Reisimuljeid kevadiselt Iirimaalt jagab Holistilise Teraapia Instituudi juhataja Marina Eberth, kirja pani Ellen Tõemeel instituudis toimunud teemaõhtul.

Meie reis 7-liikmelise seltskonnaga toimus 2012 a. märtsi lõpus ja aprilli alguses. Nädalapikkune reis viis meid läbi kevadise Iirimaa laugelt idakaldalt Dublinist mägisele läänekaldale Connemara rahvusparki. See oli maagiline rännak, mille jooksul sünkroonsused viisid meie reisiseltskonna põnevatesse olukordadesse ja Iirimaa avas end meie ees kogu oma müstilisuses. Avastasin, et Iirimaa on smaragdroheline saar, kus elavad haldjausku inimesed ja õitseb naiselik energia.

Üks eredamaid mälestusi reisist on kohtumine 95-aastase Olivia Robertsoniga. Olivia on missioonitundega vägev naine, kes on Isise Ühingu kaasasutaja. Isise Ühing ehk Fellowship of Isis loodi 1976. aasta kevadisel pööripäeval Huntingtoni lossis. Tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on loodud eesmärgiga äratada ellu Jumala naisaspekt.

Isis esindab kõikide kultuuride jumalannasid ning on tarkuse, ilu, tõe ja kaastunde kehastus. Isis on kõige olemasoleva, kogu Universumi jumalik ema, elu looja ja edasikandja. Ühingu kaasasutaja Olivia Robertson sai vaimse juhatuse kaudu korralduse luua ja elus hoida organisatsioon, mis austab ja toetab Jumala naiselikku poolt. Eesmärgiks on tasakaalustada – mitte kaotada – praegusel ajastul domineerivat mehelikku energiat. Suur osa ühingu tegevusest on suunatud Maa kaitsmiseks reostuse, kuritarvitamise ja inimliku ahnuse eest.

Olivia Robertson

Kohtumine Olivia Robertsoniga, kes 13. aprillil 2012 a. tähistas oma 95. sünnipäeva.

Isise ühing on elavalt tegutsev aktiivne organisatsioon, millel on allorganisatsioone paljudes riikides üle kogu maailma. Ühinguga liitumine on tasuta ja seda saab teha Internetis. Ühing on esindatud ka Facebookis.

iirimaa_2_loss

Huntingtoni loss. Ehitatud 1625. a Durdin-Robertsonide poolt ja on selle pere valduses tänini.

Huntingtoni loss Clonegali külas, kus Isise Ühing asutati ja siiani toimib, on üks eriline paik. 1625. aastal rajatud loss on kogu aja olnud Durdin-Robertsoni perekonna valduses. Lossi ümber on kaunilt hooldatud aed. Meie giid ekskursioonil oli lossi praegune peremees Alexander. Saime näha ajastule iseloomulikult sisustatud eluruume ning lossi keldris asuvat Isise templit. Suguvõsa eri liinidel on oma vapid, millel on ohtralt perekonnalugu jutustavaid sümboleid ja kaitsemärke. Seintel on esivanemate portreemaalid. Alexander rääkis sajanditetagusest elust-olust lossis. Voodid olid tol ajal umbes 1,5 m pikkused ja väga kõrged. Magati poolistuvas asendis, sest kopsuhaigused olid väga levinud ning nõnda magades köhis inimene vähem. Voodid ehitati kõrgeks, et haigusi levitavad rotid ei saaks magavale inimesele ligi. Kamina ääres asus huvitav instrument statiivi peal, mis oli konstrueeritud selleks, et varjata tuld kohendava inimese nägu soojuse eest. Nimelt oli tol ajal siluva jumestusvahendina kasutusel küünlavaha varjamaks rõugearmilist nägu ning kaminast õhkav soojus kippus meiki sulatama.

iirimaa_3_loss

Rituaalipaik lossi aias.

Lossi alumisel korrusel asub Isise tempel. Templis toimuvad erinevad tseremooniad. Paik on naiselikult külluslikult ja värvikirevalt sisustatud. Templi altar ja sisustus on pidevalt naiselikus muutumises. Maja sees on püha Brigidi kaev, kust saab tervendavat vett. Brigid on Iirimaa naiskaitsepühak – üks vähestest, kes esindab nii muistse paganliku keldiusundi druidismi kui ka kristliku religiooni omadusi. Giid Alexander selgitas, et vanadel aegadel ehitati kaev majja sisse praktilistel kaalutlustel – et vaenlane vett ei saaks mürgitada.

iirimaa_4_loss

Meie giid Alexander, Robertsonide pere liige ja traditsioonide jätkaja Isise templis.

iirimaa_5_loss

Isise tempel

iirimaa_6_loss

Püha Brigidi kaev, tervendava vee allikas Isise templis

Loe ka: Reisimuljed: imeline Iirimaa – II osa