Minu aasta Holistika Instituudis
Autor: holistilise treeningu vilistlane
Kui mõtlen tagasi sellele, milline olin enne Holistika Instituuti tulekut, siis näen inimest, kes oli oma eluga ummikusse jooksnud. Mul oli hästi tasustatud töö, ametiauto ja palju hüvesid, kuid kohustused olid kasvanud üle pea. Elasin pideva pinge ja surve all. Kõik tundus lootusetu ning olin loobunud peaaegu kõigest muust oma elus. Suutsin teha ainult hädavajalikke toimetusi. Meelelahutuseks, hobideks või trenniks ei olnud enam ei huvi ega energiat.
Pöördepunkt saabus möödunud aasta mais tööreisil Tartus. Ööbisin hotellis, kus töötas minu hea tuttav, keda polnud aastaid näinud. Kui ta mind hommikusöögil nägi, ütles ta esimese asjana, et näen välja nagu poolsurnud vanainimene. Kuigi see kõlas karmilt, kirjeldas see täpselt seda, kuidas ma end tegelikult tundsin – kurnatud, jõuetu ja elurõõmust tühjana.
Mind hämmastas tema enda muutus. Mäletasin teda varasemast hoopis teistsugusena, kuid nüüd kiirgas temast rahu, tasakaalu ja elujõudu. Ta rääkis mulle oma õpingutest Holistika Instituudis ning sellest piisas. Läksin hotellituppa, avasin Instituudi kodulehe ning avastasin, et üks kursus oli kohe algamas. Saatsin taotluse ära samal õhtul. Mind võeti vastu viimasel hetkel ja täna võin kindlalt öelda, et see oli üks parimaid otsuseid minu elus.
Tallinnasse tagasi jõudes andsin ka tööl lahkumisavalduse. Ausalt öeldes ei saanud ma tollal veel päris hästi aru, mida Holistika Instituudis õpetatakse või mida ma sealt otsima lähen. Kuid mul oli olemas elav näide inimesest, keda tundsin enne ja pärast tema õpinguid ning see muutus oli minu jaoks piisavalt veenev. Tahtsin kogeda samasugust sisemist rahu.
Võrreldes aastataguse ajaga näen endas täna väga palju positiivseid muutusi. Võtsin selle aasta teadlikult vaheaastaks. Tööga seotud surve kadus ning hakkasin tasapisi avastama uusi tegevusi ja huvisid. Otsustasin öelda kõigele uuele „jah“ ning katsetada võimalikult palju erinevaid asju. Proovisin uut joogastiili, alustasin talisuplusega ja käisin massaažis. Kõik need tegevused kuulusid varem minu jaoks kategooriasse „kindel ei“. Tundsin esimest korda elus, et ma päriselt puhkan.
Kõige suurem muutus toimus minu jaoks pärast sakraaltšakra moodulit. Shakti tantsu kogemus mõjus mulle väga sügavalt. Tundsin, kuidas minus vabanes naisenergia. Sellest hetkest alates hakkas elu justkui kandma ja voolama. Paljud asjad hakkasid liikuma suunas, millest olin aastaid unistanud.
Samal perioodil alustasin ka tantsutrennidega. Olin unustanud, kui väga mulle tegelikult tantsida meeldib. Mäletan siiani, kuidas pärast esimest trenni autos istusin ja valjusti nutsin. Minus oli korraga nii kurbust kui tänulikkust. Kurbust selle pärast, et olin selle olulise osa endast nii kauaks kõrvale jätnud, ja tänulikkust selle eest, et olin tee selle juurde tagasi leidnud.
Oluline muutus toimus ka minu suhtes iseendaga. Juba pärast esimest moodulit jõudsin arusaamiseni, et soovin lõpetada antidepressantide tarvitamise, mida olin kasutanud ligi kümme aastat. Pärast mõnekuulist kohanemisperioodi sain nendest täielikult vabaks. Sellest ajast alates ei ole mul tekkinud tunnet, et neid uuesti vajaksin.
Emotsionaalsel tasandil olen õppinud oma tundeid palju paremini märkama. Kui varem reageerisin sageli automaatselt, siis nüüd oskan võtta aega ja uurida, kust mingi tunne pärineb. Olen mõistnud, et tunne on ajutine seisund, mis tuleb ja läheb. See teadmine on andnud mulle rohkem rahu ja tasakaalu.
Südametšakra moodulis jõudsin olulise taipamiseni, et olin teadmatusest oma südame sulgenud. Selle protsessi käigus sain tagasi julguse armastust vastu võtta. Samas olen teraapiate käigus mõistnud ka seda, kui palju emotsioone ma endiselt ei oska ära tunda või sõnastada. Tunnen, et selles valdkonnas on mul veel palju õppida ja avastada.
Üha rohkem olen hakanud märkama ka perekondlike mustrite mõju oma närvisüsteemile ja reaktsioonidele. Erinevad õpetajad ja kogemused minu elus on aidanud neid mustreid kõrvalt näha ning paremini mõista.
Selle aasta jooksul tekkis minu ellu ka romantiline suhe. Kogen esimest korda tunnet, et mind armastatakse, hoitakse ja väärtustatakse sellisena, nagu ma olen. See suhe on õpetanud mulle usaldust, vastuvõtmist ja pehmust. Tunnen, et ilma selle õppeaasta jooksul toimunud sisemiste muutusteta ei oleks ma olnud valmis sellist suhet vastu võtma. Sümboolne on ka see, et kohtusime just Holistika Instituudis.
Oluliselt on muutunud ka minu suhtumine teistesse inimestesse. Olen õppinud piire seadma ning neist kinni hoidma. Mõistan nüüd palju selgemalt, et igal teol ja otsusel on tagajärg. Samuti olen loobunud vajadusest oma tõde teistele peale suruda. Kooli alguses oli mul tugev soov selgitada kõigile, kuidas asjad „päriselt“ on, kuid üsna kiiresti mõistsin, et igal inimesel on oma tee, kogemused ja arengutempo. Täna kuulan rohkem ning tunnen siirast huvi selle vastu, kuidas teised maailma näevad.
Keha ja tervisega seotud muutused on olnud samuti märkimisväärsed. Veel aasta tagasi suhtusin oma kehasse väga kriitiliselt ja vaenulikult. Peeglist möödumine tekitas minus sageli rahulolematust ja tülgastust. Tänaseks on minu suhe oma kehaga muutunud palju hoolivamaks. Tänu tantsimisele ja teadlikumatele valikutele olen kaotanud ligikaudu 13 kilogrammi ning tunnen end oma kehas palju paremini.
Olen õppinud rohkem usaldama oma keha sõnumeid ja kõhutunnet. Tagasi vaadates näen paljusid olukordi, kus keha andis mulle väga selgeid signaale, kuid ma ignoreerisin neid. Täna püüan oluliste otsuste tegemisel oma sisetunnet kuulata ning austada seda, mida keha mulle öelda püüab.
Minu maailmapilt on samuti märgatavalt avardunud. Olen mõistnud, et paljud uskumused, mida pidasin tõeks, olid tegelikult piiravad uskumused. Olen neist paljudest teadlikult loobunud. Samuti olen märganud, et paljud minu unistused on aja jooksul mingil kujul täitunud. See on pannud mind rohkem tähelepanu pöörama oma mõtetele, soovidele ja sellele, millist energiat maailma saadan.
Täna usun, et kõik inimesed ja kogemused, mis minu ellu tulevad, kannavad endas mingit õpetust. Olen hakanud rohkem märkama märke, kokkusattumusi ja sünkroonsusi ning nendele tähelepanu pöörama.
Kõige enam mõjutasid mind sakraaltšakra moodul, päikesepõimiku moodulis kogetud sisemise lapse rännak ning südame avamise praktikad armastuse moodulis. Samas olid just terapeutilised rännakud ka kõige keerulisemad kogemused kogu aasta jooksul. Eriti puudutasid mind sisemise lapsega seotud teemad, mis tõid esile palju sügavaid emotsioone.
Täna tunnen, et minu arengutee alles algab. Ootan huviga viimast moodulit, kus käsitleme isa teemat. Kuna ma ei ole oma isa kunagi tundnud, on see minu jaoks oluline ja tähenduslik valdkond. Hiljutine rännak isaga kohtumise teemal mõjus mulle väga inspireerivalt ning tekitas tunde, et olen valmis seda osa endast sügavamalt uurima.
See aasta on muutnud minu elu rohkem, kui oleksin osanud ette kujutada. Ma ei ole enam see inimene, kes aasta tagasi Holistika Instituudi uksest sisse astus. Olen saanud teadlikumaks oma tunnetest, mustritest ja vajadustest. Olen õppinud rohkem usaldama iseennast, oma keha ja oma sisemist tarkust.
Kõige olulisem muutus, mis minus selle aasta jooksul toimunud on, on parem arusaam oma tunnetest ja mustritest, tugevam ühendus iseendaga ning sügavam eneseusaldus.
*Artikkel on Holistika Instituudi vilistlase kirjutatud essee ning on avaldatud autori loal.