Sirje (43), õpetaja

Olen olnud sissepoole piiluja juba aastaid. Inspireerijaks soov mõista ennast ja seeläbi teisi. Isepäine kulgemine ja küpsemine viis mind kokku Marina Paula Eberthiga ja temast sai minu Õpetaja.

See aasta on olnud ehmatavalt eriline teekond enesesse. Nagu suurpuhastus paigas, mida keegi kunagi koristanud pole. Kus on kõik, mis elu jooksul kogutud, kusagile hoiule pandud ning siis unustatud. Holistilise treeningu õpingud andsid võimaluse kogu selle varandusega uuesti silmitsi seista, et vajalikku säilitada ja ebaoluline vabaks anda. Tundub lihtne, kuid tegelikkuses on asjad teisiti.

Korilaseks olemine on inimesel veres. Kui midagi muud ei kogu ega korja, siis kõikvõimalikud häbid, hirmud, vihad, vimmad, kadedused, uskumused jms on kindlalt hinge ja keha salasoppidesse peidetud. Ja kuni neile teadlikult otsa ei vaata, mõjutavad nad inimese otsuseid ja valikuid ning pärast ei jõua ära imestada, et miks mina ometigi niimoodi käitusin.

Enese väga sügavalt tundmaõppimine ongi olnud selle aasta kõige suurem väärtus. Ja inimesed, kellega koos õppides, me ühtlasi üksteisele ka õpetajateks ning peegliteks olime. Ja teadmised, mis on edasi antud eriti haaraval ja süsteemsel moel.

Öeldakse, et enne kui Pariisi minna, peaks ära käima Nuustakul, eks sama kehtib ka inimsuhetes. Enne kui teisi õpetama asuda, tuleb ennast tundma õppida. Ise õpetajana töötades, näen ja tunnen iga päev, kui oluline see tegelikult on.

Mida rohkem annad, seda enam saad.