Miks tegelikult kurk valutab?

28. sept. 2020 | Artiklid, Psühholoogia, Teraapia, Tervis

Postituse autor: Martin Kruusvall

Miks kurk valutab? Seda vastust teab ju iga vanaema! Tuul tõmbas läbi, jalad märjad, gripiviiruste aeg, villaseid sokke polnud jalas jne. Seda juttu me kuuleme lapsepõlvest peale hommikust õhtuni. Sellise jutu (loe: hüpnoosi) taustal on üles kasvanud mitu põlvkonda.

Kuidas aga tegelikult on? Miks mõnel on kurk pidevalt haige või häälega mure ja teine käib ilma salli ja läki-läkita, kuid on terve nagu purikas? Miks talisuplejad on terved ja neil kurk ei valuta? Miks ühes kollektiivis või perekonnas ühed jäävad kohe haigeks ja teised ei jää kunagi? Kas see pole teid kahtlema pannud emade ja vanaemade jutu tõepäras?

Ayurveda ja psühhosomaatika

Kuid milles siis asi? Täna otsime vastuseid läbi selliste märksõnade nagu ayurveda ja psühhosomaatika. Ayurveda on aastatuhandeid enne traditsioonilist meditsiini eksisteerinud tervenemise süsteem, mille peamiseks lähtekohaks on: keha ja mõistus on omavahel lahutamatus seoses ning miski ei suuda mõjuda kehale tugevamalt, kui meie mõistus. Psühhosomaatika on kaasaegne valdkond, mis kirjeldab psüühika ja keha omavahelist seost.

Ayurveda räägib sellest, et 75% kõigist haigustest omab psühholoogilist tagapõhja, 15% sõltub toitumisest ja 10% väliskeskkonna mõjudest. Seega eelnevad näited ja vanaemade diagnostika võiks kuuluda umbes 10% kategooriasse. Kui te tõesti DiCaprio kombel hulbite peale Titanicust välja kukkumist öö otsa külmas vees, siis olgu teie psüühikaga nii hästi kui tahes, kurk võib haigeks jääda küll.

Kuidas on seotud kurguvalu ja psüühika?

Asi on nimelt selles, et kurgupiirkond kuulub kurgutšakra mõjuvälja. Teiste sõnadega, kõik, mis puudutab kurgu tegevust mittefüüsilisel tasemel, mõjutab ka kurgu olukorda. Kurgutšakra mõjuvälja kuuluvad muuhulgas ka sellised tegevused nagu kommunikatsioon ja suhtlemine. Väljaütlemata emotsioonid justkui surutakse kurgus kokku, inimene kaitseb end sel moel väljaütlemisega kaasnevate ebameeldivate tagajärgede eest. Kurgus alateadlikult emotsioone peatades pingutab inimene oma kurgu üle, selles tekib ülepinge ja lõpuks valu.

Nii et 75% tõenäosusega võiks väita, et kui te pole saanud suurtes kogustes külma, teie immuunsus on normis, aga teil on ikkagi kurguvalu või probleeme häälega (kui te pole just kellegi peale kõvasti karjunud või laulnud oma hääle ära laulupeol), siis on teie kurgumure psühholoogilist laadi! Kui teil sedasorti mured on suisa kroonilised, suureneb see tõenäosus veelgi!

Millised on kurguvalu psühholoogilised põhjused?

Esiteks tuleb aru saada, et inimese kõri on täpselt keskel südame ja pea vahel. Ta on justkui vahepunkt, mis reguleerib südame ja mõistuse vahelist liiklust.

Põhjused on näiteks:

  • Tahaks kellelegi midagi välja öelda, aga ei julge …;
  • Elus on kogunenud palju pingeid, mida tahaks suisa välja karjuda, aga ei luba seda endale;
  • Juhtunud on olukord, mida on raske “alla neelata”;
  • Enese väljendamine on raske, keegi nagu hoiab teie kõri peos. Kuigi enamasti hoiame enda kõri peos meie ise;
  • Hirm olla hukkamõistetud või valesti mõistetud.

Mis siis tegema peab?

Vastus on väga lihtne ja keeruline korraga. Lihtne selles mõttes, et see ei nõua raha, käib alati kaasas, on kohe võtta ja valmis kasutamiseks: tee suu lahti ja räägi, väljendada ennast neile, kellele seda on olnud soov teha, kuid sa pole teinud. Lihtne! Pole vaja osta ravimeid ega end vaktsineerida. Ükski vaktsiin ei aita psüühiliste, veelgi enam kommunikatsiooniprobleemide vastu.

Keeruline on aga see kõik sellepärast, et nagu selgub, pole see eneseväljendamine nii kerge midagi! Mõni enne sureb, aga oma suud lahti ei tee ja ei ütle kellelegi, mida ta tunneb! Sealt see pinge tekibki!

Tegevuskava:

  • Tahaks midagi kellelegi konkreetsele välja öelda, aga ei ütle:

A.  Võta nööbist kinni isikul, kellele sa pole midagi väga olulist välja öelnud ja ütle seda, mis sul öelda on. Võid enne praktiseerida mõttes  või peegli ees;
B.  Kui öelda ei julge, siis kirjuta. Kui ära saata ei julge, siis kasvõi kirjuta, põleta ära ja viska tuhk rõdult alla;
C.  Mine teraapiasse, tee tõsisemat tööd ja haruta lahti kõik põhjused ja loo eesmärgid, kuidas see ikkagi teoks teha.

  • Elus on üleüldse palju pingeid kogunenud, mida tahaks suisa välja karjuda, aga ei saa või ei luba endale:

A.  Võid istuda maha, panna need pinged kirja ja mõelda tõsisemalt oma elu üle, teha selles muutused ning likvideerida pingeid tekitavad olukorrad;
B.  Leida pingeid maandavaid tegevusi. Need leevendavad, aga ei võta põhjust ära, kuid parem, kui mitte midagi: füüsiline aktiivne tegevus ja sport, näiteks poks; karjumine metsas või patja või autos või vee all basseinis. Igal juhul laske emotsioonid välja, ärge hoidke enda sees;
C.  Minna teraapiasse ja teha tõsisemat tööd, harutada lahti kõik põhjused ja luua eesmärgid, kuidas see ikkagi teoks teha

  • Midagi on elus juhtumas, mingi sündmus, mida on raske “alla neelata”

A.  Võid võtta aega ja formuleerida, mis see siis täpsemalt on, mida on raske vastu võtta? Kui see on tõesti vastuvõetamatu, siis mõelda, kuidas sooviksid seda muuta ja muuta see ära;
B.  Kui olukorda muuta ei saa, siis pole mõtet selle vastu võitlemiseks energiat raisata ja lihtsam on see olukord vabaks lasta;
C.  Minna teraapiasse ja teha tõsisemat tööd, harutada lahti kõik põhjused ja luua eesmärgid, kuidas see ikkagi teoks teha.

Emotsioonide allasurumine on kahjulik

Hakates tegelema eneseväljendamise teemadega, avastate kiiresti, et takistusi on mitmeid. Need takistused tuleb kõik kõrvaldada. Osad on seotud teiega ja teine inimene ei pruugi sellest olukorrast olla isegi teadlik, aga teie muudkui kannatate, sest kõik hirmud on justnimelt teie sees. Vahel on hirmud küll teis, aga põhjendatult, sest teine lihtsalt ei kannata tõde, kriitikat või teiste arvamust ja reageerib ebaadekvaatselt.

Ausalt öeldes, ega palju variante polegi. Kas te jätkate pingete kogumist ja kurgu olukord muutub aina hullemaks, haigestuvad näiteks kurgumandlid ja peate minema suisa operatsioonile. Teine võimalus on hakata probleemiga tegelema.

Minu praktikas on olnud juhus, kus Eesti parimad arstid on öelnud, et siin pole midagi teha ja on vaja mandlite operatsiooni. Töötades läbi põhjused ning hakates ennast väljendama ja rääkima, suutis inimene oma olukorda nii parandada, et lootusetu juhtum tervenes täiesti. Kusjuures võib olla nii, et kõigiga on suhtlemine kerge, aga on üks inimene, kelle pärast kogu see pinge tekib.

Fakt on see, et endas emotsioonide hoidmine pole lahendus. See on emotsionaalse plahvatuse summutamine omaenda kehas. Kujutage ette, kui palju see energiat võtab.

Loomulikult peab mõtlema ka seda, et kui te muutute üleöö kõige väljaütlejaks, siis teie lähedased ei pruugi aru saada mis teiega nüüd toimub. Inimesed kipuvad “kaua allausurutud vedru” valla päästma ja liiguvad sellega teise äärmusesse, kus öeldakse karmil häälel välja kõik, mis aastaid kogunenud on. See ei pruugi olla alati kõige parem lahendus. Siinkohal on hea meenutada India pühamees Sai Baba sõnu: “Tõde tuleb rääkida meeldival ja armastusväärsel viisil”.

Igapäevane profülaktika:

  • Peres või tööl luua avameelsuse kultuur, kus on võimalik avatult suhelda;
  • Kodus enne ei lähe magama, kui pingeid tekitanud teemad on läbiräägitud;
  • Kui lugupidaval viisil rääkimine pole enda tõttu võimalik, siis suurem pinge mujal välja lasta (sõbraga rääkimine, teraapia, kirjutamine) ja alles siis asuda vastaspoolega arutama;
  • Mitte karta eriarvamusi – need on normaalsed;
  • Jälgige ennast, oma keha ja eriti kurku konfliktisituatsioonides. Te tegelikult juba teate ette, kellega koos end jälgida. Jälgige peenemaidki tundeid enda kehas sel hetkel;
  • Kui te ei näe endaga otseseid seoseid, siis paluge mõnel lähedasel anda tagasisidet, kas te olete rohkem väljaütleja või rohkem enesesse hoidja;
  • Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 järgi on meil sõnavabadus ja meil on seaduslik õigus avaldada oma arvamust.

Küsimused eneseanalüüsiks

  1. Millal mul kurguvalud algasid?
  2. Mis sellel ajal minu elus toimus?
  3. Kas need olukorrad, kus mul kurk valutab, on seotud mingite olukordade või inimestega?
  4. Millist osa minust või mis emotsiooni on mul kõige raskem teistele väljendada?
  5. Mis konkreetselt võib juhtuda, kui ma end väljendan?
  6. Mida ma tegelikult tahan öelda ja kellele?
  7. Mida ma hoian tagasi, kas oma viha, kurbust, ärritust? Kelle peale?

Kokkuvõtteks tuletaks meelde, et keha ei valeta ja haigus ise ei ole probleem. Haigus on reaktsioon juba olemasolevale sisekonfliktile. Kui me ei suuda minna konflikti või jääda eriarvamusele teistega, siis me lähme konflikti iseendaga. Me võime lõputult juua kuuma teed, võtta ravimeid ning käia koeravillase salliga, ravides sedasi sümptomeid, aga tulemuseks on lõpmatu “muru niitmine”, selle asemel, et likvideerida “umbrohu juuri”. Vastutus enda ees lasub ikka meil ja muuta seda olukorda saame ainult meie ise!

Telli uudiskiri


Blogi artiklite teemad

Regressiooniteraapia bänner

Salasõna meditatsioonid

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga