Kevadisel tärkamise ja ärkamise ajal on millegi suure ärategemiseks hea korraldada talgud. Ühenduses ja koostegemises on suur vägi. Seekord siis unistame.
Millest sina unistad? Millest lapsena unistasid? Missugused seigad su praeguses elus on alguse saanud kunagisest unistusest? Missugune on sinu suhe unistamisega?
Unistamine on väga eriline võime. Kõik suured asjad on alguse saanud kellegi unistustest. Meil, inimestel, on anne oma kujutlusvõimet kasutades ja tähelepanu suunates anda esialgu visuaalse meelepildina kuju sellele, mida veel füüsilises reaalsuses ei eksisteeri. Kahjuks me teeme seda harva.
Tee läbi üks lihtne harjutus: pane tähele paari tunni jooksul millele mõtled, missuguste teemade küljes on su tähelepanu. Kas tuleb ette korduvaid mõtteid? Sageli on mõttetegevuse protsess teadvustamata ja enamus meie psüühilisest aktiivsusest kulub selleks, et muretseme tuleviku pärast, kahetseme olnut ja vahelduseks siuname olusid ja inimesi, tegijaid ja arvajaid. Kas tuleb tuttav ette?
Kasulik ja tervislik on märgata, et keda ja mida sa oma tähelepanuga toidad ja kasvatad, sest sedasorti psüühiline aktiivsus toimib sinu isikliku eluenergia toel. Tegelikult on harjumuspäraste mõttemustrite ketramine ja heietamine väga energiakulukas tegevus, mis teeb kurjaks, koledaks ja haigeks, sest stress ja ärevus kestavad ja kasvavad. Aga mis kõige olulisem: igasugune loomine on välistatud. Siin ehk peitubki selgitus kummalisele vastuolule: praegusel ajal on meie elu enneolematult hea ja enamus meist ei teagi, mida tähendab külm, nälg, haigused. Ja samal ajal on vaimse tervisega lood kehvad — enneolematult palju on psüühilisi hädasid.
Üks parimatest rohtudest ärevuse, stressi ja frustratsiooni vastu on unistamine. Raskeimatelgi aegadel annab see lootust helgele tulevikule ja üsna lühikese aja jooksul tekitab positiivse tunde. Kuidas ja mis asjaoludel tulevik ilmneb ja vormi võtab, selle üle teadlased veel vaidlevad. Kas kõigi võimalike tulevikuvõimaluste hulgast ühe ilmnemine on juhus? Või saame me seda mõjutada?
Paljud viimase aja teadvusuuringud on kinnitanud, et inimeste keskendunud tähelepanu suurendab sündmuste toimumise tõenäosust. See annab lootust, et võib-olla me ei olegi olude, loodusliku valiku, Looja ja oma geenide ohvrid. Aga üks on küll kindel: ohvriseisundist väljasaamine annab väge, lootust ja hea tunde.
Unistused annavad sihi. Niikaua kuni tulevik pole ennast veel ilmutanud, on vaid lõputu hulk erinevaid võimalusi. Missugust neist hoiame me oma tähelepanu fookuses, sel viisil teda toites ja väestades? Koledat, helget või hirmutavat?
Tuntud raamat algab tõdemusega „alguses oli sõna“. Põlisrahvad on sõnade ja sõnastamise väge kasutanud aegade algusest. Vanadel eestlastel oli kombeks kasutada tervitusena fraasi „ole terve!“, selle mugandusena ütleme „tere“. Minu lapsepõlveraamatu „Sööbik ja Pisik“ peategelased, kurjad mehikesed, kasutasid tervitustena „haigust ja häda“, „häda ja viletsust“. Kaos ja maailmalõpp on filmikunstilegi ainest andnud ja paljudes teostes läbi mängitud tuhandel erineval moel. Oletagem, et oleme sellega kas siis ühel või teisel viisil hakkama saanud – aga seejärel? Kuidas ja kuhu edasi?
Ehk on nüüd käes aeg midagi tõeliselt toredat looma hakata. Ja selleks juba täna midagi ära teha, sest tulevik sõltub meie tänastest valikutest ja tegudest. Hea on meeles pidada, et ka mittetegutsemine, hala ja ving on valikud. Tähelepanu vahendusel energiatoitu saav kosub ja kasvab. Ilmselgelt on praegusel ajal nahutamist ja paanikat piisavalt, kuid kannatada on võimalik ka mõistlikult: kui oled seda teadvustanud, siis järgmise sammuna on sul võimalik võtta vastutus ja midagi teha. Kas siis võimaluse korral olukorrast lahkuda, olukorda muuta või muuta oma suhtumist toimuvasse. Siinkohal võib väga abiks olla konstruktiivne unistamine ja kui visioon on ennast ilmutanud, siis psüühiline aktiivsus võiks olla suunatud unistamise ilmutamisele füüsilises reaalsuses. Mäletad veel mustvalgete fotode maagilist ilmutamise protsessi?
Kui meie, eestlased, milleski head oleme, siis on see unistamine (seda lisaks paljule muule). 19. sajandil unistati sellest, et eesti keelest saaks kultuurkeel ja see juhtus üllatavalt kiiresti. Seejärel unistati oma riigist ja see riik tuli. Eks oma riigi taastamine oli ju tõeline nõiatemp. Meie ühises inforuumis oli olemas visioon, inimestes oli piisavalt usku ja reaalsuseks see sai! Meile kuulsust toonud digiriik oli esialgu unistajate pöörane fantaasia, aga usu ja sihikindla tegutsemise toel — tehtud see sai! Kuhu edasi?
Ja nüüd on tulemas maailma esimesed unistamistalgud. 3. mail saad valida endale unistamispesa, kus unistamisjuhi juhendamisel unistada. Aga unistada võid ka üksinda, sõpradega, perega ja teha seda nii looduses, grilli läheduses, kapsamaad kaevates kui ka saunas.
Unista teemal, milline on sinu jaoks tore Eesti aastal 2050? See on juba 25 aasta pärast! Milline on hea elu? Millises toredas ajastus elavad su lapsed, lapselapsed? Ja ka seekord oleme innovatiivsed ning kaasame unistamisprotsessi ka tehisaru. Unistused paneme kirja digikeskkonda ja siis laseme sinna kallale AI. Tema töötleb ning süstematiseerib kogutud infot ja õpib unistamist. Saadud ühisunistamise tulemust on võimalik kasutada kogu meie rahvast puudutavate ja mõjutavate otsuste tegemisel. Seega tegemist on omamoodi uue ajastu rahvahääletusega.
Peale unistuse kinnipüüdmist ja kirjapanekut tee veel üks oluline otsus: mida saad sina juba praegu ära teha? Mis on sinu esimene samm toredama Eesti suunas?
3. mail toimuvad maailma esimesed unistamistalgud. Leia koht, kuhu unistama tulla ja pane end kirja! Põhjalik info on siin: hakkablooma.ee.
Unistamispesasid leidub üle kogu Eesti. Mina ootan Sind Holistika Instituudi unistamispesas laupäeval, 3. mail kell 12.00! Registreeri end palun eelnevalt siin.
Head unistamist ja kohtumiseni!
Katariina Liisa Martens, unistamisjuht