Jaana Ojakäär

 

Tänapäeval on ajapuudus muutunud oluliseks stressiallikaks. Kuidas küll luua oma päevaplaani rohkem aega, tasakaalu ja rahulikke hetki?

Meie vanadel esivanematel ei olnud ajapuudus probleemiks – järgiti looduse rütmi, päikest ja kliimat ning seati oma toimetused sellele vastavalt. Kellad hakkasid inimeste elu rohkem mõjutama 14. sajandist, kui need paigutati kirikutornidele. Peagi olid tiksuvad mehhanismid ka kodudes, käerandmetel ning hakkasid meie elu dikteerima.

Vastukaaluks tohutule kiirustamisele ning kiirust väärtustavale ühiskonnakultuurile on maailmas käivitunud aeglust väärtustav liikumine – slow movement. Aegluse liikumine purustab uskumuse, et “kiirem on alati parem”.

See ei tähenda sugugi seda, et kõike peaks tegema teosammul, vaid oluline on leida igaks tegevuseks õige tempo. Oluline on teha kõike nii hästi kui võimalik, mitte nii kiiresti kui võimalik, rõhutada kvaliteeti kvantiteedi asemel.

Oluline on aeg märkamiseks ja teineteise tervitamiseks, sest elutempo kiirenemine ei ole muutnud meie põhivajadusi. Meie põhivajadused on endiselt samad – meile on oluline tunnustus, hoolimine, armastus, lähedus ja hoolitsus. Seda kogeme vaid siis, kui võtame teineteise jaoks aega – aega huvi tundmiseks ja küsimiseks, kuulamiseks ja jagamiseks.

Kõige hinnalisem kingitus, mis me saame teise jaoks teha, on kinkida talle oma tähelepanu!

Lisaks välisele ajale on meil oma sisemine aeg – meie keha rütm. Harmooniat loob see, kui suudame need kaks aega koos toimima panna. Teha tähelepanu nõudvaid asju siis, kui meie keha ja meel on kõige erksamad ning lõõgastuda ajal, mil keha puhkust ja mõistus vaheldust vajab.

Muutus algab meie peast – see kuidas ajast mõtleme, mõjutab seda, kuidas aega tunnetame ja tajume. End teadlikult ajas juhtides saame kõik olulise oma päevaplaani mahutada ning tunneme rõõmu igapäevastest saavutustest ja edusammudest.

ajajuhtimineSiit leiad väärt nippe oma aja juhtimiseks…
  • Ära venita hommikuse tõusmisega. Tõuse hommikul üles endaga kokkulepitud ajal. See on esimene sõnum iseendale, et pean endale antud lubadustest kinni ja aitab seeläbi ka eneseusaldust kasvatada.

Kui kaotad hommikul ühe tunni, siis otsid seda õhtuni.

  • Loo endale sobiv päeva- ja nädalarütm. Organismi harjutamine kindlal ajal midagi tegema (nt. sööma, magama) aitab kokku hoida ümberlülitumiseks kuluvat energiat ja aega. Enda jaoks tüütute ülesannete tegemine (nt. koristamine, poeskäik, remont) määra kindlale nädalapäevale, see hoiab kokku aega venitamise ja vabanduste otsimise pealt.
  • Kui Sul on vaja mingi olulise projektiga tegeleda, siis tee endale “MAD – (Massive Action Day) päev”, kus tegeled ainult ühe asjaga. Vajadusel lülita välja telefon ja palu, et Sind ei segataks. Varusta end eelnevalt kõige vajalikuga, mida selle töö tegemiseks vajad.
  • Efektiivne töörütm on keskenduda järjest 45 minutit ja siis teha 5-minutiline paus. Kolmas paus tee veidi pikem – 15 minutit ja jätka siis taas tööga. Pane endale timer, et Sa ei peaks kella jälgima. Hea võimalus on näiteks online timerit kasutada: http://www.timeanddate.com/timer/
  • Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad. Vaheldus mõjub värskendavalt. Kui mõte probleemi kallal töötamisest puhkab, siis saab alateadvus samal ajal lahenduste leidmisele häälestuda.
  • Õpi tundma oma ajatsoone. Inimese erksus muutub päeva jooksul, mõned on tegusamad hommikuti, mõned õhtul. Jälgi nädala jooksul enda energiataset erinevatel kellaaegadel. Tegevuste kavandamine oma ajatsoonidele vastavalt hoiab kokku kohanemiseks kuluvat energiat. See võimaldab parandada tulemusi kuni neljandiku võrra.
  • Vali tähtsaima jaoks parim aeg. Tee igaks päevaks nimekiri asjadest, millega tahad hakkama saada. Jaota need kategooriatesse: olulised, vähemolulised ja pisiasjad (nt. A, B ja C kategooria). Tee kõige olulisemad ära ajatsoonis, mil tunned end kõige erksamalt ja ajal, mil sind ei segata (nt kui oled “hommikuinimene”, siis planeeri need hommikusse).
  • Keskendu põnevale ja motiveerivale. Kavanda järgmisesse päeva juba eelmisel õhtul mõni selline tegevus, mis Sind uut hommikut ootama paneb (põnev töölõik, huvitav hobi, erutav kohtumine, pereüritus vms). Kunstnik Salvador Dali armastas ärgata enesesisendusega: “Ärka üles, sind ootavad suured teod!” Päeva lõpus lase päev silme eest läbi ja tunnusta end.
  • Õpi kasutama väikeseid ajavahemikke. Ooteaeg, mis võib tekkida kohtumiste vahel või vajalikku infot oodates, võib olla väga produktiivselt kasutatud. Kavanda sellisteks hetkedeks erinevaid pisiasju: tee kokkuvõtteid, kavanda uusi visioone ja plaane. Hoia kaasas endaga oma ideemärkmikku, kuhu uusi ideid kirja panna.
  • Ole valiv. Tee seda, mis on tõesti oluline. Küsi tegevuste juures: kas see aitab mul püstitatud eesmärke saavutada? Mida ma selle teoga loon? Õpi eristama olulist ebaolulisest!
  • Ära muretse! Muretsemine on kõige efektiivsem ajaraiskamise viis.
  • Õpi ütlema “EI” kui Sa ei jõua ega suuda, ära võta endale üleliigseid kohustusi. Ning ära tunne end sellepärast süüdi!
  • Kavanda oma kalendrisse “aknad.” Jäta igasse päeva sellist aega, kuhu Sa midagi ei planeeri, sest ikka tuleb ette ootamatusi, millega seda täita.
  • Kiirel ajal tuleb kasuks ka mantra kordamine: “Lõdvestun. Kogu piiritu aeg on minu, mul on külluses aega!”

 

Ilusaid hetki!

 

Allikaid ja lisalugemist: “Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest?”; J. Wolff: “Creativity NOW!”; Carl Honoré: “Kiirusta aeglaselt”

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: