole päevani, sest siis on oht haigeks jääda. Kui mitte muu, siis nohu ja peavalu on garanteeritud. Esimesel puhkuse päeval magan tund-poolteist kauem, järgmisel ööl veel natuke kauem. Päeva jooksul liigun palju, sest füüsiline tegevus aitab kuhjunud stressi väga hästi maandada. Miks keha nii reageerib, olen lähemalt kirjutanud artiklis „Puhkus haigevoodis“.

***

Instituudi juhatuse liikme ja koolitaja Heili Laido puhkusevalemHeili Laido

Olen loomult aktiivne inimene, kes kaua ühe tegevuse juures püsida ei armasta. Kui energia läheb liiga pikalt ühte kohta, siis tuleb seda teisest kohast juurde ammutada.

Minu jaoks on puhkus meeldiv tasakaalustus, mis toob ellu nii uut kui vaheldust. Tasakaaluretsepte on mul väga-väga suures valikus: kui on olnud palju tööd inimestega, on puhkuseks üks meeldiv üksiolemise päev; kuid kui üksiolemise päevi saab küllalt, on heaks vahelduseks just töö:)

See on suur õnn, kui töö on üks hobidest ja seega on puhkuseks pigem eelnevast erinev tegevus, olgu see siis lugemine, sõpradega olemine, kontserdikülastus, loengu ettevalmistus, reisimine vms.

Ja ütlemata mõnusaks puhkuseks pean ka aktiivset mittemidagitegemise nautimist.

***

Instituudi juhatuse liige ja koolitaja Katariina Liisa Martens jagab hetki oma looduslähedasest puhkusest

KatariinaHommikul niitsin. Vanaaegsel kombel – vikatiga. Sahh-sahh. Jaaniaegne heinamaa on maagiline. Viluvarjulises metsaservas on veel veidi haldjaudune. Udu liigub, voogab ja elab oma salapärast elu.

Hommikune päike kuivatab heinamaa kiiresti kastest ja paneb värvid särama. Allpool tuules voogavaid kõrrelisi on tihe õitevaip, valdavalt kollane, lilla ja sinine. Tumepunased mahlased ristikheina õied on rasked meest ja ilust. Kraavipervelt toob tuulehoog esimeste metsmaasikate sensuaalset hõngu. Kõnnin maasikate poole. Niidetud hein krõmpsub jalge all, kalossid on märjad. Paari tunni pärast loog juba sahiseb. Ja mis kõige olulisem: kuivav hein lõhnab! See lõhn muutub iga tunniga magusamaks, vürtsikamaks.Kata mets Lõhn viib mälestused niuhti tagasi sinna, kus on igavene ajatu südasuvi, päike, mäng, naer, palju erinevaid kollase toone, paljad jalad….. Suvi, see on HEIN. Hein õitseb, voogab tuules, sumiseb tuhandetest asjalikest värvilistest putukatest, lõhnab maguskirbelt, särab tuhandevärvilises õiteilus. Keha naudib vikatiga vehklemist – kuju võttev talje kipub kangeks jääma, pihku tuleb paar villi.

Vaatan vikatit, silitan selle siledakshõõrdunud vart ja teen mõtteis kummarduse esiemadele ja –isadele. Kata vikatMul on hea meel, et olen osav selles va niitmisekunstis. Taban end üllatavalt mõttelt: esivanemate jaoks suvetäitev heinatöö on muutunud minu jaoks nostalgiahõnguliseks aktiivseks puhkuseks. Puhkuseks, mis toidab kõigi meelte kaudu: suminad-sahinad, värvid, lõhnad, kraapimised-maitsed. No ega müristajamasinaga siledaksaetud rohelisel tasapaksul vaibalgi midagi viga pole, aga vikatiga niitmist ümbritsevad elamused on kordades eredamad.

Õnneks on olnud paar päeva kuiva, esimene niit on kuivanud ja küünis. Heintel magades vajutab keha heinalasusse mõnusa pesalohu. Isegi küünis elab hein oma elu edasi: nähtamatud sahistajad-krabistajad krabistavad järelejätmatult. Ja taas see LÕHN! Kuivanud heina ja lillede hõng on magus ja kuidagi turvaline, täis suvesooja ja elu…

Hommikul jälle niitma.

***

Instituudi koolitaja Kristiina Garancise ideaalsed puhkused

Kristiina GarancisIdeaalseid puhkusi ei saa kunagi olla ainult üks. Ühel hetkel vajab turgutamist keha ja teisel hetkel mõtete- ja tunneteilm. Puhkus võib tähendada nii seda, et lõdvestun, kui ka hoopis seda, et naudin muljetetoitu. Ehk siis puhkus võib olla puhtalt lõõgastumine aga ka ülim energiseerimine. Ühine on igal juhul see, et “aku” on tulemusena laetud.

Minu jaoks on olemas nii keha puhkus kui ka elamuspuhkus. Ehk siis esimene Pärnu suvi, teine aga pikk nädalavahetus Londonis. Ühine märksõna mõlema jaoks on “kulgemine”. See on selline ajas ja ruumis liikumine, kus olen kõrvaldanud kõik kohustused, “peabid”, “äkid” ja tingimused. Ja lasen kehal või meeltel end suunata. Mida ainult nemad vajavad ja tahavad?

Londoni puhkus algab Suurbritannia pealinna kanalile keskendumisest. Viin tähelepanu õigele lainepikkusele ja tekitan ühenduse Inglismaaga. Ja hakkan ootama lennukisse istumise hetke. Kohvriga lennujaama varahommikused koridorid läbirullitatud, võimalikult mugavalt reisitooli sätitult, ongi õige meeleolu käes.

London on gurmaanitsemise koht. Seal tuleb meeled jahtima lasta. Nendel on leebe, kuid terase jahikoerale omane vaist ja nad juhivad mind alati kõige õigemasse kohta. Londonis plaane ei ole – seal otsustavad nina ja kõhutunne. Mina oled eelnevalt teinud nendega lepingu – täielikult alluda. Ja nii nad võtavadki nina juhtimise üle.

Sisetunne otsustab – kas minna hommikusöögile Covent Gardeni piirkonda, kas minna lõunat sööma China Towni või hoopis Brick Laneíle. Ta valib Piccadilly müügikohtadest viimase hetke piletid muusikalile või teatrisse. Lisaks ka milline muuseum ette võtta – Victoria ja Albert, Tate Modern, Rahvusgalerii, aga ka kuhu jalutamiseks sammud seada, millisest poest uus kleit ja põnev raamat osta. Kõikide nende tegevuste vahel on vaja piisavalt puhkust ja mõnusaid kohvipause. Nii, kui kiirustama hakkan, tuleb end korrale kutsuda. Ja kuna leping endaga on sõlmitud, siis kuuletun.

Selle puhkuse lõpus on keha tavaliselt väsinud, kuid meeled plaksutavad. Olen täidetud, toidetud. Nii saab ideaalselt harjutada vastu võtmist ja keskendumist ainult nautimisele.

Pärnu puhkus on lõdvestusretk. See algab otsusest, et tuleb aeg maha võtta. Et on vaja stopp teha enne, kui keha ise otsustab enam mitte koostööd teha. Suvise Pärnu õhus on midagi maagilist. See võib olla ühisest teadvuseseisundist, sest kõik seal viibivad inimesed, on otsustanud lõõgastuda ja suur nähtamatu laiskuse pilv matab kohe tulijad endasse.

Pärnu suvepesa üks sein on klaasist ja rõduga ning voodist on kohe näha meri. Teen hommikul silmad lahti ja näen helesinist vett ja mööda hõljuvaid pilvi, lähen magama ja taevas hõõgub purpurselt. Pärnus on ainsaks liikumisvahendiks jalgratas. Isa oma – suur meesteratas kõrge pulgaga. Sellel on hea harjutada nais- ja meesenergia kokkumängu ehk proovida sõita elegantselt pikas õlapaeltega kleidis. Olen ilmselt eelmises elus olnud rattaproff, sest minu jaoks on loomulikum sõita kahe rattaga kui kulgeda kahel jalal. Tuul juustes ja põskedel, eriline magus liikumise vihin läbib sadulas olles kogu keha. Selline kulgemine jalgrattal puhastab otsekui oleks õhk vedel kui vesi. Pärnus õitsevad roosid liival ja rannajoonel. Osad kibuvitsad, osad päris roosid laulusõnudade kohaselt “Ei seda teadnud ma iial, et õitseb roos rannaliival…”

Kui jalgrattal kulgeda punktist a punkti b, siis tuleb alati sõita mööda uut kergliikluse teed. Seal on roosilõhna, merelõhna ja väga kõrget ja tõstvat energiavibrat. Eriti heleda ja peene energiaga koht algab umbes Tervise paradiisi juurest ja tipneb rannaniitude looduskaitsealaga. Pärnu reaalsuses on alati palju-palju mere ääres kulgemist, mõnusaid iluprotseduure, pikki rahulikke õhtud sõpradega, meeleolukaid kohvikuid alates Supelsakstest, Mahedikust, lõpetades Jahtklubi ja miks ka mitte Kalamajaka värskete kalaroogadega, lisaks kindlasti teatrit ja elavat muusikat. Ja tundide kaupa olemist, kulgemist, hingamist, keha kuulamist ja hellitamist. Ja aega ja ruumi täielikku ära kadumist.

Tiina Pedak***

Koolitaja Tiina Pedaku lihtne puhkuseretsept

Minu puhkuse retseptiks on alati meri ja liiv! Mu puhkuse hulka kuuluvad kindlasti toredad päevad Roosta rannas. Päike, vesi, liiv, õhk ja lähedal asuv mets on need elemendid mis kuuluvad minu puhkuse juurde:)

 

***

Instituudi turundusjuhi Jaana Ojakääru puhkusemõttedJaana Ojakäär

Minu puhkuseretseptiks on kolm kulbitäit loovust, korralik kogus kvaliteetaega perega, värske mereõhk, aeg joonistamiseks, lugemiseks, kirjutamiseks ja mõtisklusteks; pikad jalutuskäigud ja mõnusad sirutus-venitusharjutused.

Puhkus on minu jaoks see, kui saab lasta lahti kohustustekoormast ja lubada luksuslikku olemisaega. Kindlasti kuulub puhkuse hulka ka pai tegemine iseendale – massaaž, iluprotseduurid, kohvikuskäik sõbrannaga… misiganes sel hetkel hingekosutav tundub.

Rohkem inspiratsiooni mõnusaks lõõgastuseks ja puhkamiseks leiad minu artiklist “70 nippi lõõgastumiseks”.

Holistilisi puhkusehetki!

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: