„Kõikides suhetes on probleeme. Mina olen ainuke, kes teda mõistab ja temast veel hoolib. Tal oli nii raske lapsepõlv,“ räägib noor naine, kelle mees on teda korduvalt petnud. Samas ei luba mees naisel kohtuda sõbrannadega ja käia trennis.

Kui suhtes tekivad probleemid, on mõnikord raske aru saada, kust jookseb piir. Mida on normaalne taluda ja mida mitte? Võib olla hakkad sa endalt küsima: Miks just mina satun kokku vägivaldsete või hoolimatute inimestega? Mis on minus valesti, et ma ei suuda suhteid hoida? Miks mulle meeldivad „ pahad poisid“?

Millised hoiatusmärke tasuks tõsiselt võtta?

Tavaliselt võib juba esimeste kohtumiste käigus näha negatiivseid asju, mida me kipume ignoreerima, sest miski ei lase meil neid märke tõsiselt võtta. Suur kirg ja hirm, et ma ei meeldi või ma jään igaveseks üksi, takistab meil tõsiselt võtta signaale, mis viitavad vägivallale või ebatervele suhtlemisele.

Kui sa hakkad tundma muret, kas see suhe ikka on sinu jaoks õige, siis lase korraks lahti vajadusest asju õigustada ja teda analüüsida. Mõtle, millised nendest ohumärkidest on sulle tuttavad? Pane need kirja.

1. Võimetus tülisid ära lahendada. Te tülitsete ikka ja jälle samade asjade üle ning kumbki ei võta vastutust oma osa eest. Võibolla ainult üks räägib ja teine on vait. Probleem ei lahene.
2. Kontrolliv käitumine ja usalduse puudumine. Ta ei luba sul käia tööl, trennis, kohtuda oma vanemate või sõpradega, olla õhtuti kodust eemal. Ta tahab iga kord täpselt teada, kellega ja kus sa oled. Ta nõuab, et sa pead olema kodus kindlal kellaajal ja kui sa tuled hiljem, siis tuleb tüli. Ta tahab teada kõiki sinu PIN-koode ja lugeda sotsiaalmeedias sinu kirjavahetusi. Selline käitumine viitab klammerdumisele ja väärkohtlemisele. Terve ning hea suhte olulised alustalad on usaldus ja austus.
3. Kui sa tunned, et sa ei saa olla päriselt sina ise. Kui sa tunned, et teatud asjadest ei saa rääkida ilma, et ta hakkaks sind kritiseerima või analüüsima. Suhte arenedes avame ennast teisele rohkem ning jagame ka selliseid mõtteid, tundeid ja kogemusi, mida me teistega ei jaga. Kui sa tunned ennast nendes olukordades ebaturvaliselt, sest ta muutub hinnanguliseks, võib see olla märk, et ta ei aktsepteeri sind ja tahab sind muuta.
4. Sõbrad ja pereliikmed väljendavad muret seoses sinu partneri käitumisega. Hoolimata sellest, et me ei vali partnerit mitte oma sõpradele vaid iseendale, on tõde see, et me mõnikord ei suuda asju selgelt näha. Inimesed, kes sind kaua aega tunnevad, võivad tähele panna asju, millega sa oled leppinud kuid mis sind kahjustavad. Nad võivad märgata, et sa oled muutunud enda suhtes hooletuks, et ta käitub sinuga halvasti, et sa oled pidevalt kurvameelne. Kui juba mitu inimest tunneb muret, siis tasub endalt küsida: ehk on midagi tõesti valesti ja ma peaksin otsima professionaalset abi.
5. Teie suhtes on andmine ja saamine tasakaalust väljas. Terves suhtes panustavad mõlemad partnerid võrdselt üksteise heaolu nimel. Erandid on muidugi perioodid, kui üks on haige, lõpetab ülikooli jm. Kui partneri vajadused on kestvalt sinu prioriteet ja sa teed kõike iseenda vajaduste arvelt, siis lõpeb asi halvasti. Sa muutud pahuraks ja rahulolematuks, sest sinu asjad jäävad tegemata, sinu elu jääb elamata. Lisaks kasvatad sa aja jooksul enda kõrvale inimese, kes on abitu ja enesekeskne.
6. Te ei saa omavahel tunnetest rääkida. Tunded on iga inimese sisemine valgusfoor. Kui sinu vajadused on rahuldatud, on sul positiivsed tunded. Kui sinu vajadused on rahuldamata, koged sa negatiivseid tundeid. Tunnetest rääkimine teeb meid omavahel lähedasemaks, kuid seda muidugi juhul, kui me suhtume üksteise tunnetesse huvitatult ja mõistvalt. Kui sinu partner on sinu tunnete osas hinnanguline, öeldes näiteks „ nii lollid tunded“, siis kaob suhtest usaldus. Kui üks tahab kogu aeg tunnetest rääkida ja teine ei oska oma tundeid ära tunda ega väljendada, võib suhtlemine kujuneda „ühesuunalise liiklusega tänavaks“. Tõelise armastuse tänaval toimub suhtlemine ja liiklus mõlemas suunas.
7. Sõpradest, huvialadest ja eesmärkidest loobumine. Suhe võiks meie ellu tuua juurde värve ja rõõmu. Ohumärk on kindlasti see, kui partner on väga armukade või kriitiline sinu perekonna, sõprade või hobide suhtes. Kui sul tuleb pahanduste ärahoidmiseks loobuda endale olulistest inimestest või tegevustest, siis see ei ole hea märk.
8. Ta tahab väga kiiresti suhtega edasi liikuda. Sa nõustud asjadega, mille jaoks sa ei ole tegelikult veel valmis, kuid sa tahad konflikti ära hoida ja talle meeldida. Näiteks ta avaldab sulle survet, et kohe seksida, kohe kokku kolida, kohe laps saada, ühine pangalaen võtta jne. Kui sa ei julge ennast ausalt väljendada, ei austa sa enda piire. Selleks, et suhe oleks rahuldust pakkuv, peaksid mõlemad soovima otsida kompromissi üksteise vajaduste rahuldamise suunas. See on halb märk, kui sinu partner ei kuula sinu vajadusi või surub peale oma vajadusi sind arvestamata.
9. Valetamine ja usalduse proovile panemine. Enamus inimesi peab usalduse hoidmist väga oluliseks. Kui sa tahad kedagi kohe kõiges usaldada, on sinu piirid liiga nõrgad. Usalduse kasvamise jaoks on oluline võtta aega, see ei sünni üleöö. Seksuaalne truudusetus on kindlasti üks kõige valusam usalduse reetmise viis. Kui sa tahad luua püsisuhet, kuid sinu partner on aktiivselt Tinderis ja ei tunne suhte vastu huvi, siis on see ohumärk. Väited, et see polnud midagi tõsist, et me ainult flirtisime, et me ainult kirjutame, et me pole seksinud, ei loe. Usaldust ei kasvata väited, et sa kujutad seda ette ja midagi pole juhtunud. Kui sul on tunne, et ta ei pea teie suhet oluliseks, on mõistlik endalt küsida, mida mina tahan ja miks ma olen selles suhtes.
10. Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne, vaimne väärkohtlemine. Kui sinuga on lapsepõlves halvasti käitutud, siis võid lähisuhetes samamoodi käituda nagu lapsena. Sa võid pidada emotsionaalset väärkohtlemist normaalseks ja õigustada teda sellega, et ta oli purjus või väsinud. Sa võid hakata teda uskuma, et sina ise oled kõiges süüdi. Sa võid astuda ikka ja jälle sama reha otsa, kui sa usud tema lubadusi end parandada. Väärkohtlemisel on kombeks kasvada ja muutuda regulaarseks. Ära jäta tähelepanuta seda, kui ta sunnib sind seksima siis, kui sa ei taha või käsib muutuda selliseks, kes sa pole. Väärkohtlemise märkide tundma õppimiseks loe Beverly Engeli raamatut „Emotsionaalne ja vaimne vägivald“.
11. Sõltuvus alkoholist, narkootikumitest, seksist, nutimaailmast, hasartmängudest. Võimetus rahadega ümber käia. Kui sul ei ole varasemat kogemust sõltuvustega, ei pruugi sa teada, et see on progreseeruv haigus. Sõltuvuse algstaadiumitel on tegemist lihtsalt harjumusega. Kui tarvitamine muutub vajaduseks, hakkab see järjest rohkem kontrollima inimese elu. Tema käitumine muutub vastutustundetuks. Sõltuvushaigega kooselu tähendab saladusi, ebastabiilsust ja sinu muutumist kaassõltlaseks. See on ohumärk, kui ta tarvitab palju ja regulaarselt või teeb seda harva, aga väga suurtes kogustes.
12. Sinu emotsionaalne, vaimne ja füüsiline tervis muutub pidevalt halvemaks. Meie keha ja meel on seotud, tahame seda tunnistada või mitte. Kui sina sellega lepid, et partner ignoreerib sinu tundeid ja vajadusi, siis varem või hiljem hakkab sinu keha märku andma. Korduvad külmetushaigused, autoimmuunsüsteemi haigused, ärevus, depressioon, on väga sageli seotud allasurutud tunnetega. Tabletiravi või alternatiivravi võivad pakkuda lühiajalist toetust, kuid peamine töö tuleb sul endal ära teha. Esimene asi on märke tunnistada ning uurida oma valikuid. Teine samm on otsida abi. Vägivaldses suhtes ei jää keegi terveks, ei sina ega sinu lapsed.

Miks me ignoreerime juba suhte alguses väga ilmseid ohumärke? On mitmeid erinevaid põhjuseid, mis üheaegselt võivad mõjutada sinu käitumist. Näiteks:

Kirg. Inimesed on loodud üksteisega suhtlema, armastama ja koos olema. Meile on loomuomane otsida lähedust. Armudes kogeme tugevat hormoonide möllu ja tunneme end nii suurepäraselt, et igasugused ohumärgid tunduvad täiesti ebaolulised. Robin Norwood kirjutab raamatus „Naised, kes armastavad liiga palju“: „Mida suurem on kannatus, seda sügavam on kirg. Selleks, et kirg püsiks, on vaja takistusi, mida ületada ja igatsust asjade järele, mis pole kättesaadavad.“

Suhe areneb liiga kiiresti. Tavaliselt kestab kirefaas mõnest kuust kuni aastani. Sel perioodil on meie aju kaaperdatud rõõmuhormoonidest ja meie mõtlemine on pehmelt öeldes puudulik. Kipume asju eitama, sest me tahame nautida elu ja armastada. Kui sa tutvuse esimese aasta jooksul otsustad abielluda, saada lapse, võtta ühine pangalaen, kolida teise riiki või teha teisi põhjapanevaid muudatusi, võib juhtuda, et pärast on tagajärgede parandamine kas võimatu või väga keeruline.

Soovmõtlemine ja suhted, mis eksisteerivad AINULT fantaasias. Soovmõtlemine on üks viis eitada suhetes asju, mis meile üldse ei sobi. Me ei taha olla üksinda. Mõnikord tahame kogeda positiivseid tundeid, isegi kui need on lühiajalised. Pikaajaline elu fantaasiasuhtes sillutab tee suurtele probleemidele, sest kui sa oled ära harjunud, et teda tegelikult sinu elus ei ole, võib ootamatu reaalsus mõjuda põrutava shokina.

Eitamine, võrdlemine, ratsionaliseerimine ja vähendamine on psühholoogilised kaitsemehhanismid, mis arenevad välja juba meie päritoluperekonnas. Need on käitumismustrid, mis ei lase meil õigeaegselt märgata, tunnistada ja reageerida ohusignaalidele. Eriti siis, kui tegemist on oluliste suhetega nagu sõbrad, elukaaslane, lapsed või vanemad. Eitamise ja vähendamisega probleemid ainult kasvavad. Selle asemel saa teadlikuks, mis on sinu vajadused, mis on sulle hea ja mis mitte. Piiride rakendamine aitab sul oma valikuid muuta ja kasvada ennast väärtustavaks inimeseks.

Puudulik suhe endaga. Kui enesehinnang on madal, siis kipume usaldama teisi rohkem kui iseennast. Näiteks idealiseerime oma partnerit ja vähendame tema hoolimatu käitumise mõju endale. Lepime tema halva käitumisega, sest vahetevahel ütleb ta meile ilusaid sõnu. Ennast mitte väärtustades ei usalda me oma tundeid ja ei pea omaenda rahuldamata vajadusi oluliseks. Sellises olukorras on kerge jääda uskuda partnerit, kes ütleb, et sa reageerid üle või keskendud liigselt negatiivsetele asjadele.

Meil on raske tunnistada oma vigu. Kui uhkus ja hirm ei luba endale või teisele tunnistada, et ma eksisin, siis elatakse „meil on kõik hästi“ fasaadi taga. Iseendale oma vigade tunnistamine on suur julgustükk, kuid see annab sulle võimaluse teha oma elus olulisi muudatusi. Teisele oma eksimuse tunnistamine ja vabandust palumine võib aidata mõlemal kasvada hingelt suuremaks. Kui mõlemad tunnevad vajadust ennast arendada siis mõnikord avab tõe tunnistamine paarile uue võimaluse. Kathrene Woodward Thomas kirjutab raamatus „ Kuidas leida seda õiget“, et igas suhtes vastutavad mõlemad osapooled 100% suhte kvaliteedi eest. Nii suurel määral, kui oleme valmis võtma vastutuse oma suhtes toimuva üle, on meil ka väge seda parandada.

Ebatervest suhtest väljumine on pikk protsess, eriti siis kui suhe on kestnud juba mõnda aega. Mida kauem sa oled olnud vägivaldses suhtes, seda raskem on sellest väljuda, sest sa oled jääänud suhtest sõltuvusse. Alustuseks tuleb tunnistada, et asi on halb ning ma vajan muutust ja abi. Pia Mellody on andnud mõned soovitused raamatus „ Facing Love Addiction“:

1. Tule tema kukilt maha. Kui sa oled klammerdunud ebatervesse suhtesse ja harjunud tema eest liigselt vastutama, siis lõpeta aktiivse tähelepanu pööramine sellele mida ta teeb ja mida ei tee. See ei ole sinu asi. Lõpeta reageerimine tema tegemistele või mitte tegemistele. Ära avalda arvamust, ära anna nõuandeid, ära palu tal muutuda. Kui sul on seda kõike raske teha, siis too tähelepanu enda vajadustele ja hakka enda eest hoolitsema.
2. Tule tee pealt eest ära. Ära sekku, ära jälgi ega hinda tema elu. Ära kommenteeri, ära anna head nõu isegi kui sulle tundub, et ta lõpetab katastroofiga ja sina saaksid seda ära hoida. Lõpeta tema päästmine, sest see aitab tal olla abitu ja saamatu. Lõpeta muretsemine, see on samuti kontrollimine, kuna tegemist on täiskasvanud inimesega.
3. Õpi seadma piire endale ja temale lähtudes enda ja laste vajadustest. Kõigile ei saa meeldida, oluline on, et sa endale meeldid. Saa üle süütundest, kui sa ütled EI. Piirid teevad sind nähtavaks ja võimaldavad teistel olla sinu suhtes hoolivad.
4. Lõpeta tema tähelepanu otsimine ja „pommitamine“.

Vihapommid, selleks et saaks tülitseda – ähvardad ära minna, annad hinnanguid, ründad ja kritiseerid tema tegevusi.

Võrgutamisepommid, selleks et teda võluda kõigi vahenditega. Näiteks seksikas olemine, romantiliste kingituste tegemine, kuhugi kutsumine, armastuse avaldamine. Loobu kujutlusest, et kui ta tahab seksida, siis ta armastab sind.

Päästmisepomm, selleks et kontrollida olukorda. Aitad teda omal algatusel, helistad ja küsid kuidas tal läheb, kas tal on raha vaja,  kas tal on abi vaja. Ühesõnaga emmetad teda.

Abitusepomm – selleks, et ta sulle appi tuleks ja sul oleks võimalus temaga koos olla. Abitusepommid aitavad sul suhtes säilitada Lapse rolli ja sa ei õpi enda eest vastutama.

5. Teadvusta, et sõltuvussuhtes on alati kaks osapoolt, kes on mõlemad sõltuvuses ebatervest mustrist. Loobu mõttest, et sa oled kangelane, kes on suutnud teda välja kannatada. Lõpeta kurtmine, kui raske sul on ja kui õudne inimene tema ikkagi on. Loobu lootusest, et tema muutub. Selline suhtumine peegeldab Ohvri mõttelaadi.
6. Mine enda eluga edasi. Tegele enda suhtesõltuvuse ja kaassõltuvusega. Otsi abi nõustajalt või terapeudi käest. Õpi enda vajaduste eest ise hoolt kandma ja võta omaks enda reaalsus, mis on sinu mõtted, tunded, käitumine, harjumused. Võta enda reaalsuse eest vastutus ja lõpeta ootused, et keegi teine teeb seda sinu eest.