Puhkus haigevoodis

20. apr. 2015 | Artiklid, Keha, Psühholoogia, Tervis

Postituse autor: Marina Paula Eberth

Marina Eberth
Salasõna blogi

Viimaks ometi kauaoodatud puhkus! Viimased nädalad olid eriti pingelised, aga tööl sai kõik vajalik lõpetatud, toalillede kastja ja kassi toitja leitud, pesu pestud ja kodu korda. Viimasel ööl saatsid viimaseid e-kirju ja pakkisid kohvreid ega maganud silmatäitki. Kõik ikka selle nimel, et saaks rahuliku südamega ära sõita ja puhata. Puhkuse esimesel päeval võtad aja täitsa maha ja magad end lõpuks ometi välja. Nüüd võiksid hakata puhkust kogu südamest nautima, aga selle asemel tunned, et pea valutab, nina on kinni ja kurk valus, oled väsinud ja olemine on väga sant. Perekond planeerib rõõmsalt ekskursioone ja matku, aga sina oled palavikuga pikali. Enesehaletsus lööb üle pea kokku ja sa magad kauaoodatud puhkuse haigevoodis lihtsalt maha.

Miks me haigestume siis, kui seda kõige vähem soovime? Puhkuse esimene nädal või koolivaheaeg haigevoodis – nii mõnelegi tuleb see tuttav ette. Nädalalõpu migreen on samuti sagedane nähtus.

haigevoodisMetameditsiinil on sellele nähtusele väga hea selgitus. Keha jaoks on normaalne stressi ja puhkuse, pingutuse ja lõõgastuse rütmiline vaheldumine – päeval on inimene aktiivne ja tegus ning keha juhib ülekaalukalt sümpaatiline närvisüsteem. Öösel võtab juhtimise üle parasümpaatiline närvisüsteem, keha lõõgastub ja läheb puhkerežiimile. Normaalse elutempo puhul nii toimubki – kord aktiivsus ja pingutus, siis jälle lõõgastus ja taastumine. Kui elutempo läheb kiireks ja me sunnime end tagant, siis reageerib keha nii, nagu ta ohuolukorras tavaliselt teeb – loomulik ööpäevane rütm pannakse ootele ja organism läheb häireseisundisse, sümpaatiline närvisüsteem töötab täie võimsusega, mobiliseerides lõputult energiat. Kuni stress kestab, me tavaliselt ei haigestu. Keha, meie truu teener, suudab end kokku võtta ja pika perioodi jooksul suure pingega hakkama saada. Paljud inimesed tegelikult naudivad sellist pingeperioodi, mil keha toodab suures koguses adrenaliini, meeled on virged, pea töötab kiiresti, und on vaja väga vähe. Mõnus on tunda end elamas täiel rinnal, olla efektiivne ja tegus saavutaja.

Kui häireseisund lõpeb, asub keha funktsioone juhtima parasümpaatiline närvisüsteem. Mida võimsam oli pingutus, seda sügavamalt lõõgastub nüüd keha, et jõuvarusid taastada. Kui me ise ei ole märganud õigel ajal puhata, siis võtab keha ohjad enda kätte ja sunnib meid puhkama, et end stressiperioodi tagajärgedest tervendada. Ja nii jäämegi haigeks. Metameditsiini seisukohalt on see, mida me tavaliselt haiguseks nimetame, hoopis loomulik tervenemisprotsess.

Me võiksime ju austusest oma keha vastu lastagi tal end haigusperioodil taastada. Kui aga oleme planeerinud vaimustava puhkuse, et koos toredate inimestega haruldasi elamusi nautida, siis on kahju sellest haiguse tõttu ilma jääda. Mida teha, et puhkuse ajal haigus ei kimbutaks?

Mine puhkerežiimile üle vähehaaval. Kui lased end kohe täiesti lõdvaks, siis saab keha signaali, et nüüd on tema kord saada su täielikku tähelepanu ja pühendumist. Maanda kogunenud stressi järk-järgult. Esimesel puhkuse päeval ära maga poole päevani, vaid tõuse tavalisel ajal või tunnike hiljem. Pikenda oma uneaega järk-järgult. Ole päeva jooksul füüsiliselt aktiivne ja liigu palju – see aitab kuhjunud stressi maandada. Kui sul õnnestub luua pehme üleminek eelnenud stressiperioodi ja puhkuse vahel, siis keha kohaneb ja võtab normaalse rütmi jälle omaks.

Hoia end stressi kuhjumise eest, õpi igapäevaselt lõõgastuma. Loo igasse päeva lõõgastushetki, mil sa teadlikult lased oma keha ja meele lõdvaks ning hingad sügavalt sisse ja välja. Kui sa ei tea täpselt, kuidas seda teha nii, et sellel oleks stressi maandav efekt, siis saad abi Salasõna plaatidelt, kus juhitud meditatsioonid aitavad sul selliseid lõõgastushetki luua. Näiteks plaadilt „Keha kiituseks“ meditatsioon „Kuula oma keha“ või „Varbavaatlus“. Plaadilt „Parim päev“ sobib suurepäraselt meditatsioon „Mõnus puhkus keset päeva“ ning õhtuseks lõõgastuseks ja rahunemiseks samalt plaadilt „Päeva lõpuks“.
Kui aga puhkus on käes ja haigus juba alanud, siis on keha otsustanud, nagu metameedikud ütlevad, „välja hingata“. Sinu keha on su truu abiline ja alandlik teener, anna talle auga väljateenitud puhkust. Tea, et sa teed oma kehale head, kui pikutad voodis sooja teki all ja lased endal rahulikult olla. Naudi seda heategu nii palju kui võimalik, joo palju vedelikku, maga ja lase enda eest hoolitseda.

Paljud ei pruugi seda teada, aga puhkuse ajal haigestunutel on õigus puhkust haiguslehel viibitud päevade võrra pikendada. Kindlasti hangi arstilt töövõimetusleht – saad haigevoodis veedetud puhkusepäevad hiljem kätte!

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga