Jagan Sinuga nelja levinud uskumust, mis võivad oma kaassõltuvuse tunnistamisel olla takistuseks.

Esimene uskumus: Ma saan loota ainult enda peale

Reeglina ei näe kaassõltlane, et temal endal on tõsiseid probleeme, millega tegeleda. Ta on tubli, kannatlik, töökas perfektsionist. Probleeme näeb ta selles, et suhted teistega ei laabu, ta ei tunne elust rõõmu, tal on ärevus, unehäired, üleväsimus jne. Ta ei märka, kuidas ta ise toetab häirivat olukorda ebatervete uskumuste, mõtete ja tegudega.

Võime anda ja vastu võtta, on iga suhte alustala. Kaassõltlane on alati valmis teisi aidama ja toetama ning ta kulutab palju energiat andmisele. Tal on väga ebamugav abi vastu võtta, kui teised soovivad teda aidata, sest vastuvõtmine teeks teda liiga haavatavaks.

Kaassõltlane on sageli ka töösõltlane, kes ei suuda asju delegeerida ja tahab kõike üle kontrollida. Tal on raske tunnistada, et tal on tekkinud tõsised probleemid sellepärast, et ta võtab liigselt vastutust. Ta tunneb end läbipõlenuna ja vimma täis, kuid lahendust ei tundu olevat, sest ainus, keda ta päriselt usaldab, on tema ise.

Kaassõltlased on elus pidanud alati vaid enda peale lootma. Nad on üles kasvanud oludes, kus neil ei olnud teisi täiskasvanuid, kellele toetuda. Seetõttu nad usuvad, et peavad kõik probleemid ise ära lahendama ja saavad eneseabi raamatute lugemisega oma kaassõltuvust tervendada.

Sõltuvusest taastumine algab alati oma probleemi märkamisest ja tunnistamisest. Terapeudi juurde minek või toetusgrupiga ühinemine aitab välja tulla isolatsioonist, hädavaledest ja varjamisest. Kui gruppi mineku võimalust ei ole, võiks alustada ausate vestlustega mõne usaldusväärse inimesega juhul, kui järgida 12-sammulise taastumise põhimõtteid.

Teine uskumus: Viga on teiste käitumises

Kaassõltlane elab lootuses, et tema nõuandeid võetakse kuulda, teine saab oma vigadest aru ning muudab ennast. Teda ärritab, kui tema head nõu kuulda ei võeta.

Heade kavatsuste tõttu ei suuda ta märgata, et on juba ammu ületanud teise inimese piiri, käitudes temaga nagu lapsega. Ta ei saa aru, et nõu andmine ja aitamine on viis kontrollida ja suunata teise valikuid.

Liigne kontrollivajadus tekitab suhetesse alati lisaprobleeme. Kellelegi ei meeldi, kui teda käsutatakse ja kontrollitakse. Kaassõltlane on veendunud, et ilma tema abi ja nõuanneteta ei saa teised elus hakkama. Kuid pereliikmed ja sõbrad väsivad kontrollimisest ning see on üks peamisi põhjuseid, miks kaassõltlasel on suhetes palju probleeme.

Kaassõltuvuse 12 sammu programmi esimene samm: Tunnistame, et me ei suuda teisi muuta ja me ei saa oma eluga enam hakkama.

Kaassõltuvusest tervenemine algab ebatervete uskumuste ja käitumismustrite muutmisega. Teadvustame, mida me saame muuta ja kontrollida (enda mõtteid, valikuid, käitumist ja tundeid) ja mida me ei saa (teiste tundeid, valikuid, käitumist ja mõtteid).

Kolmas uskumus: Kui ma olen sõltuvushaige või väärkohtleva partneri maha jätnud, siis ma olen kaassõltuvusest vaba

Ilma partnerita elades loodab kaassõltlane, et tema mured kaovad. Kuid tavaliselt see ei ole nii, kuna ta jätkab oma ärevuse, viha, häbi ja kurbuse eest ära jooksmist läbi askeldamise, töö, ravimite jne. Need tunded ei kao ise ära.

Suhte lõpetamine ei lahenda kaassõltlase tegelikku probleemi. Kui tal pole enam kedagi teist süüdistada, ilmuvad pinnale kaassõltuvusele omased jooned nagu kontrollivajadus, enda ohverdamine, väärtusetus, ebarealistlikud ootused, vimm, perfektsionism jne.

Enne kui me ei tunnista oma kaassõltuvust ja ei õpi seda ohjeldama, elame me edasi ebarahuldavates suhetes. Meid tõmbavad probleemidega inimesed ja olukorrad ning me ei oska ennast väärtustada.

Suhte lõpetamise järel on hea aeg toetusgrupiga ühinemiseks või  nõustamisele minekuks, et heita pilk endasse ja alustada sisemisi ümberkorraldusi.

Neljas uskumus: Kui ma ei oma lapsepõlve ei mäleta, siis see mind ei mõjuta

Inimese tundeelu kujuneb välja esimese seitsme aasta jooksul. Sel perioodil kujuneb välja, kas me ennast väärtustame, kas me tohime olla need, kes me oleme, kas me tohime enda mõtteid, vajadusi ja tundeid väljendada, kas me tohime austada enda piire ja öelda: “EI” jne.

Kaassõltuvus on toimetulekumehhanism, mis aitab hakkama saada raskete olukordadega. Selleks ei pea peres elama alkohoolik, et tekiks kaassõltuvus. Piisab ületöötanud üksikvanemast, kes ei jaksa lapsele tähelepanu pöörata, haigest või raske iseloomuga pereliikmest, kelle ümber koondub tähelepanu ja kõik teised peavad oma vajadused koomale tõmbama.

Meie aju on üles ehitatud nii, et stressi olukorras koondub tähelepanu hakkamasaamisele ja me unustame paljud olukorrad, kus kogeme valu või ülekohut. Mida traumaatilisem olukord ja kõrgem stress, seda rohkem me unustame. Tööle hakkavad vanemad ajuosad, mis salvestavad toimunu kehasse, kuid mälupilte ei pruugi sellest sündmusest alati jääda.

Kuidas me saame kaassõltuvusest terveneda?

Tervenemine algab siis, kui teadvustame kaassõltuvuse konkreetseid tunnuseid, kui meis on tahe neid muuta ja me teeme selleks reaalseid samme. Taastumine algab, kui julgeme rääkida oma kaassõltuvusest, kui meil on julgus minna terapeudi juurde või toetusgruppi ning kasvatada endas uued ja tervemad toimetulekuviisid.

Mõned näited kaassõltuvuse tunnustest:

• Ignoreerime või vähendame olukorda, oma vajadusi ja tundeid;
• Oleme liiga mõistvad nende suhtes, kes meid halvasti kohtlevad;
• Ütleme “JAH”, siis kui mõtleme “EI”;
• Teeskleme, et kõik on hästi, kuigi tegelikult ei ole;
• Ohverdame teistele meele järgi olemiseks liiga palju aega ja energiat;
• Oleme võimetud lahti laskma kahjustavatest suhetest.

Kaassõltuvus tekib, kui elu või suhted on väga keerulised ja me ei näe muud valikut kui kohaneda. Kohanemisele aitab kaasa probleemide vähendamine ja eitamine. Kuna olukorrad ja isiksused on alati erinevad, kujuneb igal inimesel välja isikupärane ennastkahjustav kaassõltuvuse muster.

Taastumine tähendab, et me lõpetame teiste inimeste ja lapsepõlve süüdistamise oma eluraskustes ja keskendume enda tervenemisele. Me laseme teistel olla need, kes nad on, isegi siis kui oleme kannatanud või isegi siis, kui nende elu on kraavi kiskunud. Me lõpetame teiste päästmise ja õigustamise.

Taastumise käigus võime avastada, et saame lõpuks maailmale ausalt otsa vaadata. Tervenemisprotsessi toetab 12-sammu programm kaassõltlastele ja suhtesõltlastele. Neid samme järgides õpime muutma oma kaassõltuvust toetavaid mõtlemismustreid ja käitumisjooni. Selleks harjutame end märkama ja silma peal hoidma kõigel, mis meid kahjustab ja kurnab. Me õpime endasse uskuma, olema endaga leebed ja heasoovlikud ning väärtustama end sellisena nagu me oleme.

Taastumine on eluaegne protsess, see ei ole ühekordne sündmus. Nii nagu keha treenimine peab olema pidev, nii on ka emotsionaalse ja vaimse treeninguga. See vajab samuti pidevat tähelepanu ja koormust. Selletõttu ongi sündimas kaassõltlaste regulaarne toetusgrupp, mis pakub oma sisemaailma heas vormis hoidmise võimalusi.

***

NB! Kui Sul on teema vastu sügavam huvi, siis artikli autor Kert Grünberg ootab Sind kaassõltuvuse teemalisele loengule (5.10.2020) „Kaassõltuvus ja perfektsionism“ ja toetusgruppi. Lisainfo leiad: www.hingamistuba.ee ja e-maili teel: kert@hingamistuba.ee