Holistikud kokkavad: Marina retseptid

18. aug. 2015 | Keha, Tervis

Postituse autor: Marina Paula Eberth

SUURE PERE ÕHTUSÖÖK ”EELISTAME EESTIMAIST!”

Laupäeval tulid lapsed oma peredega külla ja ma valmistasin õhtusöögi. Meie pere söögieelistused on aja jooksul muutunud. Praegu sööb meie pere hea meelega lihtsat toitu, mis on valmistatud puhastest ja värsketest toiduainetest. Kunagi tegin keerulisi roogi, kus oli palju erinevaid maitseaineid sees, aga lapselapsed pole veel selles eas, et taolisi gurmeesid nautida.

Marina retseptEttevalmistused algasid hommikul, kui seadsin sammud Keskturule, et lauale panna kõige värskemat kodumaist kraami, mille valik on just praegu väga rikkalik. Ostsin kukeseeni ja värskeid kartuleid, selliseid mõnusalt pisikesi, suuri saab talve jooksul küllalt süüa. Võtsin veel värsket kurki ja küpseid punaseid tomateid ning panin kotti ka mõned suvikõrvitsad. Suvikõrvits olgu pigem väike ja roheline, õrna koorega, siis on see kõige maitsvam.

Astusin läbi tuttava abielupaari juurest, kes turuhoonest paremal oma kindlas paigas leti taga alati oma talu kraami müüb. Nende juurest saab suvel parimat värsket salatit. Lasin proual teha endale ühe assortii erinevatest salatisortidest: rooma salat, frillis, tavaline õrnroheline lehtsalat ja värviks juurde tumedat pruunikaslillat tammelehe salatit. Võtsin veel tubli pundi murulauku ja muidugi tilli, sest kes siis kukeseeni ilma tillita sööb.

Kaasavõetud suur plastikkarp sai täis tumedaid ja täiesti küpseid vaarikaid, mille lõhn suu lausa vett jooksma paneb. Teel koju läksin veel turu lähedalt Stockmannist läbi, et sealt võtta ülejäänud vajalikud komponendid: rõõsk koor, kitsejuust ja leib. Haarasin kaasa ka paar pakki viinereid, laste lemmikuid, mis ühe vanaema külmkapis alati peavad varuks olema. Loomulikult Oskari E-vabad lihaviinerid.

Mida ma siis valmistasin?

Eelroaks tegin tomativiile kitsejuustuga ja pakkusin värsket rohelist salatit.

Viilutasin küpsed tomatid ja ladusin need vaagnale. Piserdasin peale head kvaliteetset palsamiäädikat. Seejärel panin igale tomativiilule paar basiilikulehte. Basiilik kasvab mul potis köögiaknal. Talvel ostsin ühe poti basiilikut ja sellest on saanud suur taim. Kasvab hästi ja aromaatne basiilik on alati omast käest võtta. Kui ostad poti basiilikut ja tahad, et see jääks ellu pikemaks ajaks, siis ära oma ostu külmkappi pane. Pane ta kohe aknalauale ja kasta hoolega – tahab palju vett.
Viilutasin juustu ja panin igale tomativiilule mõned viilud juustu. Minul oli Esna kitsepiimast toorjuust, Kalamatsi Meiereis valmistatud – mõnusa maheda maitsega. Sobib ka muud sorti pehme juust, näiteks mozzarella. Tegelikult sobib igasugune juust, mis iganes sul kodus käepärast juhtub olema. Hakkisin priske portsu murulauku ja puistasin tomati-juustuviiludele. Kuna toorjuust on üsna mage, siis lisasin soolaveskist natuke roosat soola. Kõige lõpuks niristasin otse õlipudelist peale oliiviõli, loomulikult külmpressitud.
Rohelisele salatile võid lisandiks anda just seda, mida kodus parajasti on – viilutatud keedumuna, soolalõhet, sinki või muud. Ja muidugi värske leib või sepik. Mina pakkusin Leiburi kiviahju kõrvitsaseemne leiba, millel on krõbe koorik ja seemnetest krõmpsuv sisu.

Põhitoiduks oli värske kartul kukeseeneseenekastme ja vana(ema)moodi kurgisalatiga, lisandiks pannil praetud suvikõrvitsaviilud.

Panin värske kartuli natukeseks vette likku, et muld lahti tuleks. Seejärel pesin kartulid tugeva harjaga. Võtsin tumedad kohad noaotsaga välja, aga ei koorinud neid. Hulk koort tuli juba pestes maha. Täitsin 2-liitrise poti kartulitega – sinna läheb umbes 1,5 kg. Panin vette ka mõned tillivarred, mis annavad aromaatsemat mekki.

Vana(ema) moodi kurgisalat

Kurgisalati jaoks on vaja väikseid värskeid kurke, tilli ja murulauku, soola, suhkrut ja kõige tavalisemat 30%-list lauaäädikat. Koorisin kurgid, lõikasin õhukesteks viiludeks ja panin kaussi. Panin tassi põhja sortsukese külma vett ja lahustasin seal umbes 1 tl suhkrut ja pisut soola. Lisasin juurde umbes 0,5 tl söögiäädikat ja segasin segamini. Kallasin segu kurkidele, lisasin hakitud tilli ja murulauku ja segasin kõik segamini. Panin salati kõrvale – tõmbuma. Sellisel vanamoodi salatil, mida tehti siis, kui poes oli vaid ühte sorti äädikat, on ehe lapsepõlve maitse. Sobib suurepäraselt seenekastme kõrvale, sest on pisut hapuka maitsega. Kui see salat pole su lemmik, siis soovitan värsket hapukurki – klassikaline hilissuvine lisand seenekastmele.

Kukeseenekaste

Kukeseenekaste on suvine hõrgutis, mille jaoks on vaja 1 suurem või paar väiksemat sibulat, paar küünt küüslauku, praadimiseks võid, kastme jaoks 0,5 liitrit 35%-list rõõska koort ja maitserohelist. Mul oli ca pool kilo kukeseeni, mitte väga peeneks hakitud, väiksemad seened võib vabalt päris terveks jätta. Kuna kastet oli vaja teha 8-le, siis jäi tavaline praepann väikseks. Võtsin appi wok-panni, kuhu viskasin sulama tüki Saaremaa võid ja sinna sisse hakitud küüslaugu. Kui kuum küüslaugust läbi oli käinud, lisasin hakitud sibulad ja kuumutasin segades. Paari minuti pärast läksid sibulale juurde hakitud kukeseened. Seened lähevad kuumutades tublisti kokku, aga neid pole vaja nii kaua kuumutada, et kogu seenevedelik ära aurab. Lisasin juurde rõõsa koore ja lasin koos pannil podiseda. Hakkisin tillivarsi ja murulauku, osa lisasin kastmele kohe, osa jätsin hiljem peale puistamiseks. Kui kaste teha rõõsa koorega, siis pole vaja üldse mingit kastmepaksendajat lisada. Keetmisel aurab vedelik ära ja kaste jääb just paraja paksusega. Lisasin soola ja lõpuks ka natuke musta pipart.

Praetud suvikõrvitsaviilud

Kui värske kartul kees ja kaste pannil podises, viilutasin suvikõrvitsa ca 1 cm paksusteks seibideks. Praadimiseks võtsin võid, kuid võib kasutada ka oliiviõli või muud rasvainet. Kui viilud olid ühelt poolt praetud, siis panin peale pisut soola ja praadisin ka teiselt küljelt. Praetud viilud on mõistlik asetada soojendatud vaagnale, et toit kauem soe püsiks. Raputasin kuumadele pannilt tulnud viiludele peale hakitud murulauku. Praetud suvikõrvitsale sobib maitseaineks suurepäraselt ka tüümian, ükskõik kas värske või kuivatatud.

Lõpuks viskasin viinerid ahju soojenema ja maitsev õhtusöök oligi valmis.

Magustoiduks suur kausitäis küpseid vaarikaid vahukoorega

Lihtsamat magustoitu pole võimalik välja mõelda. Olen Nopri Talumeierei vahukoore andunud austaja, maitseb ehedalt nagu kunagi kaugetel aegadel plombiirjäätis. Võtsin ühe topsi Nopri Talu vahukoort, selles on 360 ml. Lisasin 1,5 spl rafineerimata peent roosuhkrut ja natuke vanilliini. Ehtne vanilje otse vaniljekaunast on kõige parem, aga kuna selgus, et see oli otsa saanud, siis võtsin vaniljesuhkrut. Tütar mikserdas koore mõnusalt pehmeks vahuks ja nii suured kui väikesed asusid oma magustoidukausse täitma selle maailma parima hõrgutisega.

Head isu!

Marina

Holistika Instituudi juhataja ja koolitaja 

 

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi:

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga