Kert Grünberg

Igal ajastul on erinevad sõltuvused ja sundtegevused, mis aitavad sisemise valuga hakkama saada. Minu vanavanemad kasvatasid oma lapsed üles sõja ajal, kui mehed saadeti rindele või Siberisse ja naised kasvatasid kodus lapsi. Hirm ja teadmatus olid selle aja peamised tunded. Minu vanemad elasid nõukogude ajal viisaastaku plaane täites ja punapartei takti all. Tol ajal oli viinajoomine tavaline, peaaegu igas peres oli oma jota. Kodus olid toad suitsust hallid, suitsetamine oli samuti normaalne. Praegusel ajal on viin asendunud uimastite, veini ja rahustitega, suitsetajate arv on vähenenud. Kõigil on kogu aeg kiire, välise nimel pingutamine ja enese piitsutamine on normaalne ning nutiseadmevaba kontakt teise inimesega on järjest haruldasem. Välised olud on küll palju muutunud, kuid sõltuvused ja sundtegevused on jäänud alles. Me ei oska olla endaga kontaktis.

Sõltuvkaassoltuvususes olev inimene kogeb sundmõtteid, stiilis: „ ma pean…, muidu tunnen end halvasti“. Sõltlane kasutab erinevaid mõnuaineid või tegevusi, et saada hakkama endas võimutsevate tunnete ja ärevusega, mis ei lase elada ega olla. Mida tugevam on ärevus, seda kiiremaid lahendusi inimene otsib. Erinevad ained ja tegevused aitavad tuimestada negatiivseid tundeid ja tähelepanu kõrvale viia.

Sõltuvuste puhul saab eristada kahte peamist valdkonda: ainesõltuvust ja protsessisõltuvust.  Aineid, mis tekitavad sõltuvust, on palju. Levinumad on alkohol, narkootikumid, antidepressandid, rahustid, uinutid, tubakas, kohv, suhkur, sool, rasvarikkad toidud jne.

Ainesõltuvuste käes oleva inimese elu kõigub ühest äärmusest teise, kuna tema sisemine rahulolu sõltub peamiselt aine olemasolust. Aine mõju all olles tunneb ta end suurepäraselt. Kui aine mõju kaob, muutub ärevus ühel hetkel väljakannatamatuks ja ta vajab järgmist doosi. Kui sõltlane lõpetab ainesõltuvuse, süveneb temas tihti mõni protsessisõltuvus.

Palju varjatum sõltuvuseliik on protsessisõltuvus. See on sõltuvus tegevustest, mis vähesel määral on täiesti normaalsed. Protsessisõltuvuste nimekirjas on töö, seks, trenn, tervislik eluviis, hasartmängud, söömine, ostlemine, teleka vaatamine, arvutimängud, internetis olemine, gruppidesse kuulumine, koristamine, remontimine, enesearendamine, planeerimine jne.  Protsessisõltlase jaoks on need sundtegevused, ilma milleta tunneb ta end väga halvasti.

Protsessisõltuvus mürgitab suhteid samamoodi nagu ainesõltuvus. Sõltuvuse küüsis olev inimene on väga enesekeskne, ta ei arvesta teistega. Tema peamine mure on leida aega ja raha mõnuaine või sundtegevuse jaoks. Selleks, et kooselu toimiks, peavad lähedased sõltlasega arvestama. Talle sobib see väga hästi, sest nii saab ta mugavalt jätkata sõltuvuskäitumist. Kõik, kes elavad koos sõltlasega muutuvad tema kõrval kaassõltlasteks.

Sõltuvus ja kaassõltuvus on omavahel tihedalt seotud. Kaassõltlane sõltub sõltlasest samamoodi, nagu sõltlane sõltub ainest või tegevusest. Kui sõltlane pageb iseenda ja tunnete eest mõnuaine juurde, siis kaassõltlane tegeleb sõltlasega, selle asemel, et vastutada enda elu ja vajaduste eest. Kaassõltlast saadab sageli mõte: „Mul on nii palju anda”, sest ta on hea ja hooliv inimene. Kaassõltlane on isik, kellega sõltlasel on vedanud. Kui sõltlane loobub sõltuvusest, puruneb kaassõltlase elu – see kaotab sisu ja eesmärgi.

