Milleks meile hirm?

12. veebr. 2013 | Artiklid, Psühholoogia

Postituse autor: Marina Paula Eberth

Marina Eberth

Mitmed vaimsed õpetused ütlevad, et inimestel on kaks ürgalgset tunnet – hirm ja armastus. Armastus on tunneteskaala positiivne pool, kõige üldisemas mõttes on see õnn ja rahulolu, rõõm olemisest, elamise vabadus. Hirmu tuletised on viha, süütunne, depressioon, ebamugavus, ärevus jmt. Meie kehadki reageerivad alati neile kahele tundele vastavalt. Hirmu puhul tõuseb stressihormoonide adrenaliini ja kortisooli tase, heaolu-rahulolu-rõõmu puhul kasvab oksütotsiini osakaal. Kui vastsündinu meeleheitlikult karjub, siis on selle taga hirm oma elu pärast. Kui söök on käes, langeb ta õndsasse rahuloluseisundisse. Täiskasvanuna ei sõltu meie ellujäämine enam otseselt teistest inimestest, kuid need kaks vastandlikku tunnet jäävad meid ikka juhtima.

Kuidas hirm on hea?

Me oleme harjunud tundeid lahterdama, jagama neid headeks ja halbadeks, kuigi iga tunne on millekski hea. Hirm on signaal ohust, mis on lähedal, tänu hirmule on meil ohtlikus olukorras võimalik ellu jääda, sest kogu organism võtab end kokku, et end päästa – joosta, hüpata, võidelda ning pääseda vabadusse või turvalisse kohta. Sama mehhanism töötab olukordades, mis elu ei ohusta, kuid tunduvad psühholoogilises mõttes ohtlikud. Ka siis reageerib keha nagu oma elu päästes – süda taob, kõht on pinges, peopesad niisked. Hirm on hea siis, kui see paneb sind tegutsema, hävib aga see, kes hirmu tundes tardub paigale ja mitte midagi ei tee.

Tähtis on – tee midagi!

Psühholoogiliselt ohtlikes olukordades muutub hirm ohuks, et sa jääd paigale, ei katseta, ei liigu edasi, ei arene. Kui sa kardad tegutseda, teha vigu, teha valesti, siis jääb areng seisma ja sa oled suletud maailmas, väga kaugel vabadusest olla sina ise.

Hirm lahutab, armastus ühendab iseendaga

Oluline on teadmine, et armastust ja hirmu ei saa tunda ühel ajal. Hirm ja arm on ühe skaala kaks otsa, alati omavahel seotud. Kui liigud õnne, rahulolu ja vabaduse seisundisse, pole hirmul enam kohta. Suurima vabanemise hirmust annab armastus iseenda vastu. Mida enam seda on, seda enam püsid tundeskaala positiivsel poolel. Siis oled sa ise – vaba ja julge.

Halvav hirm on märk, et sa ei tee elus neid asju, mida tegelikult tahaksid. Kui tahad elada muutusteta ja riskivaba elu, siis pead hirmu sõna kuulama ja mitte tegutsema. Aga mis elu see oleks! Hirm on arengutreener – kui tunned suurt hirmu, siis tea, et oled tegelikult iseendale ja armastusele väga lähedal, vaid ühe sammu kaugusel. Parim retsept hirmu vastu on: Ma tunnen hirmu, aga ma teen seda siiski!

Üks mu klient ütles tabavalt: “Armastus on võimsam kui hirm. Kui hirm tuleb, siis tuletan endale meelde, et kõigesse, mina ise kaasa arvatud, saab armastusega suhtuda, siis saab kohe edasi.”

Lugu ilmus ajakirja “Psühholoogia Sinule” jaanuarinumbris (01/2013) kommentaarina Agnes Säde loole “Hirmudega silmitsi”.

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi:

 

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga