Mis on perereeglid?

17. apr. 2012 | Pere, Psühholoogia, Suhtlemine

Postituse autor: Heili Laido

Heili Laido

Psühholoogide käest küsitakse sageli, et milliste probleemide puhul inimesed peamiselt abi otsivad? Sageli on vastus selline: kõige rohkem tekitavad pingeid suhted, eriti lähisuhted.

Toon mõned lihtsad näited:

Näide 1: Lapsel on allergia ja talle on arsti poolt määratud kindel menüü. Seda teab ka vanaema, kuid tal on lapsest kahju ja ostab talle maiustusi. Tulemuseks ägestub lapsel haigus ja vanemad on pahased vanaema peale, kes ei arvestanud instruktsiooniga, mida lapsele süüa anda.

Näide 2: Noorpaaril sünnib laps, ema jääb imikuga koju, isa jätkab väljakujunenud elustiili – töö, trenn, reedeõhtune õlu koos sõpradega. Noor ema tunneb end isoleerituna, üksikuna, mehe toetuseta.

Näide 3: Naisel on suur suhtlemisvajadus ja palju sõbrannasid. Pea igal õhtul on tal keegi külas ja sõbrannad kohvitavad elutoas tundide viisi. Abikaasa seevastu vajab rohkem privaatsust, tööst väljapuhkamisvõimalust ja kui kodus on külaline, ei leia ta ise kuskil asu ega kohta.

Peresisesed möödarääkimised, mööda tundmised ja valestimõistmised võivad kergesti viia arusaamiseni, et omavahel pole piisavalt austust ja tähelepanu. Ning arusaamatuste ja konfliktide lumepall hakkabki veerema….
Paljud tekkinud pinged ei vajagi tegelikult lahenduseks kõrvalist abi, vaid pigem rohkem omavahelist suhtlemist, selgust üksteise ja oma perekonna olemuse kohta. Ja suhelda tasub julgelt, et probleemid ei kuhjuks konfliktipundardeks. Muret tasub tunda siis, kui pereliikmed ei oska või ei julge oma soove ja vajadusi üksteisele sõnastada.

Perekond on omamoodi terviksüsteem, kus toimuvad dünaamilised protsessid – inimesed muutuvad ja sellega seoses muutuvad ka nendevahelised suhted. Iga pereliige on oma arengus ainulaadne ja kui peres tekivad ebakõlad, pole kunagi keegi ainuisikuliselt „süüdi“ – kõik pereliikmed on üksteise eest omamoodi vastutavad. Seega kõik pereliikmed on teatud määral üksteisest sõltuvad ja teatud määral sõltumatud.

Paras segadus? Mida sellega ette võtta?

Üks võimalikest abivahenditest on kehtestada, teadvustada ja järgida nn. perereegleid. Perereeglid on kas suulised või kirjalikud peresisesed kokkulepped, mille ülesandeks on määratleda tegevusi, käitumist erinevates eluvaldkondades ja mille eesmärgiks on tagada kõigi pereliikmete rahulolu ja turvalisus.

Igas peres on isereguleerunult välja kujunenud oma traditsioonid, harjumused ja kombestik. Teadlikult kehtestatud perereeglid on meie ühiskonnas veel suhteliselt võõras, paljudele isegi pisut piinlik teema. Eriti alguses, pere loomisel, kui kõik tundub paljulubav ja romantiline, võib asjaliku reeglistiku paika panemine tunduda rohkem umbusalduse või kuiva kantseliidina.

Miks lisaks juba nn. spontaanselt kujunenud kokkulepetele oleks vaja kehtestatud perereegleid?

Teadlikult loodud perereeglid võimaldavad paremini omada:

  • suuremat teadlikkust endast ja partnerist
  • selget tunnetust enda vastutusest ja käitumisest
  • mõistmist teise käitumisest, tunnetest jne.
  • teadmist, et probleeme tunnistatakse ja lahendatakse
  • adekvaatset tagasisidet ootamatust, erandlikust käitumisest

Perereegleid aitavad hoida kokku ka aega ja närvikulu. Jääksid ära paljud tarbetud vaidlemised teemadel, mis algavad ennastõigustavate sõnadega „Aga mina…“ ning süüdistavate sõnavõttudega stiilis „Aga sina…“.

Mis valdkondades võiks kehtestada perereeglid?

Tegelikult igas valdkonnas:

  • Majandusteemad. Näiteks: kes maksab maksud, kuidas raha kulutada, jne.
  • Koduhoid, kodukord: kes peseb nõud, koristab, mis kell laps kodus peab olema, jne.
  • Tervis: milline on kodune tervisekasvatus, toidumenüü, sport, jne.
  • Traditsioonid: mis tähtpäevad on tähtsad, kuidas tähistada, jne.
  • Lastekasvatamine: millised on nõudmised laste kasvatusel, mis rolli täidavad vanemad. Ega kasvatuses pole vastuolusid?
  • Seksuaalsus: mis teha, et paari seksuaalelu oleks mõlemat osapoolt rahuldav
  • Sotsiaalsfäär, suhtlemine: milline on sõpruskond, vaba aja veetmine, jne.

Perereeglid ei ole kivisse raiutud vaid ajas muutuv ja kohanev raamistik. Need ei tee pereelu sõjaväeliselt jäigaks vaid selgemaks – igaühel on teada oma baasilised ülesanded. Ja perekonna arenguga samas taktis muudetakse ka perereegleid. Võib tunduda paradoksaalsena, ent mida kindlamalt on pereelu baas kindlustatud, seda rohkem võib iga pereliige lubada endale spontaansust ja arengut. Näiteks on teada, et stabiilsest, kindlate reeglitega kodust pärit lapsed on julged, enesekindlad, loomingulised ja hakkajad. Ning turvalist kodu loovad ja pakkuvad lapsevanemad on teineteisele toeks ja paariliseks nii headel kui rasketel aegadel.

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi:

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga