Hede Kerstin Luik
Ärevus. Süda lööb kiirelt, peopesad on higised, hingamine pealiskaudne – tuttav tunne? Me kõik oleme mõnes olukorras seda kogenud – hirm on, mõtted tormavad ja keskendumine millelegi muule on raske. Mõnel perioodil võib see seisund olla lausa sage külaline. Mõni leiab end sellisena näiteks enne esinemist, teisel võib olla see seotud pimeda
Marina Eberth (kaasautor)
Selle pealkirja esimene pool võib ärritada. Kriitika ei saa olla ilus, kriitika on valus, isegi kole. Arvatakse, et ei ole inimest, kes vaimustuks kriitikast. Kriitikast õppima, isegi seda nautima, kutsuvad üles juhtimisteooria raamatud. Kuidas on aga lood päriselt, kas nii nagu elus või juhtimisõpikutes?
Psühholoog Voldemar Kolga ütleb, et nii nagu inimesed ja
Margit Ivanov
Paar aastat tagasi pöördus Kaido (39, nimi muudetud) holistilise terapeudi poole. Tal olid seletamatud hirmud, ängistus ja paanikahood. Tervis libises käest ja energiat polnud ollagi. Ka suhted emaga olid täiesti sassis. Neljal korral rändas Kaido meditatiivses teadvuseseisundis, et mõista, mis toimub sügaval tema sees. Nüüd, kaks aastat hiljem, on ta rahulik, rõõmsameelne ja
Kadi Kütt
Iga inimene puutub oma elu jooksul kokku väga erinevate hirmudega. Soovime küll elada hirmuta, kuid see ei õnnestu, sest hirm nagu armastus või surmgi kuulub inimeseks olemise juurde. Meil tuleb lihtsalt õppida koos temaga eksisteerima.
Hirm on elu loomulik osa
Hirmul on igaühe jaoks erinev tähendus. Mõni kardab kõige rohkem füüsilist valu, teine aga psühholoogilisi
Marina Eberth
Mitmed vaimsed õpetused ütlevad, et inimestel on kaks ürgalgset tunnet – hirm ja armastus. Armastus on tunneteskaala positiivne pool, kõige üldisemas mõttes on see õnn ja rahulolu, rõõm olemisest, elamise vabadus. Hirmu tuletised on viha, süütunne, depressioon, ebamugavus, ärevus jmt. Meie kehadki reageerivad alati neile kahele tundele vastavalt. Hirmu puhul tõuseb stressihormoonide adrenaliini
Kadi Kütt
30-ndates Marju hakkab pabistama iga kord, kui ruumis on rohkem inimesi. Poes ja kontserdisaalis vaevavad teda kõhuhädad ja pearinglemine, süda puperdab ja keha kattub higiga. Naisel on tunne, et kõik ümbritsevad inimesed jälgivad ja kritiseerivad teda. Keskastmejuhist Peetrit (42) inimeste hulk ei häiri, kuid ta punastab ja kipub kogelema, kui keegi teda ootamatult
Anu Sark
Minu kätte sattus hiljuti raamat „Üksildane“, mille autoriks on Emily White, kes ise on üksilduse all kannatanud aastaid ning sellega toimetulekuks üksilduse teemat põhjalikult uurinud. E.White ütleb, et on raske mõista üksildust, kui see pole juhtunud sinuga. Sa võid inimeste hulgas toimida üsna normaalselt ja siiski olla väljakannatamatult üksildane. Kuna teadmised üksilduse kohta
Anu Hermlin
Tänapäeval, mil inimesed on võõrdunud loomulikest eluviisidest ning ebaproportsionaalselt paljud eluvaldkonnad on mehhaniseeritud, suhtutakse pahatihti ka tervise taastamisse kui tehnilisse protsessi. Haigusest püütakse valdavalt jagu saada mehaaniliste võtetega.
Teatud juhtudel on selline lähenemine muidugi paratamatu. Näiteks eluohtlikes kriisisituatsioonides on vaja erakorralise meditsiini vahenditega tagada inimese ellujäämine, seega on kiirabi- või reanimatsioonipalati meeskonna ülesandeks justnimelt
Sille Jõgeva
Vahest olete märganud, et inimolend on lõputute vajadustega. Väiksel lapsel väiksed vajadused ja mida suuremaks ta sirgub, seda rohkem ja keerulisemad on ka vajadused. Üldiselt inimestele meeldib, kui neil õnnestub kasulik olla ja teiste vajaduste rahuldamistele kaasa aidata, sest see teeb rõõmu nii andjale kui saajale ja mõlemad on sel hetkel õnnelikud. Samas
Ellen Tõemeel
Holistiline teraapia lähtub iidsest ja elu toetavast uskumusest, et inimese põhiolemus on hea. Iga inimese põues on peidus päike – energiaallikas, mis loob ja kujundab elu. Sellest, kas sisemine päike paistab või on ilm sootuks pilves, annab märku sinu enesetunne. Ja seda näeb sinu olekust ka ülejäänud maailm. Elumured, halvad mõtted, negatiivsed uskumused,