Meie minevik on meil alati kaasas, aga mitte ainult mälestustena. Mõned ammu kogetud olukorrad mõjutavad meie tundeid, käitumist, suhteid ja isegi tervist veel aastaid hiljem.

Sageli ei saa me ise arugi, miks reageerime teatud olukordades ikka ühtemoodi, miks korduvad meie elus samad probleemid või miks on nii raske muuta harjumusi, mis meile endalegi ei meeldi.

Holistiline regressiooniteraapia (HRT) on kogemuslik teraapiameetod, mis aitab inimesel jõuda nende probleemide sügavamate põhjusteni ja vabaneda minevikukogemuste piiravast mõjust.

Minevik on möödas, aga mõned meie vanad otsused elavad visalt edasi. Kujutle last, kes saab haiget, kui ta oma tundeid väljendab. Ta otsustab: „Ma ei näita enam kunagi, mida ma tegelikult tunnen!“ Või last, kes kogeb tõrjumist ja jõuab järeldusele: „Ma pean alati tubli olema, siis mind armastatakse.“

Laps kasvab suureks. Ta ei mäleta enam oma kunagist otsust, kuid elab selle järgi edasi. Ta surub oma tunded alla, püüab kõigile meeldida või pingutab lõputult, et olla piisavalt hea. Kunagine otsus, mis sündis iseenda kaitseks, on muutunud nähtamatuks reegliks, mis juhib tema elu. Ja mis kõige olulisem – sageli me arvame: „Aga selline ma ju olengi!“

Tavalises vestlusteraapias räägitakse oma probleemidest, analüüsitakse neid ja otsitakse lahendusi. Holistilises regressiooniteraapias ei piirdu töö probleemidest rääkimise ja nende analüüsimisega. Inimene saab oma probleemi ka vahetult kogeda – märgata sellega seotud tundeid, kehareaktsioone ja varasemaid kogemusi.

Terapeut aitab kliendil lõõgastuda ja meditatiivses seisundis süveneb ta oma sisemaailma, oma mälestustesse. Klient saab taas kogeda varasemate olukordadega seotud tundeid ja kehareaktsioone, mõista kunagi tehtud otsuseid ning neid muuta. Oluline pole üksnes aru saada, miks midagi juhtus. Oluline on anda endale võimalus kogeda ja reageerida teisiti kui tookord. Täna on olukord muutunud. Klient pole enam see väike laps, kes ei saanud ennast kaitsta või oma vajaduste eest seista.

Me ei saa muuta minevikku – oli see, mis oli, aga vanade otsuste järgi ei pea enam elama.

Ka keha mäletab

Meie tunded ei ela ainult peas. Hirm, viha, kurbus ja rõõm väljenduvad kogu kehas. Mõtle kasvõi sellele, kuidas süda hakkab hirmu tundes kiiremini lööma või kuidas viha puhul lähevad lihased pingesse.

Kui inimene oma tundeid korduvalt alla surub ja oma loomulikke reaktsioone tagasi hoiab, jäävad need mõjutama tema keha ja enesetunnet. Pikaajaline stress ja püsiv pingeseisund on seotud mitmesuguste terviseprobleemidega.

HRT-s pööratakse tähelepanu mõlemale – nii tunnetele kui kehareaktsioonidele. Teraapias saab inimene uurida oma sümptomitega seotud emotsionaalseid kogemusi ja töötada läbi vanu kaitsemustreid, et neist vabaneda. Seetõttu kasutatakse HRT-d ka terviseprobleemide korral toetava teraapiana.

Muutused algavad seestpoolt

Kui vanad hirmud, uskumused ja enesekaitseks tehtud otsused enam meie elu ei juhi, on palju rohkem vabadust olla „mina ise“ oma loomulikus olekus, et teha elus uusi valikuid ja luua rahuldust pakkuvaid suhteid.

Sa ei pea muutuma kellekski teiseks. Pigem saad loobuda sellest, mis takistab sul olemast sina ise.

Inimesed pöörduvad holistilise regressiooni terapeudi poole väga erinevate muredega. Mõni soovib vabaneda ärevusest või hirmudest, teine mõista, miks tema suhted ikka ja jälle täpselt samamoodi keeruliseks lähevad. Kolmas otsib abi terviseprobleemide korral või tunneb, et elus on midagi, mis takistab tal ennast hästi tundmast ja oma võimalusi kasutamast.

HRT võib aidata järgmiste probleemide puhul:

• Suhteprobleemid. Korduvad konfliktid, raske on usaldada ja luua lähedasi suhteid, hirm hülgamise ees ja klammerdumine, vajadus kõigile meeldida ja liigne sõltuvus teiste arvamusest, just nagu oma arvamust ei olekski.
• Ärevus ja hirmud. Pidev muretsemine, ebakindlus, seletamatud hirmud, sisemine rahutus ja raskused lõõgastumisega.
• Terviseprobleemid. Peavalud ja migreen, selja- ja kaelavalud, lihaspinged, seedehäired, nahaprobleemid, hingamisraskused, unehäired, krooniline väsimus ja muud kehalised vaevused, mille tekkes või püsimises mängivad rolli stress ja emotsionaalsed pinged.
• Traumaatilised kogemused. Valusad elusündmused ja kaotused, õnnetused, vigastused, operatsioonid, füüsiline ja seksuaalne vägivald, lähedase lahkumine ning valusad lapsepõlvekogemused, näiteks hülgamine, alandamine ja tõrjumine. Kogemused, mille mõju on tunda veel aastaid hiljem.
• Korduvad käitumismustrid. Perfektsionism, ülemäärane kohusetundlikkus, edasilükkamine, iseenda saboteerimine, raskused piiride seadmisega ning tunne, et teed ikka ja jälle samu vigu, kuigi tead, et tahaksid teha teisiti.
• Enesehinnang ja eneseareng. Ebapiisavuse ja väärtusetuse tunne, enesekriitika ja vähene eneseusk, raskused oma vajaduste ja soovide mõistmisega, elusuuna otsimine, soov ennast paremini tundma õppida ning oma võimeid ja võimalusi paremini kasutada.

Mis neid probleeme ühendab?

Väliselt on mured väga erinevad, kuid nende taga, psüühika sügavustes, võivad peituda sarnased hirmud, uskumused ja kunagi ammu omandatud kaitsvad käitumismustrid.

HRT aitab inimesel jõuda nende seosteni mitte ainult mõistuse, vaid ka tunnete ja kehaliste kogemuste kaudu. Nii avaneb võimalus vabaneda vanadest piirangutest, teha uusi valikuid ja kujundada oma elu selliseks, nagu inimene tegelikult soovib.

Teraapiasse tulemiseks ei pea sul olema ei diagnoosi ega isegi täpset arusaama, milles probleem seisneb. Piisab sellest, et miski sinu elus valmistab raskusi ja sa soovid seda muuta.

Keha ja psüühika suhtlevad

Sa ei pruugi alati teadlik olla sellest, mida sa tunned, aga su keha reageerib sellele ikkagi. Mõnikord annab keha pingetega märku ammu enne, kui sa ise taipad, et midagi on valesti. Inimene võib olla harjunud oma muresid eirama, viha alla suruma või hirmust üle olema, kuid kehalised reaktsioonid ei kao sellepärast kuhugi.

Psühhosomaatika uurib psüühiliste ja kehaliste protsesside vastastikuseid seoseid. Pikaajaline stress, pidev ärevus ja allasurutud emotsioonid mõjutavad tervist. Samal ajal mõjutavad kehalised haigused ja vaevused ka meie meeleolu ning enesetunnet.

Mis juhtub tunnetega, mida me läbi ei ela?
Laps, kes kardab vanema viha, ei julge oma hirmu või pahameelt väljendada. Ta õpib vaikima, ennast tagasi hoidma või püüab olla võimalikult tubli. Mõnikord ei saa inimene ohuolukorras põgeneda ega ennast kaitsta. Ta tardub, vaevalt hingab ja kogu ta keha tõmbub pingesse.

Sellised reaktsioonid aitavad raskes olukorras toime tulla. Kui aga inimene peab oma tundeid ja loomulikke reaktsioone korduvalt tagasi hoidma, muutuvad pinged harjumuspäraseks. Ta ise ei pruugi enam märgatagi, kui pinges on tema keha ja kui palju energiat kulub pidevale enesekontrollile.

See, mida inimene omal ajal läbi elada ei saanud, mõjutab tema enesetunnet veel kaua pärast seda, kui raske olukord on möödas.

Kuidas on sellega seotud meie vanad otsused?
Kui inimene kogeb hirmu, valu, alandust, tõrjumist või abitust, teeb ta sageli enda kaitseks otsuseid: „Edaspidi ma oma viha välja ei näita!“, „Ma pean kõigega ise hakkama saama!“, „Ma ei tohi olla nõrk!“ Nende otsustega kaasnevad uskumused: „Minu tunded ei ole olulised“, „Teisi ei saa usaldada“, „Kui ma eksin, siis mind ei armastata“.

Nii võib ühest valusast kogemusest kujuneda tervet elu mõjutav sisemine reeglistik.

Aja jooksul muutuvad need otsused ja uskumused inimese jaoks enesestmõistetavaks. Ta ei julge oma tundeid väljendada, väldib konflikte, püüab kõike kontrollida, ei usalda teisi või kardab abi paluda. Ta surub oma vajadusi alla, pingutab üle või püüab iga hinna eest teiste ootustele vastata. Sageli ei teadvusta ta enam, miks ta niimoodi käitub.

Keha elab selle kõigega kaasa. Pidev valvelolek, tunnete allasurumine ja vajadus ennast kontrollida, hoiavad organismi pingeseisundis. Lihased on pinges, hingamine on pinnapealne, kehal on raske lõõgastuda ja taastuda.

Kunagine oht on möödas, kuid ohu eest kaitsmiseks loodud sisemised reeglid juhivad endiselt inimese elu ja keha reageerib nii, nagu oleks oht ikka veel alles.

Kuidas HRT saab tervist toetada?
Holistilises regressiooniteraapias pööratakse tähelepanu ühtaegu nii inimese tunnetele, mälestustele ja uskumustele kui ka tema kehareaktsioonidele.

Terapeut aitab kliendil uurida, milliste olukordade, kogemuste ja emotsionaalsete pingetega tema kehasümptomid võivad seotud olla. Teraapias saab inimene taas kontakti tunnetega, mida ta on pikka aega alla surunud ning võimaluse läbi elada neid reaktsioone, mis kunagi pooleli jäid. Samuti saab ta teadvustada ja muuta vanu, enesekaitseks tehtud otsuseid, mis hoiavad teda pidevas pinges.

Kui inimene õpib oma tundeid paremini märkama ja väljendama, oma vajadustega arvestama ning loobub teda kurnavatest käitumismustritest, vähenevad pinged kehas, paraneb enesetunne.

Holistiline regressiooniteraapia aitab kliendil jõuda oma kehasümptomite emotsionaalsete juurteni, vabaneda vanadest enesekaitseks loodud mustritest ning taastada kontakt iseenda, oma tunnete ja kehaga.

Mis on holistiline rännak?
Holistilise regressiooniteraapia keskmes on holistiline rännak – sisemaailma uurimise sügav ja isiklik kogemus, mille käigus inimene kogeb oma tundeid, mälestusi, kujutlusi ja kehalisi aistinguid.

Rännak toimub lõõgastunud, meditatiivses seisundis. Klient lamab mugavalt kušetil, ta on ärkvel, kuuleb terapeuti, saab temaga rääkida ning on teadlik sellest, mida kogeb. Tegemist ei ole hüpnoosiga, klient saab kogu rännaku vältel toimuvat mõjutada.

Terapeut juhendab rännakut, ta küsib küsimusi ja suunab kliendi tähelepanu kord emotsioonidele, kehatunnetele, kujutlustele või mälestustes esile kerkinud olukordadele. Terapeut ei ütle kliendile ette, mida ta peaks nägema, tundma või mäletama. Iga inimese rännak on erinev.

Mida tähendab regressioon?
Sõna regressioon tähendab tagasipöördumist. HRT-s tähendab see varasemate elukogemuste juurde jõudmist oma mälus ja sisemaailmas. Mõnikord tuleb meelde mõni ammu unustatud lapsepõlveolukord, teinekord kerkib esile hoopis tunne, kehaline aisting või kujutluspilt, mille tähendus avaneb rännaku käigus.

Regressioon ei tähenda seda, et inimene läheb päriselt ajas tagasi minevikku. Ta lamab endiselt terapeudi kabinetis, kuid tema tähelepanu on pöördunud minevikukogemusele. Meenutades võib ta taas tunda tookordset hirmu, kurbust või viha, märgata kehas samu reaktsioone ning kogeda olukorda nii elavalt, nagu toimuks see praegu. Samal ajal teab ta, et on täiskasvanu ja viibib turvaliselt olevikus.

Kas kõik, mida inimene rännakus näeb ja kogeb, juhtus minevikus täpselt nii?
Mitte tingimata. Mälu ei ole videokaamera, mis salvestab sündmused muutumatul kujul. Mälestused on taastatud ja ümber kujundatud kogemused, milles võivad põimuda tegelikud sündmused, hilisemad teadmised, tunded ja kujutlused.
HRT eesmärk ei ole minevikus toimunu tõestamine. Oluline on see, millise tähenduse inimene on oma kogemustele andnud, millised tunded ja uskumused nendega seostuvad ning kuidas need tema praegust elu mõjutavad.

Mida klient rännaku ajal kogeb?
Rännakus võib inimene kogeda väga erinevaid tundeid: kurbust, viha, hirmu, rõõmu, armastust või tohutut kergendust. Mõnikord meenub mõni konkreetne sündmus, teinekord avaldub kogemus rohkem kehaliste aistingute või kujutluste kaudu.

Näiteks võib inimene, kes kardab teistele „ei“ öelda, jõuda rännakus lapsepõlvekogemuseni, kus vastuhakk tõi kaasa karistuse või tõrjumise. Ta mõistab, miks ta õppis oma soove alla suruma ja teistele meele järele olema. See oli minevikus, aga nüüd on ta täiskasvanu. Ta saab seda olukorda vaadata uue pilguga, väljendada tundeid, mida ta tookord väljendada ei saanud, ning teha enda jaoks uue otsuse.

Rännak ei ole kannatuste rada. Valusate tunnete kõrval kogetakse ka rõõmu, rahu, armastust ja vabanemist.

Mida teeb terapeut?
Terapeudi ülesanne on luua turvaline ja usalduslik õhkkond ning aidata kliendil oma kogemustes orienteeruda. Ta kuulab, küsib, suunab tähelepanu olulistele tunnetele ja kehareaktsioonidele ning aitab märgata seoseid praeguste probleemide ja varasemate kogemuste vahel.

Terapeut ei anna kliendile valmis vastuseid ega otsusta tema eest, mida kogetu tähendab. Ta aitab inimesel jõuda omaenda arusaamade ja lahendusteni.

Kuidas toimub muutus?
Muutus ei sünni sellest, et inimene saab teada, miks tal on mingi probleem. Sageli teab ta seda juba enne teraapiasse tulekut, kuid käitub ikka vanaviisi. Holistilises rännakus saab ta kogeda oma probleemi emotsionaalseid juuri, väljendada varem tagasi hoitud tundeid ning muuta kunagisi enesekaitseks tehtud otsuseid ja nendega seotud uskumusi.

Näiteks võib inimene, kes on kogu elu uskunud „Ma pean kõigega üksi hakkama saama“, jõuda äratundmiseni, et abi palumine ei tee teda nõrgaks. See ei jää ainult mõistusega tehtud järelduseks, see saab osaks tema isiklikust kogemusest.

Minevikus juhtunut muuta ei saa. Küll aga saab muuta selle tähendust ja mõju oma tänasele elule.

HRT annab võimaluse teha uusi valikuid, käituda teisiti ka väljaspool teraapiaruumi ja olla minevikust vaba.

Holistilisele regressiooniteraapiale iseloomulik ja kõige sagedamini kasutatav vorm on holistiline nelik. See on neljast pikast teraapiaseansist koosnev terviklik teraapiatsükkel.

Kui sul pole varasemat holistilise regressiooniteraapia kogemust, soovitame alustada just nelikuga.

Miks alustada holistilise nelikuga?

Holistiline nelik on intensiivne ja tõhus teraapiaprotsess. Võrreldes tavapärase psühhoteraapiaga, kus kohtutakse kord nädalas umbes 50 minutiks, annab nelik võimaluse oma probleemidega põhjalikumalt ja järjepidevamalt tegeleda.

Pikad ja ajaliselt lähestikku toimuvad seansid võimaldavad süveneda probleemide põhjustesse ning jätkata järgmisel kohtumisel sealt, kuhu eelmisel korral jõuti. Ühe probleemi taga peituvad sageli mitmed omavahel seotud kogemused, tunded ja uskumused. Neliku jooksul on aega nende seoste avastamiseks, vanade mustrite muutmiseks ja uute valikute tegemiseks.

Kuidas holistiline nelik toimub?

Holistiline nelik koosneb neljast 2,5 kuni 3-tunnisest teraapiaseansist, mis toimuvad kahe nädala jooksul. Vähemalt kaks seanssi peavad toimuma järjestikustel päevadel. Väga hea tulemuse annab töötamine kahes osas: kaks seanssi järjest ja nädal hiljem veel kaks, aga võimalikud on ka muud kombinatsioonid. Kui kardad, et holistiline nelik on sinu jaoks liiga intensiivne, võid valida ka üksikud teraapiaseansid, mis toimuvad pikema aja jooksul kui 2 nädalat.

Iga seanss algab vestlusega, millele järgneb holistiline rännak. Vahel kasutab terapeut ka teisi tehnikaid, näiteks individuaalset konstellatsiooni, või viib läbi mõne harjutuse, mis aitab kliendil enda jaoks olulist teemat paremini mõista. Seansi lõpus võetakse kogetu lühidalt kokku.

Jäta teraapiapäevadel aega iseendale. Teraapiast on rohkem kasu, kui sa ei planeeri neile päevadele tööd ega muid olulisi kohustusi. Otse teraapiaseansilt tööle minna ei ole hea mõte. Pärast rännakut vajad aega puhkamiseks, kogetu mõtestamiseks ja kodutöö tegemiseks.

Töö jätkub ka seansside vahel
Holistiline regressiooniteraapia ei piirdu teraapiaruumis toimuvaga. Ka seansside vahel on sul oma ülesanne.

Terapeut teeb rännaku ajal märkmeid ja need saad pärast seanssi endaga kaasa. Märkmed aitavad sul meenutada, mis rännaku ajal toimus. Sinu kodutöö on rännak oma sõnadega ümber kirjutada ja kogetut enda jaoks mõtestada.

Miks see on vajalik? Rännaku ajal oled keskendunud kogemisele, aga kirjutades saad toimunu uuesti läbi tunnetada ja rahulikult analüüsida. Nii märkad seoseid oma praeguse elu ja probleemidega ning jõuad uute sügavamate taipamisteni.

Sa ei pea tegema terapeudi märkmetest täpset koopiat. Rännakut läbi töötades saad lisada ka selle, mis sulle endale meenub, mida mõistsid alles hiljem ja millised küsimused sul tekkisid.

Rännaku läbikirjutamine on oluline osa teraapiaprotsessist. See aitab sul kogetut sügavamalt mõista ja valmistab sind ette järgmise kohtumise. Järgmise seansi alguses saad terapeudiga rännakul toimunu läbi arutada, küsida küsimusi ja koos planeerida järgmist eneseuurimise sammu. Sel moel moodustavad seansid loogiliselt areneva terviku ning rännakud viivad järjest sügavamatesse psüühika kihtidesse.

Mis saab pärast holistilist nelikut?

Pärast holistilist nelikut vajab inimene enamasti aega, et toimunud muutused oma igapäevaellu integreerida. Selleks ei ole vaja kohe uutele seanssidele tulla.

Kui tunned, et vajad jätkuvalt terapeudi tuge, saad teraapiat jätkata endale sobivas tempos. Valida saad pikkade, 3-tunniste seansside vahel, mis toimuvad näiteks kord nädalas või kord kuus, või lühemate, 1,5-tunniste seansside vahel.

Paljud inimesed pöörduvad terapeudi poole uuesti alles aasta või kahe pärast, kui nende elus kerkib esile probleem, mida nad ise lahendada ei oska.

Pärast holistilise neliku läbimist ei ole tavaliselt vaja uut nelikut. Sageli piisab ühest või kahest seansist, et uue probleemiga tegeleda.

Teraapia eesmärk ei ole sind jätkuvalt teraapias hoida. Teraapia mõte on aidata sul oma eluga iseseisvalt paremini toime tulla.

Holistiline regressiooniteraapia on mõeldud inimestele, kelle psüühiline seisund võimaldab teadlikku ja turvalist tööd oma tunnete, mälestuste ja sisemiste kogemustega.

HRT terapeudid ei diagnoosi psüühikahäireid. Kui kliendi seisund tekitab kahtluse, kas selline teraapiatöö on talle sobiv, ei alustata teraapiat enne, kui sobivus on selge. Vajaduse korral soovitatakse pöörduda vastava eriala spetsialisti poole.

Millal HRT ei sobi?

Psühhootilised häired. Holistiline regressiooniteraapia ei sobi inimestele, kellel on psühhootiline häire, näiteks skisofreenia. HRT terapeudid ei tööta psühhootiliste häiretega klientidega. Sellised seisundid vajavad teistsugust professionaalset abi.

Tegelikkustaju ja enesetaju tõsised häired. Holistiline rännak ei ole sobiv teraapiavorm, kui inimesel on raske eristada, mis toimub päriselt ja mis toimub tema kujutlustes või ta kogeb iseennast ja ümbritsevat maailma viisil, mis raskendab kontakti tegelikkusega. Seda ka juhul, kui inimesel pole psühhiaatrilist diagnoosi.

Alkoholi või narkootiliste ainete mõju all olemine. Teraapiaseanssi ei tehta inimesele, kes on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all. Sellises seisundis ei ole võimalik tagada teadlikku ja turvalist osalemist teraapiaprotsessis.

Ajukahjustusest tingitud psüühika- või tunnetushäired. Kui inimese mälu, mõtlemine, enesetaju või võime oma kogemusi mõista on oluliselt häiritud, ei ole HRT sobiv teraapiavorm.

Kui sa ei ole kindel, kas HRT sulle sobib

Kui sa pole kindel, kas HRT on sinu tervislikku või psüühilist seisundit arvestades sulle sobiv, räägi sellest terapeudiga enne teraapiaga alustamist.

Terapeudi ülesanne on hinnata, kas tema väljaõpe, töömeetod ja võimalused vastavad kliendi vajadustele. Kui HRT ei ole sobiv abistamisviis, soovitab terapeut otsida teistsugust professionaalset abi.

Kõige olulisem on, et inimene saaks abi, mis on tema seisundile sobiv ja turvaline.

Kokkulepped terapeudiga

Holistika Instituudi kodulehel olevad terapeudid töötavad erapraksises ja suhtlevad oma klientidega ise. Enne teraapia alustamist võta otse terapeudiga ühendust, et kokku leppida seansside aeg, koht, hind ja tasumise kord.

Mõlemad pooled peavad kokkulepetest kinni pidama. Kui sa ei saa kokkulepitud ajal seansile tulla, teata sellest terapeudile vähemalt 24 tundi ette. Hilisema teatamise või ette teatamata puudumise korral tuleb seansi eest siiski tasuda.

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

Kõik, mida sa teraapias endast räägid ja jagad, on konfidentsiaalne. Terapeut hoiab saladuses nii sinu isikuandmed kui ka teraapia käigus saadud teabe ning järgib isikuandmete kaitse nõudeid.

Mõnikord on terapeudil vaja oma töö üle nõu pidada superviisori või kolleegidega. Seda tehakse nii, et sinu isikut ei oleks võimalik tuvastada. Erandiks on olukorrad, kus seadus nõuab teabe avaldamist, näiteks kellegi elu või tervise kaitsmiseks.

Terapeut tohib seanssi salvestada ainult sinu kirjalikul nõusolekul. Sul on õigus saada koopia sind puudutavatest teraapiamaterjalidest.

Lugupidav ja turvaline teraapiasuhe

Teraapias saad rääkida oma tunnetest, mõtetest ja kogemustest, kartmata hukkamõistu. Terapeut austab sinu maailmavaadet, usulisi veendumusi ja isiklikke valikuid ega suru sulle peale oma tõekspidamisi.

Terapeudi ja kliendi suhte aluseks on usaldus ja selged piirid. Terapeut hoiab tööalased ja isiklikud suhted lahus ega kasuta sinu usaldust oma huvides.

Teraapia eesmärk on aidata sul ennast paremini mõista, leida oma probleemidele lahendusi ja teha iseseisvaid valikuid. Terapeudi eesmärk on aidata sul oma eluga iseseisvalt toime tulla, mitte sind võimalikult pikka aega teraapias hoida.

Terapeudi pädevus ja vastutus

Sul on õigus teada, millise väljaõppe ja kogemustega on sinu terapeut. Küsi julgelt tema hariduse, pädevuse ja töökogemuse kohta.

Terapeut tunneb oma pädevuse piire ega võta enda peale selliste probleemide lahendamist, milleks tal puudub ettevalmistus. Ta ei pane meditsiinilisi diagnoose ega asenda arstiabi.

Kui terapeut leiab, et HRT ei ole sinu probleemide lahendamiseks sobiv meetod, selgitab ta seda sulle ja soovitab vajaduse korral pöörduda mõne teise spetsialisti poole.

Sinu õigused teraapias

Sul on õigus teada, mida teraapias tehakse ja mis eesmärgil. Terapeut selgitab sulle oma töövõtteid, vastab sinu küsimustele ning arvestab sinu soovide ja piiridega. Teraapia on teie koostöö, mille käigus sul on õigus ise otsustada, millest ja kui palju sa soovid rääkida.
Kui miski teraapia käigus sind häirib või tekitab küsimusi, räägi sellest terapeudiga. Ka erimeelsused ja arusaamatused on teemad, mida saab koos arutada.

Kui tunned, et koostöö terapeudiga ei suju või usaldus on kadunud, on sul õigus teraapiasuhe lõpetada.

Jah. Holistilise rännaku ajal oled sa ärkvel ja teadlik sellest, mis toimub. Sa kuuled terapeudi häält, saad temaga suhelda ning väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Sa ei kaota kontrolli enda üle ega anna seda terapeudi kätte.

Holistiline rännak toimub sügavalt lõõgastunud seisundis, kus tähelepanu on suunatud välismaailmast oma sisemaailma. Selles seisundis on lihtsam märgata oma kehatundeid, emotsioone, mälestusi ja kujutluspilte, mis igapäevaelus võivad jääda tähelepanuta.

Terapeut juhendab rännakut, esitab küsimusi ja aitab sul oma kogemusi mõista ning läbi töötada. Sina oled aga kogu aeg aktiivne osaleja. Sa saad öelda, mida koged, küsida selgitusi ja anda teada, kui miski tundub ebamugav.

Holistiline rännak ei tähenda kontrolli kaotamist. Vastupidi – selle eesmärk on aidata sul iseennast paremini tundma õppida, et oma elu teadlikumalt juhtida.

Holistilisele rännakule tulles ei pea sa oskama lõõgastuda ega teadma, kuidas jõuda oma sisemaailma sügavamate kihtideni. Terapeut juhendab sind kogu protsessi vältel ja aitab sul samm-sammult sobivasse seisundisse jõuda.

Inimesed lõõgastuvad erinevalt. Mõni jõuab kiiresti sügavasse rahuseisundisse, teisel kulub selleks rohkem aega. Mõnel inimesel tekivad kergesti selged kujutluspildid, teine kogeb oma sisemaailma rohkem kehatunnete, emotsioonide või mõtete kaudu. Kõik need kogemisviisid on ühtviisi head ja sobivad holistiliseks rännakuks.

Samuti ei pea sa suutma meenutada kindlaid sündmusi. Rännak ei ole mälutest. Teraapia võib alata ka sellest, mida sa tunned ja koged olevikuhetkes, just siin ja praegu. Mõni kehatunne, emotsioon või mõte, mida hetkel tunned, saab sind juhatada oluliste kogemuste ja seosteni.

Terapeudi ülesanne on aidata sul leida tee oma sisemaailma. Sinul ei ole vaja midagi ette valmistada, õigesti teha ega erilisi kogemusi esile kutsuda.

Ei. Holistilise rännaku ajal esile kerkivad mälestused, kujutluspildid ja lood ei pruugi alati täpselt vastata minevikus toimunule.

Inimese mälu ei tööta nagu videosalvestis, mida saab muutumatul kujul uuesti vaadata. Iga meenutamine on ühtlasi mälestuse taasloomine. Meie mälestusi mõjutavad hilisemad kogemused, teadmised, tunded ja tõlgendused. Seetõttu võib tegelikult toimunud sündmused meie mälestuses põimuda sellega, kuidas me neid sündmusi mõistsime.

Eriti oluline on arvestada sellega, et laps kogeb ja mõistab maailma teisiti kui täiskasvanu. Näiteks võib laps tõlgendada vanemate omavahelist tüli nii, et tema on selles süüdi. Täiskasvanuna saab inimene aru, et see polnud tema süü, kuid lapsepõlves tekkinud süütunne ja uskumus võivad tema elu endiselt mõjutada.
Holistilises regressiooniteraapias ei ole eesmärgiks tõestada, et meenutatud sündmus toimus täpselt mingil kindlal kujul. Oluline on mõista, kuidas klient seda koges, milliseid tundeid see temas tekitas ning millised otsused ja uskumused sellest kujunesid.

Ka sümboolsed kujutluspildid ja sümboolsed lood aitavad inimesel oma sisemaailma mõista. Terapeut ei käsitle selliseid lugusid ajalooliste faktidena ega suuna klienti kindlaid sündmusi meenutama.

Teraapia seisukohalt on kõige olulisem inimese enda subjektiivne kogemus ja selle mõju tema tänasele elule.

Holistilises regressiooniteraapias töötatakse ka valusate ja traumeerivate kogemustega, kuid teraapia eesmärk ei ole panna inimest kannatusi uuesti läbi elama.

Minevikus kogetud sündmused võivad mõjutada inimese enesetunnet, suhteid ja käitumist ka siis, kui ta nende peale igapäevaselt ei mõtle. Teraapias saab uurida, millised tunded, vajadused ja uskumused on nende kogemustega seotud ning kuidas need mõjutavad kliendi tänast elu.

Mõnikord tuleb kokku puutuda ka raskete mälestuste ja tunnetega. Terapeut aitab neid kogemusi turvalises keskkonnas läbi töötada, arvestades kliendi valmisoleku ja enesetundega. Eesmärk ei ole võimalikult tugev emotsionaalne elamus, vaid see, et minevikukogemus ei piiraks enam inimese tänast elu.

Holistiline regressiooniteraapia lähtub terviklikust inimesekäsitlusest. Seetõttu ei keskenduta ainult probleemidele, traumadele ja kannatustele. Sama oluline on avastada inimese tugevused, sisemised ressursid ja võimed, mida ta ei ole seni osanud märgata või kasutada.

Terapeut aitab kliendil leida kontakti nende ressurssidega ning kasutada neid nii raskete kogemuste läbitöötamisel kui ka oma elus soovitud muutuste elluviimisel.

Ei pea. Holistilisse regressiooniteraapiasse tulles ei pea sa uskuma eelmistesse eludesse ega järgima ühtegi vaimset õpetust. Terapeut austab sinu maailmavaadet ega püüa sulle oma uskumusi peale suruda. Teraapias on oluline sinu enda kogemus ja see, kuidas sina oma elu mõistad.

Holistilisel rännakul võib ette tulla, et klient kogeb end peategelasena sellises loos, mille sündmused toimuvad mõnes teises ajastus või kultuuris. Enamasti jõutakse selliste rännakuteni siis, kui klient ise soovib uurida eelmiste eludega seotud teemasid. Meie terapeudid on saanud vastava väljaõppe ning oskavad juhendada nii tavapäraseid holistilisi rännakuid kui ka selliseid eripäraseid kogemusi.

Selliseid kogemusi ei ole vaja võtta sõna-sõnalt ega uskuda, et oled kunagi olnud keegi teine. Nendega saab töötada nagu kõigi teiste kujutluste või sümboolsete lugudega, mis aitavad sul mõista oma praeguseid tundeid, suhteid ja sisemisi vastuolusid.

Olgu selline lugu mälestus, kujutlus või projektsioon, selle kaudu saavad selgelt esile tulla kliendi praeguse elu probleemid, nende probleemide omavahelised seosed ning põhjused, miks teatud olukorrad ja käitumismustrid tema elus korduvad.

Teraapias toimunud muutused võivad olla erineva sügavuse ja püsivusega. Holistilises regressiooniteraapias eristame kolme muutuse tasandit: katarsist, integratsiooni ja transformatsiooni.

Katarsis – kergendus ja taipamine. Teraapias võib inimene vabaneda kaua endas kantud rasketest tunnetest, kogeda suurt kergendust ja mõista, mida tal on vaja oma elus muuta. Kuid kergendus ja taipamine ei tähenda veel, et muutus on püsiv. Vanad harjumused ja reaktsioonid võivad tagasi tulla.

Integratsioon – muutuse omaksvõtmine. Inimene hakkab teraapias saadud kogemusi oma igapäevaelus kasutama. Ta teeb teistsuguseid valikuid, muudab oma käitumist ja suhteid. See protsess võib võtta aega. Mõnikord pöördub inimene tagasi vanade harjumuste juurde – piltlikult öeldes võtab oma vana mina tagasi.

Transformatsioon – kvalitatiivne hüpe uude olemise seisundisse. Mõnikord toimub nii sügav sisemine muutus, et inimene hakkab iseennast ja maailma kogema täiesti uuel viisil. See on nagu süsteemi kvanthüpe ühest olekust teise. Transformatsiooni puhul ei muutu üksnes harjumused ja uskumused. Toimub midagi palju sügavamat – muutub inimese senine viis olla „mina ise“. Endisesse seisundisse tagasipöördumine ei ole enam võimalik.

Kõik teraapiakogemused ei vii transformatsioonini. Ka katarsis ja integratsioon saavad tuua inimese ellu olulisi muutusi.

Elu läheb aga edasi. Aja jooksul võivad esile kerkida uued probleemid või pinnale tulla seni varju jäänud raskused. See ei tähenda, et varasem teraapia oleks oma mõju kaotanud. Inimene areneb kogu elu ning uued kogemused võivad tuua nähtavale uusi teemasid, millega saab tegeleda.

Juba esimesel kohtumisel küsib terapeut sinult: „Mis peaks meie koostöö tulemusena muutuma? Millist muutust sa soovid iseendas ja oma elus?“

See on oluline küsimus, sest teraapia eesmärk ei ole lihtsalt huvitavaid kogemusi saada või oma minevikku uurida. Teraapias töötatakse selle nimel, et sinu elus toimuksid muutused, mida sa ise soovid.

Teraapia käigus ja selle lõppedes saate koos terapeudiga vaadata, kui palju oled oma eesmärgile lähemale jõudnud. Kas probleem, millega teraapiasse tulid, on lahenenud või selle mõju vähenenud? Kas mõistad paremini, mis sind varem takistas? Kas tunned ja käitud olukordades, mis sulle enne raskusi valmistasid, nüüd teisiti?

Teraapia võib tuua sinu ellu rohkem muutusi, kui sa alguses oskasid soovida. Miks see nii on?

Igapäevaelus võid teadlik olla mitmest probleemist, mis tunduvad üksteisest täiesti erinevad. Näiteks on sul raske enda eest seista, sa kardad teiste hinnanguid ja tunned sageli, et pole piisavalt hea. Sa võid pidada neid kolmeks eraldi probleemiks, kuid tegelikult võivad need olla omavahel seotud ja tuleneda samast minevikukogemusest.

Holistilistel rännakutel tehtava süvatasandi teraapia käigus saab klient uurida, kuidas tema probleemid on kujunenud, millised kogemused on neid mõjutanud ning millised otsused ja uskumused on nende põhjal tekkinud. Kui inimene jõuab mitme probleemi juurpõhjusteni ja töötab läbi nendega seotud tunded ja kogemused, võivad muutused toimuda korraga mitmes eluvaldkonnas.

Nii võid avastada, et lisaks probleemile, mille pärast teraapiasse tulid, on hakanud lahenema ka muud rasked kohad. Mõnikord märkad alles hiljem, kui palju on sinu elus tegelikult muutunud.

Jah, nagu teistegi sügavate kogemuslike teraapiate puhul, võib ka holistiline regressiooniteraapia kaasa tuua ebameeldivaid reaktsioone. Enamasti on need ajutised, kuid mõnikord võivad raskused olla tõsisemad.

Väsimus pärast holistilist rännakut. Üks tavalisemaid reaktsioone pärast holistilist rännakut on väsimus, eriti pärast esimest seanssi. Mõni klient räägib järgmisel kohtumisel, et läks pärast rännakut koju ja jäi kohe magama. See on täiesti loomulik. Holistiline rännak on intensiivne sisemine töö, mis võib olla väsitav ka siis, kui inimene on kogu seansi aja lõõgastunult lamanud.

Puhkus ja uni annavad psüühikale võimaluse kogetut rahulikult läbi töötada ning toetavad teraapias toimunud muutuste integreerimist. Kasulik on pärast rännakut võimaluse korral puhkamiseks aega võtta ja vältida enda liigset kohustustega koormamist.

Emotsionaalsed reaktsioonid. Holistilisel rännakul võib inimene jõuda mälestuste ja tunneteni, mida ta on kaua vältinud või alla surunud. Nende kogemine võib olla emotsionaalselt raske. Pärast seanssi võib inimene tunda kurbust, ärevust või tavapärasest suuremat tundlikkust. Mõnikord võib uni olla häiritud või siis kannab klient teraapias käsitletud teemasid veel mõnda aega oma mõtetes ja tunnetes.

Meie terapeutide kogemus näitab, et inimese psüühikal on oma kaitsemehhanismid, mis aitavad vältida liiga tugevat emotsionaalset koormust. Holistilisel rännakul jõutakse sügavamate kogemusteni järk-järgult, vastavalt sellele, kui valmis klient ise on nendega tegelema.

See ei tähenda, et psüühika kaitsemehhanismid suudavad inimest alati liigse stressi eest kaitsta. Terapeut jälgib kliendi seisundit, arvestab tema enesetunde ja valmisolekuga ega püüa teda vägisi sügavamale viia.

Kõik ebameeldivad reaktsioonid ei tähenda, et teraapia on olnud liiga intensiivne. Sügav töö iseendaga võib olla raske ka siis, kui see aitab inimesel oma probleemide läbitöötamisega edasi liikuda. Samas ei tohi tugevat või püsivat halba enesetunnet pidada automaatselt märgiks, et teraapia toimib.

Kui pärast seanssi tekib tugev ärevus, unehäired või muu häiriv enesetunne, on oluline sellest terapeudile rääkida. Vajaduse korral tuleb teraapiatöö tempot või lähenemist muuta ning tõsisemate sümptomite puhul otsida ka muud professionaalset abi.

Soovitame alustada teraapiat holistilise nelikuga, mitte üksiku seansiga. Nelik koosneb neljast seansist, mis moodustavad ühe tervikliku teraapiaprotsessi.

Sügava teraapiatöö käigus võivad esile tulla valusad mälestused, tugevad tunded ja seni teadvustamata olnud sisemised vastuolud. Seetõttu võib klient tunda end mõnes protsessi etapis isegi halvemini kui enne teraapiasse tulekut. See ei tähenda tingimata, et midagi oleks valesti. See on osa muutumisprotsessist.

Holistilise neliku eelis on see, et töö ei jää pooleli hetkel, mil keerulised tunded on esile kerkinud. Järgmistel seanssidel saab terapeut aidata kliendil kogetut läbi töötada, jõuda sügavamate arusaamisteni ja liikuda sisemise tasakaalu taastumise poole.

See ei tähenda, et ebameeldivad reaktsioonid tuleb lihtsalt ära kannatada või neliku lõpuni ootama. Kui enesetunne on halb, tuleb sellest terapeudile kohe rääkida.

Kui positiivsed muutused toovad kaasa uusi raskusi. Teraapias saavutatud positiivsed muutused ei pruugi alati kaasa tuua ainult meeldivaid kogemusi. Mõnikord võivad need esialgu elu hoopis keerulisemaks muuta.

Näiteks on inimene kogu elu püüdnud teistele meele järele olla, öelnud sageli „jah“ ka siis, kui oleks tahtnud öelda „ei“, ning vältinud konflikte. Teraapias õpib ta oma vajadusi paremini tunnetama, ennast väärtustama ja oma piire kehtestama. Kuid tema lähedased on harjunud hoopis teistsuguse inimesega. Kui senine alati vastutulelik ja järeleandlik inimene hakkab enda eest seisma, võivad suhetes tekkida pinged ja konfliktid. Inimesele, kes on kogu elu konflikte kartnud, võib see olla tõsine väljakutse.

Muutuste süvenedes võib inimene hakata ka oma elu laiemalt uue pilguga vaatama. Ta võib avastada, et mõni suhe, töö või senine eluviis ei vasta enam tema vajadustele ja väärtustele. Sellest võivad alguse saada uued muutused, mis nõuavad julgust, otsustamist ja kohanemist.

Soovitame terapeudiga kontakti hoida ka siis, kui teraapias alanud muutused hakkavad igapäevaelus kuju võtma. Terapeut saab aidata mõista, mis toimub, toetada uute olukordadega toimetulekut ning aidata muutustel inimese ellu kinnistuda.

Holistilise regressiooniteraapia eesmärk on aidata inimesel jõuda sügavama enesemõistmise, sisemise tasakaalu ja soovitud elumuutusteni. Terapeut toetab klienti nii teraapiaprotsessi ajal kui ka muutuste elluviimisel.