Sirle Truuts

“Ma soovin …” on tõenäoliselt üks enim kasutatavaid sõnu või mõeldud mõtteid aastavahetuse ja uue aasta alguses. Uusaastalubaduste teema juured ulatuvad kaugesse minevikku. Nimelt alustasid roomlased igat uut aastat lubaduste andmisega jumalale Janusele, kelle järgi on jaanuari kuu saanud ka oma nimetuse. Keskajal kinnitasid rüütlid jõulude ajal oma pühendumust rüütlusele. 2007. aastal küsitles Richard Wiseman 3000 uusaastalubadusi andnud inimest. Uuringust selgus, et 88% osalejatest ei suutnud antud lubadusi hoida. Huvitav oli fakt, et mehed saavutasid eesmärke 22% sagedamini tänu väiksemate ja protsessi mõõtvate eesmärkide seadmisele. Miks juhtub ikkagi nii, et mõeldud või väljaöeldud soovid jäävadki soovideks ning igapäevane mugavustsoon haarab meid peale mõningasi tegevusi taaskord endasse?

Isiksuse 5 tasandit

Ameerikast pärit motivatsioonikõneleja ja paljude enesearenguraamatute autor Brian Tracy on oma raamatus “Goals! How to Get Everything You Want – Faster Than You Ever Thought Possible” kirjeldanud eesmärkideni jõudmist läbi isiksuse 5 tasandi teadvustamise. Nimelt koosneb inimese isiksus justkui 5-st üksteisele asetsetud ringist. Kõige sügavamal asuvad inimese väärtused. Need väljenduvad igapäevaselt läbi tunnete tundmise, alustades õnne- ja armastuse tundest, lõpetades pessimismi ja vihaga. Inimese väärtused määravad ära tema uskumused. Juhul kui inimese väärtused on positiivsed, siis usub ta, et elus juhtuvad positiivsed asjad, kuid kui väärtused on negatiivsed, siis võib inimesel olla uskumus, et maailm on ebaõiglane. Uskumused loovad omakorda ootusi. Näiteks on eesmärkide seadmise või teraapiasse tulemise puhul positiivseks ootuseks usk jõuda soovitud muutuseni, negatiivse ootusena arvab inimene, et mitte keegi, kaasaarvatud tema ise, ei saa teda muuta. Ootused aga mõjutavad inimese suhtumist, mis lõppkokkuvõtteks mõjutab inimese igapäevast käitumist.

Eesmärgid sünnivad väärtustest ja uskumustest

Rajaleidja kodulehel on defineeritud väärtusi kui inimese sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad mida inimene hindab ja tähtsaks peab, olles tema jaoks justkui maailmas orienteerumise suunanäitajateks. Uskumused võivad väljenduda kas läbi usu, suhtumise või automaatmõtete millegi suhtes. Nii väärtused kui ka uskumused asuvad inimese alateadvuses, mõjutades igapäevaselt nii inimese valikuid kui ka käitumist. Nende kujunemist mõjutab oluliselt keskkond, milles inimene üles kasvab ja igapäevaselt elab. Sellest tulenevalt kujuneb inimesel nii iseenda kui maailma suhtes kas positiivne või negatiivne hoiak ja käitumine. Näiteks juhul kui perekonnas ei ole väärtustatud tunnetest avatud rääkimist või on uskumus, et tunnete näitamine on nõrkuse tundemärk, siis peegeldub sarnane käitumine või suhtumine ka inimeses täiskasvanuna. Koolitustel olen kohanud inimesi, kes tänu tugevale tahtejõule ja sihikindlusele püüdlevad eneseteostuse ja rahalise vabaduse suunas. Sageli nad kogevad elus korduvaid läbipõlemisi, kuna nendes on peidus uskumus, et “raha tuleb raske tööga”.  Kokkuvõtlikult – nii väärtused kui ka uskumused on inimese elus olulised suunanäitajad, kuid oluline on, et need juhiks meid tulemuseni, mis toob meile õnne, rahulolu ja naudinguid, mitte meelehärmi ja rahulolematust.

Tahe ja distsipliin viib tulemusteni

horseshoe-2525826_1920Töötades igapäevaselt terapeudi, mentori ja koolitajana, siis olen olnud tunnistajaks väga suurte muutusteni jõudmisele, ükskõik siis kas selleks on üksildusest vabanemine, sobiva partneriga kohtumine, haigusest tervenemine, töökoha vahetus või oma ideede elluviimine läbi ettevõtluse. Neid kõiki inimesi iseloomustab tugev usk, tahe ja distsipliin soovituni jõudmisel. Muutused on iga inimese jaoks ääretult individuaalsed, saades alguse nii väärtuste kui ka uskumuste muutmisest. Sageli on meil soov neile kohtudes öelda: “Sa oled täiesti teine inimene, nii erinev sellest, keda ma kunagi tundsin”. Mind ennast on väga inspireerinud Roberto Assagioli, kes on oma raamatus “Psühhosüntees” kirjeldanud tahte arendamise tehnikaid. Assagioli ütleb, et inimese tahe on otseselt seotud tema personaalse eksistentsiga. Kuid kuna inimene ei ole oma minast teadlik, siis järelikult pole ta ka teadlik mina otsesest funktsioonist ehk tahtest. Samas ütleb Assagioli et tahte arendamise vajadus on enesestmõistetav, kuna tahe on vajalik selleks, et otsustada konkreetse käitumise kasuks ja seejärel osutada sellele püsivust, kulutada aega ja näha ka vaeva. Ehk siis tulenevalt eeltoodust, mida väiksem on inimese teadlikkus iseendast, siis seda nõrgem on ka tema kontakt nii oma tahte väljendamisega kui ka tegevuste planeerimisega. Samas on oluline mõista, et sügavad muutused ei juhtu üleöö, tavaliselt on selle taga pikk teekond.

Holistiline regressiooniteraapia loob silla sisemaailmaga

live-your-dream-2045928_1920Iseenda elu muutmisel on meil endal kõige olulisem roll. Juhul kui me anname selle kohustuse ja vastutuse kellelegi teisele, siis võivad küll muutused aset leida, kuid sageli saadab neid sisetunne “miski pole nagu päris õige”. Üheks meetodiks, mis loob silla teadvuse ja alateadvuse vahel on holistiline regressiooniteraapia, mis aitab suurepäraselt mõista ühendust inimese 5 isiksuse tasandiga. Terapeudiga vesteldes ja rännakutes luuakse ühendus ja mõistmine inimeses peituvate väärtuste, uskumuste, ootuste ja suhtumisega, luues lõppkokkuvõttes muutuse ka inimese käitumisse. Näiteks juhul kui naise rolli väärtus on olnud alates lapsepõlvest pigem negatiivne (alalhoidlik, hoolitseja, päästja vms), siis on tal ka täiskasvanuna suure tõenäosusega uskumus, et tõeliselt naiselik naine on see, kes teiste eest hoolitseb. Kuningannalik käitumine naise puhul võib tema jaoks tähendada egoismi või hoolimatust. Lisaks võib näiteks esimene laps peres võtta liigselt suure vastutuse kõigi teiste eest, olles ka täiskasvanuna pidev päästja või kontrollija. Muutused elus on meie igapäevaelu loomulik osa ja meie enda roll muutuste loomises enda ellu, on olulisem, kui me esialgu arvata võime.

5 praktilist harjutust, kuidas muuta oma väärtusi, uskumusi ja tahet:

  1. Muutus, mida ellu soovid

Kirjuta välja muutus, mida Sa oma ellu soovid tuua näiteks järgneva 12 kuu jooksul. Näiteks elada õnnelikult, leida soovitud partner, saada julgust, et muuta töökohta, sissetuleku suurenemine vms. Seejärel küsi endalt: “Kui ma jõuan soovitud muutuseni, siis kuidas see mind tundma paneb?” Kirjuta ka need tunded välja.

  1. Väärtused

Kirjuta välja 5 Sinu jaoks kõige olulisemat väärtust elus. Kuidas need mõjutavad Sind ennast ja Sinu suhteid igapäevaselt. Kas ja kuidas toetavad need soovitud muutuseni jõudmist või mittejõudmist. Mida peaksid tegema selleks, et neid väärtusi muuta?

  1. Uskumused

Loe soovitud muutus uuesti läbi ja mõtle sellele, millised faktid, mõtted või tunded on selleni jõudmist siiani takistanud ja mis toetavad. Kust on need pärit? Mida saaksin teha, et neid muuta? (afirmatsioonid, uutmoodi distsiplineeritud käitumine, terapeudi kaasamine vms).

  1. Tahe

Tahe väljendub etappides. Esimesena on oluline seada eesmärk (muutus, mida soovid oma ellu). Teiseks tuleb kaalutlemise etapp, kus inimene mõtleb, et kas see soovitud eesmärk on ka saavutatav. Siinkohal on oluline endalt küsida – mida ma saan selleks teha? Kolmas etapp on kõige väljakutsuvam, kuna sellel hetkel tuleb teha kindel otsus. Sageli võib inimene siinkohal takerduda otsustusvõimetusse teha valik, kuna iga otsusega kaasneb vastutus. Peale otsustamist on väljakutseks sellel teel püsimine ehk iga otsust tuleb ka kinnitada. Igapäevaelus võib see väljenduda soovis näiteks mitte trenni minna või huvitava raamatu lugemise asemel vaadata televiisorit. Selles etapis selgub, kas takistajaks oleme me ise oma mõtetega või allume teiste soovidele. Seejärel, kui me sellest etapist üle saame, siis järgneb sellele tegevuste sujuv planeerimine (näiteks broneerime endale järgneva nädala trennid) ja nende edukas täideviimine.

  1. Tee endale kingitus!

Inimese jaoks on ääretult oluline motivatsioon, mis on justkui mootor, mis meid edasi viib. Kui inimene tunneb tulemuste üle heameelt ja tähistab kasvõi väikeseid samme. Leia enda jaoks need lihtsad ja tõhusad viisid, mis Sind kõige rohkem motiveerivad.

Sirle Truuts smallAutorist:

Sirle Truuts – Holistilise regressiooniteraapia õppe 4. kursuse õpilane ja õppepraktika raames praktiseeriv terapeut, koolitaja, mentor ja isikliku arengu nõustaja (www.eneseareng.ee)

 

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: