Kristiina Garancis

Pühendussuhtes on kõigepealt oluline sinu enda otsustus – pühendun lähedusele ja olen valmis kõik oma teel läbi mõtestama, töötama ja puhastama, mis mind ei toeta. Olen valmis otsa vaatama igale hirmule ja tungile tegeliku läheduse eest põgenemisel. Ka minevikukogemuste tõelusele, mida saab vastutussuhtes kaaslase abil ümber mõtestada ja tervendada.

Iga laps teab, kuidas toimib kõverpeeglite labürint. Astudes lõbustuspargis maagilisse ruumi paiskab iga vastupeegeldus sinust erineva pildi. Ühel oled piitspeenikese keha ja proportsioonist väljas näo ja alakehaga, teisel jälle naljakalt kõver kui inimboamadu, kolmandal on su silmad suured kui multifilmi olendil ja suu kuusirbinaerul kui „Alice imedemaa“ Irvikkassil. Täpselt samasuguseid kujundeid näed sa oma kaaslasest läbi enda silmade kõverpeegelduste. Lisad tema tegudele, tunneteväljendusele oma peeglikihi, mis pärit mõnest su minevikukogemusest.

Aju kõvaketas on kõik mälestused ja üleelamised hoolikalt salvestanud ning pakub nüüd su partneri olemuse pähe. Sa arvad, et täiskasvanuna tegutseb su selge analüütiline mõtlemine, loogika ja isiklik tahe, kuid tegelikult määravad suhtumise aju impulsside, tunnete, ellujäämisega seotud keskused. Muutes ebamäärase ebamugavustunde nii oluliseks, et sa seda küll ei teadvusta, kuid selle põhjal teed kaaslase eneseväljenduse või meeleolu kohta järelduse. Sellest lähtuv otsus võib olla täielik kõverik võrreldes sellega, mida su partner tegelikult tunneb või väljendab. Sinu mälestusse salvestunud kogemus saab peegliks, mis moonutab. Seetõttu oleks iga väike ärritus, solvumine või arusaamatus vajalik kohe üle või läbirääkida. Et midagi ei kuhjuks. Vastutus enda tunnetetegelikkuse ees on ülioluline.

Et kõigest, mis hinges toimub aga sotti saada, on vajalik enda täielik väljendamine. Suhte dünaamika pühitseb ka tugevaid tundeid, aga pühendussuhtes võtab kumbki osapool vastutuse nende eest ise. Ja hetkel, mil sa oma tunnet aktsepteerid ega alla ei suru, hakkab emotsioon sinus sulama ja tugevus hajub. Näiteks võid sa karta, et kui väljendad oma pettumust või haiget saamist, siis partner hülgab su. Oled lihtsalt eelmises suhtes nii kogenud. Seega otsustad sa, et ei räägi tõtt ja proovid hoida ideaalselt toimivat suhet või ei soovi kaaslasele põhjustada ebameeldivust, kuid pinged sinus hakkavad kuhjuma ja ärritus võib vallanduda mõnes muus olukorras – kasvõi liikluses või ühel hetkel nii suure pingena, et lahkuminek tundub ainus lahendus. Kui väljendad oma tunnet partnerit süüdistamata, ise vastutust võttes, siis ei tõmbu ta kaitsesse ning suudab sind kuulata ja toetada. Sa ei pea alati partneri meele järgi olema, vaid võid austada ka tema oskust enda eest vastutada. Sageli selgub, et sinu tõlgendus mingile olukorrale on nii „loominguline“, et partner seda kuuldes ahhetab või naerma hakkab. Eesti vanasõna „Hirmul on suured silmad“ on siin täiesti õigel kohal.

Kõverpeegliefekt töötab ka teisel moel. Väidetavasti valid sa just samal põhjusel ka alateadlikult oma ihadeobjekti. Kui temas langeb kokku midagi väga olulist sinu ema või isa kõige paremate või miks mitte just kõige halvemate iseloomujoontega, siis hakkab see inimene sinu jaoks „üles soojenema“. Vaimustus sellest, et täiesti võhivõõras tundub kellenagi, keda sa „terve elu oled tundnud“, võib viidata just sellele alateadlikule samasusele. Teisest küljest on see ka omamoodi kompensatsiooni võimalus. Sarnane kaaslane aitab sul nüüd oma lahendamata lapsepõlveteemadega lõpuni minna. Saad temaga neid kogeda ja läbi töötada. Siin on teadlikkus kõige enam abiks.

Kolmas kõverpeeglimaagia efekt on projektsioonides. Kui teadvustad, et see, mida sa endas näha ei taha, alla surud või hoopis see omadus, millele end vastandad, ärritab sind alateadlikult teises. Vahel läheb seose leidmiseks päris jupp aega ja pusimist, sest projektsioonid ei pruugi olla selged ja teise inimese isekus või egoism ei pruugi tähendada julmust või külmust, vaid hoopis tema enesearmastust ja sinu märterlust või enda alateadlikku hülgamist. Niisiis, võiks su kaaslase heas mõttes süüdimatu, impulsiivne ja isekas tegu sind peegeldusena aidata rohkem enda olemust väljendada, endast lugu pidada ja olla mängulisem ja muretum.

Selliselt su partner aitabki sind kasvada, endale otsa vaadata, oma peitu pugenud osi või integreerimata omadusi ja iseloomujooni, mis lapsepõlves tuhandel põhjusel ära peidetud, uuesti avastada. Ja nii end päev-päevalt suuremaks ja ehedamaks ehitada.

Sellest tuleneb loogiliselt ka järgmine oluline teema. Kindlasti on oluline ka kaaslase arengu toetamine. Kaassõltlane tunneb end hästi, kui teine on abitu, õnnetu, sest siis saab ta ise samuti õiguse olla hall hiir. Haletsus, et maailm teeb liiga, ei julgusta kedagi katsetama, looma, elu kujundama, vaid muudab ohvriks. Pühendussuhtes on oluline kaaslast toetada, et ta julgeks võtta vastutust, tunda ja tegutseda ja tema isiksus saaks avaneda täies jõus ja ilus. Võid vaadata üle oma sõprussuhted – kui sinu osa on ebaõiglaselt toimiva maailma kuvandit toetada ja oma kaaslasi „oh sa vaeseke, küll sa kannatad“ fraasiga paitada, siis pole see toetamine, vaid ohvri mentaliteedi kinnistamine. Vastutus tähendab pärast nutmist silmad kuivatada ning siis leida põhjuse, miks sa just sellise sündmuse oma ellu kutsusid ning oma osa tunnistavalt mõni vana uskumus või käitumismuster üle vaadata. Kannatamine on maailma kõige suurem sõltuvus.

Sul tuleb kindlalt teada ja uskuda, et oled ise oma elu looja. See on kõige määravam tuumuskumus. Et see oleks rakkudes ja südames. Kui me ei teadvusta, et me ise vastutame oma valikute ja uskumuste, tegude tagajärgede eest, siis me projekteerime ebameeldiva partnerile, ja maailmale.

Viimaseks on määrav su taotlus – soovin luua hea, sooja suhte. Partnerlus võib olla nauditav, toetav, konfliktivaba, see ei pea olema võitlus ellujäämise eest. Võid küll mõistusega teha valiku harmoonilise suhte kasuks, kuid alateadlik programm kutsub su ellu pingeid ja konflikte. Siis võib olla, et sinu tuumuskumus, et suhe tähendab nägelemist ning võitlust, kaalub üles teadliku valiku. Oled lihtsalt näinud ainult selliseid suhteid ja sul puudub reaalne kogemus, et midagi võiks emotsionaalselt olla hoopis teisiti. Sinu sees puudub kogemusena hea suhte vaste või heast suhtest tekkiv keemia. Ja kuna sa sellise info oled alateadlikult salvestanud, siis toodab ta ka vastavat tulemust. Kui leping pühenduda on sõlmitud kahepoolselt, saab ka sellega toetavalt tegeleda. Su partner saab olema siis õnnelik esimene, kes aitab hästi toimiva armastava suhte kogemust luua ja kinnistada. Kes muudab su saatust.

Suhete teemaline artiklisari ilmus ajakirjas ÜKS 2012. a.

Loe ka:

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: