Kas oled endale öelnud, et „minus küll enam selliseid tundeid ei ole“, „mina küll nii ei käitu, seda valu ma jätkuvalt endas ei kanna“ ja arvad, et oled ammu need kohad lahti lasknud, läbi töötanud, vabastanud. Ja siis ühel päeval, kui elu mängib kätte „põnevad“ situatsioonid ning sa oled hästi kohal, endaga aus ja lubad endal tunda, avastad ja märkad sa, et peidetud riismed ja varjatud tunded on endiselt täitsa olemas. Mõnikord isegi väga tugevad.

Hea on neid kohti endas märgata ja vaikselt jälgida selle asemel, et neid eitada, neist lahti püüda saada, neist mööda vaadata või ära peita. Toetav on lubada neil tunnetel, vahel ka valul, teadlikult pinnale tulla, neile emotsioonidele avanemiseks turvaliselt endas ruumi hoida, neid vaadelda ja avastada. See on hea, et erinevad olukorrad ja elusituatsioonid need peenemadki kihid pinnale toovad. Selle eest saab vaid tänulik olla, sest ilma teadlikkuseta, ilma märkamata, on need kohad meis endiselt olemas, meie igapäevast olekut ja tegemisi loorina varjutamas ning mõjutamas. Kanname neid kaasas nagu kive oma seljakotis, mis teevad olemise raskemaks ja edasiliikumise keerukamaks.

Eckhart Tolle on tabavalt öelnud, et negatiivne tunne, millele tekkimisel ajal näkku ei vaadata ja mida ära ei tunta, ei lahustu täielikult. Sellest jääb maha valu jäänus. Iseäranis lastele on negatiivsed tundeid toimetulekuks liiga tugevad. Lapsed püüavad neid üldse mitte tunda. Kui täiesti puudub toetav täiskasvanu, kes armastuse ja osavõtliku mõistmisega juhataks lapsi emotsioonidele otse näkku vaatama, jääb mittetundmine sel hetkel lapse ainsaks võimalikuks valikuks. Kui lapsest saab täiskasvanu, jääb see algne kaitsemehhanism tavaliselt püsima. Need valu jäänused koonduvad su keharakkudes elavaks energiaväljaks, mis ei koosne mitte ainult lapsepõlve valust, vaid ka hiljem, nooruki- ja täiskasvanueas lisandunud valusatest tunnetest.

Väga tervendav ja oluline on oma tundeid vaadelda. Luba endal neid märgata, teadlikuks saada tundedetailide rikkusest, kõigist nüanssidest, mitmekesisusest ja varjatud külgedest, mõjutustest. Soe, toetav, lubav ja teadlik kohalolu annab kogunenud valule, käitumismustritele, tunnetele ja kogemustele täiesti uue vaate, täiesti uue mõistmise. Korraga saad aru, et see on meeletrikk, varem kuhjunud valukeha mõjutus, millel pole midagi pistmist sinu päris olemusega ja praeguse situatsiooniga. Ometigi märkad sa kui tugevalt mõjutab see sinu olukorra tõlgendust, reageeringut ja käitumist. Sa saad aru, et need seiskunud, kogunenud tunded piiravad sinu vaba ja loomingulist olekut, olukordade kogemist rahulikult, suuremas teadlikkuses ja kohalolus. Märkad pehmelt, et sina ei ole need tundeid, sa ei ole see korduv ja lõputu jutuvada oma peas. Samuti pole sinuga tegelikult midagi valesti või sa pole midagi valesti teinud. Sa oled midagi palju suuremat ja avaramat, midagi vabamat ja ilusamat. Ning sedasi iseennast taas avastada, kogeda ja leida, on väga tervendav, jõudu andev ja sisemist rahutunnet toov.

Kui muutub sinu sisemine olek, muutub ka sinu väline tegutsemine, tulemused ja toimimise kvaliteet. Sa avad ennast nii olemise ilule kui palju suuremale, mis hoiab ja toetab su pehmet, armastavat, mõistvat olemist ja loomingut. Tule ja avasta ennast ning elu ja olemise lihtsust, soojust ja toetust. Koge, et murekoormaid saab vähendada, püsivat õnnetuolekut leevendada ja kõikehõlmavasse rahusse sügavalt lõdvestuda, seda aina rohkem oma igapäevaelus kogeda. Saad taas hakata nautima, kvaliteedis looma, oma argipäeva pisikesi imesid märkama ja imetlema. Koos on lihtsam oma tunnetele otsa vaadata, kogunenud valupuntraid lahti arutada ning puhtamasse olekusse liikuda. Sea iseennast esikohale ja kõik muu sinu elus muutub paremuse poole.

Terje Pällo
www.terjepallo.com