Kaassõltlane on väga tubli inimene, väliselt on tema elu väga korras ja hoolitsetud. Paraku elab tema sees suur muretseja ja kontrollija. Kui sa oled kaassõltuvuse küüsis, tiirleb sinu peas mõtete virrvarr: ma pean rohkem pingutama, kas ta tuli õigel ajal koju, pean rohkem teenima, kas ta on kaine, pean olema kõhnem, kas ta pesi nõud, miks ta nii teeb, kas ta tõi lapse lasteaiast ära, pean olema parem, tema peaks olema teistsugune, kas ta ikka armastab mind jne. Kaassõltlane ei usalda ennast ega teisi.

Kaassõltuvus ei lase aktsepteerida seda, mis on. Sa oled pidevalt rahulolematu nii enda kui teistega. Sinu elu keerleb ümber partneri, töö, laste või vanematega seotud probleemide. Sa tunned, et kõik lasub sinu õlul ja ainult sina vastutad. Sa süüdistad neid selles, et nad sinu elu kihva keeravad. Korralikule kaassõltlasele ei tule pähe enda vajaduste esikohale seadmine. See oleks isekas.

Sellisel viisil elades muutub elu tühjaks ja mõttetuks. Kaassõltlane elab endale valetades. Tema elu on kui kaunis fassaad, mille varjus hing kiratseb. Tekib küsimus, kes mina üldse olen. Mida ma siin teen? Pingutad ja pingutad, aga rõõmu enam ei ole. Kuidas leida üles elurõõm? Kuidas saada endaga uuesti sõbraks?

Kaassõltuvus areneb välja olukorras, kus laps ei ole kuuldud ega märgatud. Vanematel on suured mured ja probleemid, mis varjutavad omavahelise inimliku kontakti perekonnas. Kui laps kogeb, et ta ei ole tähelepanu väärt, õpib ta olema teiste meele järgi. Oluliseks saab välistele ootustele vastamine. Lapse tunded ja vajadused jäävad varju ning ta kaotab endaga kontakti. Varjus olevad tunded ja vajadused muutuvad ähvardavaks. Vanemaid jälgides õpib laps juba varakult,  kuidas häirivaid tundeid mitte tunda. Pidev tegutsemine, teiste vajadustele keskendumine, alkohol, söömine, TV vaatamine, arvutis olemine jmt, aitavad muutuda tuimaks ja juhtida tähelepanu tunnetelt kõrvale.

Põlvest põlve kantud uskumused ja käitumismustrid toidavad kaassõltuvust. Just seetõttu oleme kõik suuremal või vähemal määral kaassõltuvusega silmitsi. Oleme emadelt ja vanaemadelt õppinud, et teise nimel enda ohverdamine ja tunnete allasurumine on hea, aga enda vajadustega arvestamine on halb ja isekas. Tolles ajas ja ruumis võis selline suhtumine olla isegi vajalik, sest valikud olid rasked, tuli kuidagi ellu jääda. Tänases päevas need uskumused meid enam ei toeta.

Selleks, et vanadest uskumustest vabaneda, on enda mustrite teadlik jälgimine ja muutmine otsustavaks tööriistaks. Taas endaga kontakti loomine läbi praktikate ja teraapia, õpetab meid tegema häid valikuid ja ennast väärtustama. Meil tuleb õppida enda valuga silmitsi olema, õppida endaga leebe olema ja ennast kuulama.

21. aprillil 2017 toimub Kert Grünbergi juhendamisel Holistika Instituudis loeng: „ Sõltuvus ja kaassõltuvus“ ning 6. – 7. mail töötuba: „Kaassõltuvus ja ärksameelsus“. Tere tulemast!