Õpingud lõpetas holistilise regressiooni terapeutide kuues lend

26. okt. 2016 | Instituudist, Psühholoogia, Teraapia

Postituse autor: Jaana Ojakäär-Kitsing

14. oktoobril 2016 toimus Holistika Instituudis pidulik lõpuaktus, et saata väekale teele säravad ja targad terapeudid, terapeutide VI lend.

AktusSahisevad vahtralehed täitsid peosaali põranda, ootusärevus ja rõõm hõljusid ruumis ning külalisi oli külluses. Kaunid värsked terapeudid saabusid peoruumi ning Kristjan Õunamägi ning Kadri Sakala lõid imelise rahvaliku lauluga maagilise atmosfääri tähtsaks tseremooniaks.

Õhtu sümboliks oli Alkeemik, kes tuletas meile meelde, et igaüks on oma elu alkeemik – ühes käes tuli ja teises vesi, mille oskuslikul ühendamisel saab kulda vormida. Alkeemik valdab elamise kunsti ning ühendab meisterlikult taevase inspiratsiooni ja maise praktilisusega.

AktusÕhtut juhtis rohekuldses rüüs Alkeemik, lõpetajate koolitaja Marina Eberth. Pidulikku aktust ja lõpetajaid endid väestasid mitmed tegelased: Emake Maa (Heili Laido), kes annab meile toitu, jooki, peavarju ja turvatunnet; Veepiisk (Kadri Sakala), kes annab meile elujõudu ja pisaraid, et naerda ning nutta, kes meid tervendab; Isake taevas (Bruno Braun), kes toob valgust, helgust ning soojust ja Tulesäde (Katrin Kalvi), kes annab meile loomiseks vajalikku jõudu ja särtsu.

 

Võluruumi, kus kõik soovid täituvad, lõid kõik osalejad üheskoos võluruumi avava loitsuga:

Saagu-saagu kõik mu soovid;

Saagu-saagu kõik su soovid;

Saagu meie südamesoovid,

imelisteks ilmutusteks.

3

Järgnes õpetaja Heili Laido tänukõne tublidele terapeutidele. Heili tuletas lõpetajatele meelde, et nad on valinud maailma parima elukutse. Heili sõnas: “Olles terapeut, on Sul päevast päeva võimalik elada võlumaailmas, Sa ei pea enam lugema põnevusjutte, sest Su enda elu on muutunud neist juttudest palju põnevamaks!”

Heili lausus, et talle andsid kunagised teraapiaõpingud selge pilgu elule – seda hindab ta südamest!

 

4Aktus jätkus lõpetajatepoolse esinemisega: humoorikas omaloodud regilaul kirjeldas detailselt õpinguterada Holistika Instituudis.

Laulust tuli välja, et see teekond polnud sugugi lihtne põli, sest aastaid oli kokku lausa neli. Kuid nüüd, õppides iseennast tundma, on võimalik minna teisi “murdma”. Värsked terapeudid tänasid südamest kõiki, kes seda teekonda toetasid.

AktusPeale lõpetajate hoogsat laulu õnnitles lõpetajaid pereliikmete esindaja Ülo, kes rääkis vahvalt enda kui värske terapeudi Maie Millistvere abikaasa pilgu läbi möödunud õpinguaastatest. Kui naine astus kooli, hakkas Ülo sõnul elu muutuma – vahetusid välja öökapiraamatud, muutus sõnavara (igapäevasteks terminiteks kujunesid mõisted “regressioon”, “nelik”, “holistiline”, “retriit” jt), tekkis palju uusi sõpru ning muutusid jututeemad. Peresisene suhtlemine läks uuele tasandile: rahulikumaks ja tasakaalukamaks muutusid kõik – lastest abikaasa endani. Abikaasa nentis, et on kooli kohta palju head kuulnud ja tänas kõiki õpetajaid tehtud töö eest!

Järgnevalt tõi instituudi juhataja Marina Eberth õnnitlused kohale ka teistelt õpetajatelt – Katariina Martensilt ning Kristiina Garanciselt. Katariina oli kirjeldanud iga oma õpilase teekonda nende aastate jooksul ning Kristiina soovis kõigile humoorikalt head lendu tõusmist, et asuda vapralt maailma päästma!

Õhtu jätkus meeleolukalt, sest nüüd oli lava rebaste käes. Holistilise regressiooniteraapia koolituse rebased olid loonud suurepärase tervituse filmi kaudu “Mehed ei nuta”, nimetades uut valminud teost pealkirjaga “Terapeudid ei nuta”. Lõbus ülevaade, mis algas teraapiaõppesse vastuvõtust kuni võiduka lõpuni, kiskus suunurgad üles kõigil külalistel ja naerda sai palju.

 

AktusAktus oli jõudnud piduliku hetkeni, mille juhatas sisse Kristjan imelise südameruumi avava lauluga. Vägi on algustes ja vägi on lõppudes – aeg oli panna lõpupunkt teraapiaõpingutele.

Lõpetajad said aktuse vahvatelt tegelastelt kaasa õnnistused oma teerajale ning taskusse võlukingitused. Väärikate kutsetunnistustega saabus kohale Katariina Liisa Martens, kes nii koolitajana, kutseeksami vastuvõtjana kui Eesti Täiendmeditsiini ja Loodusravi Nõukoja juhatuse esimehena personaalselt kõigile väljateenitud paberi kätte andis ja valitud rajal edu soovis!

Instituudi juhataja ja koolitaja Marina Eberth andis lõpetajatele üle Holistika Instituudi lõputunnistused koos mapiga, kus olid õppijate jaoks koolituse ajal kogunenud tähtsad paberid. Näiteks klientide positiivsed tagasisided, mida on hea terapeuditee tumedamatel hetkedel uuesti üle lugeda. Õhtu lõppes õnnitluste ja heade soovidega, tehti palju fotosid ja löödi kokku klaase.

Mida arvasid lõpetamisest ja õpingutest värsked lõpetajad? Tegime 3 mini-intervjuud, et sellele küsimusele vastus leida…

Mis tunne Sul on selle pika õpingute teekonna lõpus?

Karis Ross: “Tunne on ülev. Kerge härdus on samuti, sest meil olid väga toredad õpetajad ja suurepärane grupp – maagilise, toetava ja mõnusa energiaga. See 4,5 aastat kestnud teekond oli järjepidevalt täis põnevust ja suuremaid ning väiksemaid muutusi. Samas olen ka elevil, sest ühe teekonna lõpp tähendab, et jalge ees rullub kohe lahti uus ja seiklusrohke rada.”

Rita Eevardi: “Kui ma praegu, kaks päeva pärast lõpetamist enda sisse vaatan, siis on see tunne pigem raske kui kerge. Ilmselt on tegu pingelangusega ühelt poolt ja lahtilaskmise, ning millegi suure ja olulise lõppemisega teiselt poolt. Tunnen ennast nagu suureks kasvanud linnupoeg, kes on pesast välja lükatud ja praegusel hetkel on väike hirm iseseisvumise ees. Teisalt on muidugi uhke astuda väärikate ja kogenud terapeutidega ühte ritta, sinna olen ju pürginud. Aga ühekorraga lahti lasta nauditavast protsessist, toetavatest kursusekaaslastest ja armsast õpetajast, on minu jaoks raske ja teeb kurvaks.”

Katrin Alujev: “5 aastat on pikk aeg ja kool on saanud väga loomulikuks osaks argipäevast, seega ei ole tunne justkui veel päriselt kohale jõudnud. Kuid samas taban ennast kohati tundmas sellist sügavat sisemist rahulolu ja rõõmu, et see, millest nii kaua unistasin, ongi nüüd teoks saanud. Üksi olles järgneb sellele tundele selline spontaanne rõõmutants. Olin mingil hetkel loobunud mõttest, et minust saab terapeut, kuid nüüd peale kooli, tean eriti kindlalt, et seda tööd tulebki õppima hakata siis, kui oled juba elukogemust omandanud.”

Milliseid emotsioone tekitas lõpuaktus?

Karis Ross: “Lõpuaktus tekitas minus pühaliku seisundi. Hingeliigutuse. Tänutunde sügavale südamepõhjani välja. Praegugi, kui sellele mõtlen, heliseb mu hinges pehmelt muusika. Aitäh, aitäh, aitäh kõigile asjaosalistele.”

Rita Eevardi: “Lõpuaktuse päev möödus nagu unenägu. Vaatamata sellele, et olen üle nelja aasta intensiivselt oma tundeid märkama ja teadvustama õppinud, saan praegu sellele päevale tagasi vaadates aru, et emotsioone oli korraga nii palju ja erinevaid, et kokku andsid need paraja segaduse. Aktus pani mind üsna keerulisse olukorda: ühelt poolt vana ja armas kool, grupp, kombed ja õpetajad, teiselt poolt külaliste näol perekond, sõbrad, töökaaslased. Need kaks poolt esindavad mingis mõttes justkui minu sisemist ja välist maailma. Loomulikult said grupikaaslased ja õpetajad nende aastate jooksul palju teada minu perest, tööst ja sõpradest, ning vastupidi. See aktus oli esimene kord, kus need kaks kokku said, olid ühes ruumis – minu sise- ja välismaailm oleksid nagu lõpuks kohtunud, ja mina nende keskel. See oli uus ja natuke hirmutav kooslus. Lisaks veel maagiline tseremoonia ja südamlikud etteasted. Ühesõnaga – tohutus koguses erinevaid tundeid, nii selgeid kui teadvustamatuid.”

Katrin Alujev:Endalegi üllatuseks tekkis vahetult enne lõpuaktust isegi väike ärevus, mis asendus saali astudes sellise magusa seguga kurbusest ja rõõmust, mis omakorda segunes veel sellise natuke üleva ja müstilise tundega. Viimasele aitas kaasa kindlasti värvikas tegelaskond, kes aktust läbi viis. Teise kursuse suurepärased filmirežissöörid suutsid meid oma tõeliselt tabava komöödiaga pisarateni naerutada. Minu poolt suured tänud kõigile organiseerijatele!”

Mis on kõige tähtsam, mis sellest teekonnast enda jaoks kaasa võtad?

Karis Ross: “Kõik on võimalik. Kui Sa midagi tahad ja selles suunas samme astud, siis aitab universum Sinu pingutustele salamisi kaasa, saates teele õigeid inimesi ja olukordi ning avades uksi, mille olemasolust Sul aimugi polnud. Avatud meel ja avatud süda ja uudishimu on mu kaaslased nüüd ja edaspidi. Ja kõige tähtsam – olen jõudnud lähemale iseendale. Tean, mida ma vajan, kus on minu piirid ja võtan rõõmuga endale aega. Olen jõudnud vaba ja rõõmsa olekuni ning naudin elu just sellisena nagu see on.”

Rita Eevardi: “Kõige tähtsamat asja on ühe sõnaga raske nimetada, olulist on nii palju. Võtan kaasa tohutus koguses väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, terve hulga lähedasi sõpru ja mõttekaaslasi, kordades avarama vaate endale, oma elule ja maailmale tervikuna.”

Katrin Alujev: “Kasulikku tuli sellest viiest aastast kaasa väga palju, nii koju, tööle kui ka puhkehetke. Õppima asudes oli minu selge eesmärk saada terapeudiks ja seetõttu ongi kindlasti kõige tähtsam karjäärimuutus, mille 2 aastat tagasi ette võtsin. Tunnen endiselt iga kord kliendiga seanssi alustades puhast rõõmu ja põnevust ning peale igat seanssi tõelist tänutunnet, et saan nii vajalikku tööd teha. Olen alati arvanud, et inimene peab tegema tööd, mida ta tõeliselt naudib ja nüüd olen jälle õige tee leidnud. Aitäh armsad õpetajad ja kaasteelised!”

Aktus

Õnne ja rõõmu teile, kallid lõpetajad! Täitku teie teed edu, küllus ja loomisrõõm!

* Vaata ka lõpuaktuse fotogaleriid Facebookist!

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi:

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga