passiiv-agressiivne-tyypKas tunned kedagi kellega suheldes meeleolu sageli langeb, kuigi ta ei ütle sulle otsesõnu midagi halba? Või meenub keegi kellest pritsiv sarkasm naerutab seltskonda, kuid tekitab siiski mõnedes kuulajates solvatuse tunde? Ja meenuta veel tädi, kes oma kurtmistega paneb sind oma plaane muutma, et teda abistada. Ehk meenub sulle ka mõni meeletult hajameelne sõber, kes jääb alati kohtamisele hiljaks ja oma töös kunagi tähtaegadest kinni ei pea?

Sellise käitumise taha peitub sageli varjatud viha ehk passiiv-agressiivne käitumine. Meele teeb mõruks see, mille kaaslane ütlemata jätab ja see kuidas ta oma sõnumeid edastab. Peale temaga suhtlemist on tunne, et sulle on „sisse sõidetud“, „ära pandud“, sind on petetud või sa oled milleski süüdi. Eriti keeruliseks muudab varjatud ja väljendamata viha lähisuhted. Mõistmine, et su abikaasa või vanemad kasutavad sinuga suheldes passiiv-agressiivseid taktikaid, võib olla üsna kurvastav kuid samas ka valgustav.

Kuidas passiivne agressiivsus tekib?

Vihatunne ei ole inimesele antud ilmaasjata. Vihal on meile konkreetne sõnum. Viha on eluterve nähtus, mis annab märku sellest, et su isiklikke piire on rikutud või sinu vajadused on täitmata. Viha annab füüsilist ja vaimset jõudu, et olukorda muuta. Mõõdukal hulgal viha tunda ja seda inimlikus, mitte-agressiivses vormis väljendada on täiesti normaalne.

Passiivne agressiivsus tekib järjepidevalt viha peites ja maha surudes. Paraku kujuneb see enamasti välja lapsepõlves lähedaste inimestega suheldes ning nende käitumist matkides. Viha tajutakse kui võimast, mittesoovitavat ja destruktiivset emotsiooni, mida on iga hinna eest vaja vältida. Siirast viha väljendav laps saab vanematelt karistada ning tunneb, et armastus tema suhtes väheneb. Tekib hirm hülgamise, eraldatuse ja üksinduse ees. Laps järeldab, et viha väljendamise tagajärjel armastavad vanemad teda järjest vähem, järelikult tuleb seda vältida. Viha muutub keelatud tundeks.

Kuid ega viha alla surudes ja ignoreerides kuhugile ära ei kao! See koguneb ning hakkab välja immitsema passiiv-agressiivses vormis läbi virisemise, vihjamise, lapsiku trotsi ja jonnimise, tegematajätmiste ja hilinemiste ning sarkastiliste sõnumite kaudu. Viha varjamine on omamoodi ellujäämismehhanism. Avalõigus kirjeldatud inimesed ei ole sageli oma käitumise omapärast teadlikud. See on nende viis saada elus seda, mida neil on vaja. Nad on sellise käitumise elu jooksul õppinud ja muud moodi ei oska.

Kuidas peidetud viha ära tunda?

Passiivset agressiivsust iseloomustab oskamatus väljendada viha asjakohaselt (õigel ajal ja õiges kohas) ning konstruktiivselt (sisaldades lahendusi ja ettepanekuid). Inimest juhib soov otsest konflikti ja vastandumist vältida. Passiivsel agressiivsusel on mitu nägu. Viha on niivõrd võimas baasemotsioon, et seda peites ja alla surudes leiab see inimestes väljendamist väga erinevatel viisidel:

  • Torisemine, kurtmine ja vihjamine.
  • Trots ja jonn.
  • Sarkasm ja naeruvääristamine.
  • Varjatud kättemaks ilma põhjendusteta miks ja mille eest.
  • Ebamäärane kritiseerimine, tagarääkimine, tagaselja süüdistamine.
  • Vastutuse vältimine; tegevuste ja kokkulepete tahtlik saboteerimine.
  • Krooniline unustamine ja lubadustest mittekinnipidamine.
  • Vältimine ning põgenemine inimeste ja situatsioonide eest.

Kuidas passiiv-agressiivse inimesega käituda?

Kuna passiiv-agressiivne inimene ei tunneta hästi enda ega teiste isiklikke piire, siis on piiride kehtestamine täielikult sinu vastutusel. Sinu ülesanne on olla asjakohane, konkreetne ja konstruktiivne, kuna sinu kaaslane on kõike muud kui seda. Vajadusel kehtesta ennast ning jää endale kindlaks korrates oma sõnumit. Selgita kaaslasele, mis tunde tema käitumine sinus tekitab ning mis on tema käitumise võimalikud tagajärjed. Hoides oma suhtlemise avatud ja ausa oled suureks eeskujuks kaaslasele, kes ei oska ennast nii väljendada.

Kuna passiiv-agressiivne inimene ei oska (või ei julge või ei taha) oma tegelikke vajadusi sõnastada, siis saad sa teha seda tema eest. Proovi kaaslase ümbernurga kurtmine, sarkastilised märkused või tegematajätmised sõnastada ümber võimalikult konkreetselt nii, et sealt kooruks välja tema põhivajadused, mis on rahuldamata. Ära kiirusta omapoolse lahenduse pakkumisega! Sellega võtad sa kaaslaselt ära vastutuse oma probleemile ise lahendust otsida ning oma vajadused selgelt sõnastada. Enne omapoolse tegevuskava ja lahenduse soovitamist küsi kaaslaselt mitmeid täpsustavaid küsimusi ja peegelda ümbersõnastamisega talle tagasi tema enda sõnumeid. Nii aitad sa tal oma vajadusi teadvustada ja rahulolematuse põhjusi tuvastada. Eesmärgiks on see, et kaaslane jõuab ise tasapisi lahenduseni ega pea enam kasutama passiiv-agressiivseid suhtlustaktikaid. Eesmärgini ei pruugi te jõuda kohe esimesel korral. Anna aega ja ole järjekindel.

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: