Sadu aastaid on usutud, et pärast lapsepõlve püsib aju muutmatuna, kuni algab vananemisega seotud allakäik. Suurepärase raamatu “Muutuv aju” autor Norman Doidge toob välja olulised avastused, uuringud ja tõsielulood, mis selle uskumuse kummutavad. Aju muudab oma struktuuri nii mõtete kui iga tegevuste ajal, täiustades pidevalt oma närviringeid. Seda aju omadust nimetatakse neuroplastilisuseks (neuro ehk neuronid, meie närvirakud ja plastilisus ehk muudetavus, vormitavus).

Mitmekülgne elu hoiab aju heas vormis

Tänu aju võimele muutuda, suudame pidevalt muutuva eluga kohaneda. Aastakümneid tagasi oli elu mõnevõrra mugavam ja aeglasem. Nüüd on meie teadmiste ja oskuste „parim enne” tähtaeg kiire tulema. Kiirete muutuste ajal on väga riskantne jääda selle tähtaja saabumist passiivselt ootama. Seda võib vaadata positiivsena, sest nii hoiame oma aju pidevalt töös ja arenemises.

Kui elame väga rutiinset elu, teeme aastakümneid samal erialal tuttavat tööd, tegeleme harva ülesannetega, mis nõuavad tähelepanu pingsat keskendamist ja räägime endale tuttavas emakeeles, siis pole ime, et meie aju jääb igavusest aastatega kehvemaks. Mõtle, kui paljusid õppeaineid tuli koolis omandada: võõrkeeled, matemaatika, kirjandite kirjutamine, kaunid kunstid, füüsilised harjutused. Aju oli kogu aeg töös, tegelesime ülesannetega, mis nõudsid tähelepanu ja keskendumist. Kui me sellist eluhoiakut elukestvalt ei jätka, jätame suure osa oma imelisest potentsiaalist kasutamata. Kujutle 80-aastast, kes pole 50 aastat oma ajule uusi väljakutseid esitanud ja on tiksunud hallis argipäevas tuttava plaani järgi. Vastukaaluks kujutle aga 80-aastast, kes reisib, tegeleb joogaga, loeb palju, õpib uusi tantse ja võõrkeeli – elab täiel rinnal, selge mõistuse ja treenitud ajuga mahlakat, rikkalikku ja kirglikku elu.

Valikute vägi on meie enda käes – millise tuleviku endale luua soovime?

Vanale koerale uusi trikke ei õpeta?

Kas oled kuulnud sõpra ütlemas, et ta on õppimiseks liiga vana? Või oled ise nii mõelnud? Seda tuuakse sageli vabanduseks, eriti just suuremate väljakutsete puhul, nagu uue eriala õppimine või uue võõrkeele omandamine. Michael Merzenich, üks juhtivaid tegijaid neuroplastilisuse valdkonnas, propageerib uue keele õppimist vanemas eas. Ta kinnitab veendunult, et meil on võimalik ka eakana järk-järgult kõik oskused taas teravaks lihvida ja sellest tohutult kasu saada.

Uue keele õppimine nõuab intensiivset keskendumist ja lülitab tänu sellele sisse aju plastilisuse kontrollsüsteemi. Sellele süsteemile mõjuvad värskendavalt kõik fokuseeritud tähelepanu nõudvad ülesanded: uute füüsiliste tegevuste õppimine, keeruliste mõistatuste lahendamine, karjääriga seotud muutused, mis nõuavad uute oskuste õppimist.

Oma intervjuus Norman Doidge’le lausub Merzenich, et kõike seda, mis toimub noores ajus, on võimalik näha toimumas ka vanemas ajus. Kui suudame jääda ka tüütu treeningu ajal sügavalt keskendunuks, võivad muutused ajus olla sama ulatuslikud kui vastsündinul. Seega – öelgem hüvasti uskumusele, et vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta ja vabanduslausele „ma olen selleks liiga vana”. Me ei ole millegi jaoks liiga vanad. Me võime olla uue asja proovimiseks liiga laisad, liiga arad või mida iganes muud, aga vanaduse taha enam peitu pugeda ei anna. Aju plastilisus võimaldab meil alati muutusi läbi teha ja oma elu kvaliteeti parandada.

Neuroobika – aeroobikatund ajule

Ajule on omane otsida uut ja stimuleerivat – see haarab tähelepanu ning äratab meid autopiloodil tegutsemisest. Eksperimendid on näidanud, et oma meeli uudsel viisil kasutades stimuleerime oma närvirakke ja aitame seeläbi oma aju arengule ja tugevusele kaasa. Selleks on vaja oma argirutiini veidi raputada. Lawrence Katz ja Manning Rubin on eraldi loonud neuroobikaharjutuste kogu, et meie uniseid närvirakke ergutada, nende tervist ja vaimset vormi parandada.

Nii nagu on hea oma keha vahel aeroobikatrenni vedada, tasub ajule sessioon neuroobikat lubada. Aju treenimiseks on tarvis valida aeg-ajalt keerulisem või tavatum tee. Jah, lihtne on järgida kindlat päevarutiini, panna tööle GPS õige tee leidmiseks või lülitada arvutis sisse õigekeele speller. Kõik need pisiasjad muudavad meid väga mugavaks ega paku ajule võimalust end treenida. Astu aeg-ajalt teadlikult sellest raamist välja ja tee asju pisut keerukamat teed pidi, see aitab aju aktiivsena ja vormis hoida.

Mänguline nädal ajutrenniga

Siin on sulle igaks nädalapäevaks üks neuroobikast inspireeritud harjutus. Julget katsetamist!

1. Proovi, kuidas on elada pimedana. Käi hommikul duši all ning pane end riidesse suletud silmadega. Pane eelnevalt kõik vajalikud asjad (pesuvahendid, rätik, riided) valmis.
2. Söö hommikust ja pese hambaid oma mittedominantse käega.
3. Proovi, kuidas on elada kurdina. Kasuta kodus oma perega suheldes kõrvatroppe.
4. Astu tuttavalt rajalt kõrvale ja vali tööle sõiduks uus tee, mida sa tavaliselt ei kasuta. Sama rada kõndides oleme tihti nn autopiloodil ega märka ümbrust. Uue raja valimine muudab meid tähelepanelikumaks ja stimuleerib ajutegevust. Kui sõidad tööle autoga, ava ka auto aknad, et tunneksid ümbruskonna lõhnu ja märkaksid helisid.
5. Seikle toidupoes. Külasta kodupoe asemel mõnda uut toidupoodi ja vali kaupa teises järjekorras, kui seda tavaliselt teed. Kui tahad poes „aaretejahti” mängida, lase pereliikmel koostada poenimekiri kirjeldavas võtmes, kus pole kirjas konkreetset toodet, on vaid suunavad vihjed selle omadustest.
6. Avasta uusi maitseid. Proovi lõunapausil uut söögikohta või valmista ise midagi uut ja põnevat. Maitsemeele ergutamine uute vürtside ja nüanssidega mõjub ajule väga värskendavalt. Samuti võid muuta süües harjumuspärast järjekorda: alusta magustoidust, söö seejärel põhiroog ning lõpeta eelroaga.
7. Muuda oma keskkonda. Tõsta mööblit ümber, tõsta seinamaal pahupidi, värvi sein uut värvi, vaheta ära kardinad, tõsta köögis asju ümber vms. Värskenda oma rutiinset harjumuspärast keskkonda ja sa näed asju taas veidi uudsema pilguga.

PS! Aju armastab ka värsket õhku:)

Erksa mõttetöö jaoks lase tuppa värsket õhku ja tee mõni sügav hingetõmme, sest sügav hingamine on aju tervise, selge mõistuse ja terava meele hoidmiseks üks olulisemaid toiminguid. Aju on meie kehas kõige aktiivsem hapnikutarbija. Kuigi aju moodustab umbes 3% meie kehakaalust, kulutab ta ära 20% kogu kehale saabuvast hapnikukogusest. Kui ajule on tagatud korralik kogus hapnikku, saab ta laitmatult oma tööd teha. Seega tee pingsa mõttetöö käigus ergutavaid hingamispause ja hoolitse selle eest, et toas oleks värske õhk. Alati on hea mõte ka väike jalutuskäik või jooksuring värskes õhus.

Kokkuvõtteks: hoia endas seikleja eluhoiakut ning õpi pidevalt midagi uut ja põnevat, just seda, mis Sind inspireerib ja huvitab. Liiguta end, hinga sügavalt, astu mugavustsoonist välja, koge uusi maitseid, reisi, koge ja avasta elu kõikide oma meeltega! *

Artikkel põhineb autori raamatul “Loova elu teejuht”.