depressioon

suhtepurustajad

Suhtepurustajad

Kadri Sakala

Nii nagu on tähtis teada, mida teevad paarid, kes on õnnelikult ja pikalt koos, on oluline seegi, mida nad oma suhtes väldivad. Tuntakse nelja käitumisviisi, mis viivad suhte kiiresti karile – neid kutsutakse suhtepurustajateks.

KRIITIKA

John Gottman, kes on uurinud paare üle 40 aasta, defineerib kriitikat järgmiselt: „Selle asemel, et väljendada, mis sind häirib teise

Autor |30. september 2018|Armastus, Artiklid, Pere, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia|0 Kommentaari |
abracadabra

Abracadabra Havai stiilis

Anu Linnamägi

Sõnades on võlujõudu. Ega ilmaasjata meie esivanemad muinasjutte või muidu lugusid jutustada armastanud ning vajadusel loitsinud. Kui hing on raske ja kuidagi muud moodi ei oska hetkel olla, siis on alati abiks üks annus sõnamaagiat. Väike palve või mantra annab just selle vajaliku tunnetuse, et taastada kontakti iseendaga.

Mina kuulsin mõned aastad tagasi ühest armsast

Autor |12. juuni 2018|Artiklid, Loovus, Psühholoogia, Teraapia|0 Kommentaari |
lapsepolv Anu Linnamagi

Kõik saab alguse lapsepõlvest

Anu Linnamägi

Viimasel ajal olen järjest rohkem tähele pannud, kui palju on meie seas katkiseid hingi. Pealtnäha on kuidagi kõik korras, elu toimib ja inimestel on optimistlik naeratus näol. Tegutsemistahe või mingi muu seletamatu jõud veab neid inimesi läbi elu. Kuid kuskil sisemuses laiutab tühjus, valu ja rõõmutus. Teiste valu on vahel nii valus vaadata.

Autor |29. jaanuar 2018|Artiklid, Pere, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia|0 Kommentaari |
nutmine Holistika Instituut

Millal sa viimati nutsid?

Anu Linnamägi

Nutmine on üks huvitav tegevus. See on võimas relv laste ja naiste käes. Milline mees suudab jääda külmaks, kui naine nutma hakkab või milline ema suudab oma lapse nuttu rahumeelselt taluda? Nutt on midagi sellist, mis vallandab meis kõigis mingid ahelreaktsioonid. Tihti ei osata reageerida nutmisele ja miskil põhjusel on nutmine “nõrkade” mängumaa.

Autor |29. jaanuar 2018|Artiklid, Psühholoogia, Tervis|0 Kommentaari |
Depressioon

Holistiline toimetulek depressiooniga

Sirle Truuts

Teadlikkus depressioonist ja selle võimalikest tagajärgedest on viimase aasta jooksul Eestis oluliselt kasvanud. Tänu meediakajastusele ja inimeste lugudele on tõenäoliselt enamik meist mõistnud, et on depressiooniga kokku puutunud kas siis läbi iseenda või lähedase inimese kogemuse.
Depressioon – salakaval haigus
Depressioon oma olemuselt salakaval haigus, mis väljendub läbi pikemaajalise meeleolulanguse, mõjutades ja muutes inimese igapäevast

Autor |30. november 2017|Artiklid, Psühholoogia, Teraapia, Tervis|1 Kommentaar |
room

Elamine rõõmus

Kadi Kütt

Kujutle, et sa ärkad igal hommikul rõõmsa tujuga ja oled valdava osa päevast energiline ja teotahteline. Kujutle, et tuled rahuliku meelega välja kui tahes keerulistest saatuselöökidest, su südames on rõõm ja sa tunned end vabana. Eks ole ahvatlev mõte? On see võimalik? Jah, on. Siin polegi vaja muud, kui sellise elu kasuks otsustada.
Kuhu

Autor |2. mai 2017|Artiklid, Psühholoogia, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
arevus

Kui ärevus matab enda alla

Kadi Kütt

„Süda puperdab, hingata on raske, rinnus on justkui kivikamakas. See ei saa muu olla kui infarkt. Appi! Ma vajan otsekohe kiirabi!“ Kindlasti on niisuguse enesetundega arukas lasta oma tervist kontrollida, et välistada südame- ja kilpnäärmehaigused, kuid sageli pole probleem sugugi kehvas tervises, vaid tegu on hoopis ärevushäirega.

Võitlus olematu vaenlasega
Ärevus võib endast märku anda

Autor |20. märts 2017|Artiklid, Keha, Psühholoogia, Tervis|0 Kommentaari |
Meditatsioon-2

Rahulik ja vaba

Kadi Kütt

Maailm on rahutu, heitlik ja kohati täiesti hullumeelne. Parim, mida inimene saab terve mõistuse juurde jäämiseks teha, on püüelda meelerahu ja sisemise vabaduse poole. Mulle tundub, et kõige töötavam viis selle saavutamiseks on meditatsioon. Sa tõmbud välisest maailmast kõrvale, leiad vaikse koha, lülitad välja arvuti ja telefoni, sulged silmad ja sukeldud oma sisemaailma. Oh,

Autor |20. märts 2017|Artiklid, Keha, Psühholoogia, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
sisemine laps

Sisemise Lapse mitu taassündi

Anu Hermlin

Ekspertide hinnangul on tänapäeval ca 95% inimestest kogenud ebaadekvaatsest vanemlikku hoolt. Väidetavalt on Lääne kultuuriruumis üks igast neljast täiskasvanust kogenud lapsepõlves seksuaalset ahistamist. Lucia Capacchione sõnadega „ei saa me ravida laste väärkohtlemise epideemiat välises maailmas, kui pole lõpetanud sisemaailmas oma Sisemise Lapse väärkohtlemist.“
Minu Laps versus Sisemine Laps
Miks tuleb naistel tihtilugu esile sünnitusjärgne depressioon,

Autor |7. juuni 2016|Pere, Psühholoogia, Suhtlemine|0 Kommentaari |
depressioon

Vabadusse depreka kastist

Anu Hermlin

Katrin on olnud oma esimese lapsega kodus poolteist aastat. Vanemapuhkusele jäi ta reklaamiagentuurist, kuid on õppinud pedagoogiks ning varem ka lasteasutustes töötanud.

„Olen ennast pidanud intelligentseks inimeseks“, alustab Katrin juttu. „Olen lugenud kasvatusalaseid raamatuid, valmistanud ennast vastavas aktiivsünnituse grupis ette emaduseks, olen õppinud psühholoogiat… ja nüüd pole sellest kõigest mitte midagi järel! Ma ei

Autor |6. mai 2015|Pere, Psühholoogia, Suhtlemine|0 Kommentaari |