Teraapia vastuvõtul räägivad mehed tihti oma sisemisest võitlusest vabaduse ja vastutuse vahel. Naised jagavad oma hirme meestelt kuuldud vabaduse soovi pärast. Seda olulist teemat peab selgitama mõlemale osapoolele.

Meeste sisekonflikt tekib sellest, et raske on leida tasakaalu kahe olulise ürgse vajaduse vahel – olla oma peres, suhtes ning samal ajal olla vaba, tunda end vaba hingena. Mehed tunnevad, et nad on justkui sunnitud valima kas ühe või teise seisundi vahel. Lõpuks ühed loobuvadki igasugusest vabaduse otsimisest, otsustavad pere kasuks ja tunnevad end lõpuks tuhvlialusena. Testosterooni neil sellepärast rohkem küll ei teki. Teised piinlevad soovides liikuda mõlemas suunas korraga, kuid samal ajal süüdistavad ennast ja arvavad, et neil on midagi viga, sest nii ei ole kindlasti ühiskondlikult aktsepteeritud soovida. Kolmas grupp mehi otsustab vabaduse kasuks ja ei loogi püsisuhteid.

Kuidas siis sellest olukorras aru saada?

Alustuseks on mehel oluline selgeks teha, mis suhe tal selle vabadusega tegelikult ikka on? Ühest küljest on mees, kes vaba ei taha olla, tuhvlialune. Mees peab tahtma olla vaba, sest see on mehe loomuses, see on mehe hinge seisund! See on see seisund, milles olles avastatakse maid, vallutatakse mäetippe, käiakse jääaugus, hüpatakse langevarjuga, sukeldutakse koos haidega ja aetakse koos teiste samasugustega mammutit taga (okei-okei, kaasajal aetakse palli taga).

See on seisund, kus mees tunneb ennast mehena! Pole kellelegi uudis, et naine tahab end tunda naisena. Mees tahab aga tunda end mehena, ürgmehena!

Naised, kes seda praegu loevad – ärge ehmuge – mees ei taha vaba olla mitte naisest, vaid tahab vaba olla oma hinges! Te ei soovi endale meest, kes ei taha olla vaba! Just see hingeline vabadus ongi see, mis teeb mehe teile atraktiivseks! Naised kardavad seda teemat nii väga, et mehed ei julge sellest soovist kodus rääkidagi, sest naine võtab kohe isiklikult. Samas just selline mees on oma hinges vaba, see teeb ta õnnelikus, see annab talle jõudu ning ta tahab seda õnnetunnet ja energiat kellegagi jagada – loomulikult oma naisega!

Vabadus ei saa muidugi olla eesmärk omaette. Kui hakata küsitlema selliseid vabaduse ihkajaid, siis selgub enamasti, et tegelikult nad kardavad, et naine hakkab neid juhtima ja rahvakeeli “istub neile pähe”. Siin on vaja kohe panna meeste terminoloogia paika. Mitte naine ei istu pähe, vaid mees laseb naisel endale pähe istuda. See on puhas mehe enda vastutus. Ükski naine ei saa pähe istuda, kui sina, mees, seda ei lase. Samuti ei tasu meestel segi ajada vabaduse soovi ja tahtmatust (loe: hirmu) võtta vastutust. Mõned elavadki unistusega, et võimalik on elada nii, et ei võta mingit vastutust. See on loomulikult suur illusioon, siis peab poisist veel mees saama.

Eraldi teema on mehed, kes ei loogi püsivaid suhted või viimasel hetkel katkestavad areneva suhte. Nende vabaduse soovi taga on hoopis kaks kavalat hirmu – läheduse hirm ja vabaduse kaotamise hirm. Väliselt on küll ägedad mehed, neil võib olla palju suhteid ja nad on suurepärased professionaalsed tähelepanuavaldajad, kes efektselt initsieerivad suhtlemise ja siis tõmbavad ühel hetkel pidurit. Sellel kõigel on muidugi omad põhjused, aga hirmunud mees pole ürgmees.

Mida paljud mehed ei tea on see, et naisega koos olles võib ka vaba olla. Vabadus on hingeseisund ja seda ei saa keegi ei anda ega võtta – see tuleb kõigepealt ise oma hinge luua! Sellise vabaduse loomine käib läbi omaenda ja teiste füüsiliste ja emotsionaalsete piiride mõistmise ja seejärel selgitamise. Tuleb õppida oma vajadusi tundma, EI ütlema ja seda kõike väljendama. Loomulikult meeldival ja armastuväärsel viisil.

Tahta korraga olla vaba ja olla suhtes, on normaalne ja täiesti võimalik. Kui üksteise vajaduste austamine on saavutatud, ongi vabadus käes!  Kellel ei õnnestu, saab teraapiast alati abi!