Lugemisvara

Ära unusta hingata

Kaja Prügi

Sügav sisse- ja välja­hingamine vabastab keha pingetest ning jääkainetest.

Ehmun, vihastun, solvun, nii et hing jääb kinni – kas on tuttav tunne ja ütlemine? Või siis soovitus: enne kui vastad, hinga sügavalt sisse-välja ja loe kümneni…

Hingamine on nii lihtne ja igapäevane asi, et inimesed ei pööra sellele tavaliselt tähelepanu, kuid see on üks vägevamaid vahendeid inimese füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks ning sisemise tasakaalu hoidmiseks.

Miks me hingame

Vabastava hingamise ohtu Holistika InstituudisMeie elu algab esimese sissehingamisega ja lõpeb siis, kui hingame viimast korda välja. “Hingamisrütm on tavalisel inimesel 10–15 korda minutis,” räägib hingamisterapeut Tiina Pedak.

“Joogid, kes on praktiseerinud hingamisharjutusi, hingavad minutis kaks-kolm korda ja n-ö sügavamalt. Vahe on selles, et me tavatseme hingata vaid kopsu ülaosaga ehk siis pinnapealselt, kuid peaksime praktiseerima nn täishingamist ehk loomulikku hingamist – hingamist kogu kopsu, eriti selle alaosaga. Sest just seal asuvad alveoolid, kus toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. Et vajalikku hapnikku kätte saada, hingamegi rohkem kordi.”

Füsioloogiliselt tähendab sügav sisse- ja väljahingamine seda, et meie keha saab rohkem hapnikku ja väljutab rohkem süsihappegaasi. Hingamine on keha kõige tähtsam enesepuhastamismehhanism. Hingamisega viime välja 70% jääk­aineid, samal ajal kui nahk, põis ja soolestik väljutab 30% jääk­ainetest.

“Kui hingamisrütm on aeglasem ja sügavam, annab see kehalõdvestuse, rahulikuma meele, rahulikuma mõtlemise,” teab Tiina Pedak. “Inimese meeled pole nii ärevad ja keha ei ole nii pinges. Pinges keha leiavad aga üles kõikvõimalikud haigused.”

Hingamist saab treenida

“Kui olete ärritunud, võtke endale aega ja keskenduge oma hingamise jälgimisele,” õpetab hingamisterapeut. “Juba ainuüksi see tegevus rahustab. Minu kõige lihtsam harjutus, mida hakkasin tegema kümme aastat tagasi, kui kontoris töötasin, oli selline, et iga tunni tagant hingasin kümme korda sügavalt sisse-välja. Uskuge, ka teie leiate selle aja.”

Täishingamine on inimesele ka kõige tervislikum. Sel moel hingavad nii loomad kui beebid. Loomuliku hingamisviisiga on kõik lapsed juba sündimisel ette valmistatud. Kui hingame loomulikult, saab keha kogu hapnikukoguse, mida ta vajab selleks, et optimaalselt funktsioneerida.

“Enamik täiskasvanuid kasutab ainult kolmandikku oma täielikust hingamisvõimsusest,” teab Tiina Pedak. “Üldiselt jäävad puuduliku hingamise tagajärjed märkamata, tuues kaasa vaid väikesi probleeme. Raskematel juhtudel seostatakse sellega koguni allergiaid, astmat, vähki, vereringe probleeme, diabeeti, epilepsiat, peavalu, migreeni, maohaavu…”

Hingamine on automaatne, kuid võib olla ka teadlikult ning tahtele vastavalt kontrollitav ja juhitav. Me ei pea endale pidevalt meelde tuletama tarvidust hingata, kuid võime muuta oma hingamise laadi, millal iganes seda soovime.

Tavalise ja treenitud hingamise kõrval räägitakse ja tehakse ka lihtsamaid ja keerulisemaid hingamisharjutusi.

“Osa hingamisharjutusi on mõeldud selleks, et inimene tunneks ennast hästi, et tal oleks rohkem energiat ja rõõmu. See on ka enamiku inimeste soov. Soovitan alati alustada lihtsamatest harjutustest. Eelkõige tasub alustada oma hingamise jälgimisest. Ühel nädalal minut päevas, teisel nädalal juba paar minutit päevas ja ikka nii edasi.”

Vabastav hingamine

vabastav hingamineTiina Pedak viib läbi ka nn vabastava hingamise kursusi. See pole teraapia, õige oleks öelda: vaimne, spirituaalne praktika, mis mõjutab meie keha, mõtteid ja tundeid. Indias teati juba 4000 aastat tagasi, et hingamine on võimas vahend, millega saab ravida ka väga ammuseid kogemusi ning muuta oma elu.

Vabastav hingamine tegeleb inimese kui tervikuga,” räägib Tiina Pedak. “Kui alustame hingamist, läheb meie sisemus liikvele, see ärkab ja aktiveerub. Äratuse saab kõik, mida armastame, millest puudust tunneme, mille järele igatseme. Vabastava hingamise läbi suureneb füüsiline ja vaimne energiatase. See on kiireim viis vabastada ennast teadlikest ja alateadlikest negatiivsetest mõtetest, tunnetest ja mälestustest, mis pärsivad sinu elu. Vabastav hingamine toob kaasa suurema õnnetunde ja meelerahu. See on kui sügav meditatsioon, mis läbi sügava ühendatud hingamise avardab südameruumi, vabastab kehast kinni jäänud energia ja muudab hinge kergeks.”

Vabastavat hingamist juhendatakse nii grupis kui ka individuaalselt. “Eesmärk on vähem mõelda ja rohkem tunda – tulla mõtlemise juurest tunnetamise juurde. Lõppeesmärk on võtta kontakti oma alateadvusega, et vabastada pingeid, vähendada stressi. Kuid päris kindlasti ei soovita ma seda ise praktiseerida. Vähemalt mitte enne, kui 10–15 hingamisseanssi hingamispraktiku käe ja silma all läbi tehtud.”

Miks mitte üksi? “See hingamisviis ei tarvitse algul olla keha jaoks mugav. Kui protsessi käigus aktiviseerub mõni vana mälestus, mis on seotud ebamugava tundega, ja inimene katkestab, jääb tal sellest tundest läbi hingamata. Tunde­energia jääb vabastamata ja tal võib pärast ebamugav olla.”

Tiina Pedak usub, et vabastava hingamisega saab leevendada ja tervendada nii ärevushoogusid kui ka paanikahäireid.

 *Artikkel ilmus Maalehes, november 2015

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi:

Autor |4. jaanuar 2016|Keha, Psühholoogia, Tervis|0 Kommentaari |

Autorist:

Holistilise regressiooni terapeut, kutsetunnistus nr 093886. Lõpetamise aasta: 2014.

Jäta kommentaar