Jaanika Tohv
Teraapia käigus küsin reeglina inimeselt, millest ta unistab või millest ta on unistanud?
Tihti on esimese vastuseks, et unistusi justkui ei olegi. Inimene teab hästi, millist elu ta endale ei soovi, ent seda, millist elu ta tahab, millest unistab, on tal raske ette kujutada. Veelgi raskem välja öelda.
Teraapia käigus hakkab inimene taas oma unistusi märkama ja tihti jõuab ta äratundmisele, et tegelikult on ta samm-sammult liikunud oma unistuste suunas. Seda kuidagi alateadlikult. Selline äratundmine on tõeline vau-moment, mis pakub suurt rõõmu ja annab justkui uue hingamise tema igapäevastele tegemistele. Tihti sünnivad sellistest äratundmistest elumuutvad otsused.
„ Unistused on see mina, keda me veel ei tunne ja see hirmutab.“
Tuntud terapeut Tommy Hellsten on kirjutanud, et unistused moodustavad ühe osa meie sisse peidetud individuaalsusest, mis pole saanud veel esile tulla. Unistused on see mina, keda me veel ei tunne ja see võib olla hirmutav. Me ei tunnista seda endale. Me sünnime inimeseks sedamööda, kuidas meie olemus avaldub. Meis sünnib vaid see, mis on nähtavaks saanud. See puudutab nii meie tundeid ja vajadusi kui ka andeid.
Paljud kasvavad üles keskkonnas, kus isiksusest saab avalduda vaid väike murdosa. Kuid ka kõik see, mis sündida pole saanud, on meie pärisosa, ehkki me pole sellega tuttavad.
Unistused ja unelmad kuuluvad meie tundmatusse poolde. Pole juhus, et igaühel on erinevad unistused. Unistused ja unelmad ütlevad meile, millised me tulevikus oleme, kui vaid oskame neid kuulata ja tõsiselt võtta.
Kuidas on sinuga lood? Kas oskad oma unistusi märgata ning neid tõsiselt võtta ning kuulata seda poolt endast, mis on sulle täna veel tundmatu?
Head enda kuulamist meile kõigile!
Avaldatud 21. juunil 2021