Kadi Kütt

Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega või julgeb tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam nannipunniks. Naised töötavad tippjuhina ja teenivad suurt raha, lõhuvad puid ja vahetavad autol rehve. Oleme saavutanud palju igatsetud võrdsuse. Oleme nüüd õnnelikumad? „Võrdsuse taotlemisega on kaasnenud majanduslik ja sotsiaalne võrdsus, ent ka seksuaalne neutraalsus. Pangaarved võrdsustuvad, ent kirg kaob,“ hoiatab David Deida oma menukis „Tõelise mehe tee“. Ajendatuna soovist luua meestele ja naistele võrdsed võimalused lämmatab suur osa inimesi tahtmatult oma tegeliku seksuaalse olemuse ja nii juhtub, et „jumalanna ja sõdalane muutuvad neutraalseteks olematu seksuaalse polaarsusega majanaabriteks“. Nad on õnnetud ja kannatavad.

Sekeldused sooga

Igaüks on sündinud kas meheks või naiseks. Miks pole ta siis automaatselt kas mehelik või naiselik? Miks me peame seda õppima?

Eestis anti 2011. aastal välja õpik „Sissejuhatus soouuringutesse“, mis koondab artikleid Eesti soouurimuse klassikute sulest. Õpiku sissejuhatuses öeldakse: „…rääkides soost, tuleb vahet teha bioloogial ja ühiskonnal/kultuuril, loodusel ja kasvatusel. Selleks läks 1970-ndatel ingliskeelses maailmas käibele bioloogilise ja sotsiaalse soo (sex ja gender) eristus. Sai üha selgemaks, et kuigi on olemas kaks ühiskondlikult aktsepteeritud bioloogilist sugu, on neile sobivaks peetavaid käitumisi rohkem kui kaks ning neid ei saa jagada kahte tulpa: mehelik ja naiselik. Kui bioloogilise soo puhul saab rääkida binaarsest vastandusest mees-naine, siis sotsiaalne sugu on pigem lai skaala erinevaid mehelikkusi ja naiselikkusi.“ Ka USA filosoof Judith Butler juhib oma klassikaks saanud raamatus Gender Trouble tähelepanu asjaolule, et sugu pole midagi staatilist, mingi omadus, mis meil on, vaid hoopis see, mida me teeme, kuidas me igapäevaselt käitume, kuidas räägime, mida seljas kanname jne. Kõik see kujundab arusaama meist kui naiselikkuse-mehelikkuse kandjatest.

Seega varieerub sotsiaalne sugu nii ajas kui ruumis, samuti on variatiivsust iga inimese käitumises – me oleme oma elu eri etappidel ja erinevates sotsiaalsetes rollides rohkem või vähem mehelikud või naiselikud. Küllap ongi nii, et ei saa rangelt lahterdada, milline joon on selgelt mehelik, milline naiselik (pealegi on sellise lahterdamise puhul oht langeda soostereotüüpide võrku), kuid püüame teha siiski mingi üldistuse. Ja eesmärgiks on leida vastus küsimusele: kuidas hoida kirge paarisuhtes?

Vastandid loovad polaarsuse

Mehelikku energiat kannavad endas visioonide loomine, eesmärkide ja sihtide seadmine ning  plaanide koostamine; finantsküsimustega tegelemine; intellektuaalsus, loogiline ja ratsionaalne mõtlemine („peas elamine“); suhtlemine välise maailmaga; tasakaalukus ja kord. Mees januneb sõltumatuse ja vabaduse järele. Ta ajab taga täiuslikkust ning otsib oma kõrgemat tõde, olles selle nimel valmis võitlema ja riskima.

Naist seevastu iseloomustab võime teadvustada ja tunda tundeid, emotsionaalsus ja muutlikkus; naine on intuitiivne, ta vaatab rohkem sissepoole, iseendasse ja elab pigem südame kui peaga. Naise jaoks on oluline hoolitsemine, ta on keskendunud suhetele ja armastuse suurendamisele. Korra asemel valitseb kaos, täiuslikkuse asemel on tegu pideva muutumise ja liikumisega.

Kuidas on neid erinevusi teades võimalik paarina hakkama saada, koos kirge ja armastust tunda, koos kasvada? See võiks ju olla eesmärk? Tuleb seista hea selle eest, et suhtes oleks polaarsus. Deida selgitab:

„Seksuaalne tõmme põhineb seksuaalsel polaarsusel ehk meheliku ja naiseliku pooluse kirel. Kaht poolust läbivad kõik loodusjõud. Põhja- ja lõunapooluse vahel on magnetjõud. Pistikupesas või aku positiivse ja negatiivse pooluse vahel tekib elekter. Nii tekib ka inimeste mehelike ja naiselike pooluste vahel seksuaalne tunnetevoog. See ongi seksuaalne polaarsus.“

Kui seksuaalne polaarsus on õnneliku suhte võti, siis kuidas seda saavutada? Koondasin siia erinevate (tõsi küll, enamasti mees-)autorite seisukohad, sõprade ja klientide ning iseenda kahe pikema lähisuhte kogemuse. Küllap ei saa ühtki neist väidetest võtta absoluutse tõena, kuid mõtlemisainet peaks pakkuma küll.

Alustame mehest. Millised ülesanded seisavad mehe ees, kes võtab nõuks mehena hästi hakkama saada ja lisaks ka naine õnnelikuks teha?

MEES rühib eesmärkide poole

Mees loob visiooni ja seab eesmärgid, milleni ta tahab jõuda. Üldjuhul ta teab, mida peab selleks tegema – kuhu oma energia panustama, kellega koostööd tegema ja millised raskused ületama. Üks iseloomulikemaid mehelikke andeid on võime näha valikuid ja kõiki tagajärgi arvesse võttes sihikindlalt otsused langetada ja edasi rühkida. Kui mehel puuduvad selged ideaalid, kui ta triivib sihitult eluookeanil ja laseb teistel (emal, naisel jne) endale sihte seada, siis on tal väga keeruline end täisväärtusliku mehena tunda. Deida ütleb siin üsna karmilt:

„Ilma elueesmärgita on mehe elu nõrk, impotentne.“

Eesmärk on mehe jaoks niivõrd tähtis, et, erinevalt naisest, peab mehel olema see seatud suhetest kõrgemale. Ka see mees, kes oma naisest väga hoolib, peab perekonnast ja kodust olulisemaks isiklikku suurt elusihti.

„Mees peab alati endale truuks jääma ja oma potentsiaali arendama,“

paneb ka Anatoli Nekrassov tugevamale soole südamele.

Et oma potentsiaali teada, tuleb võtta aega iseenda uurimiseks, oma unistuste ja vajaduste teadvustamiseks. See, teadagi, on keeruline ülesanne ja nii läheb suur osa mehi kergemat teed – nad lasevad endale naisel, sõpradel või ülemusel öelda, mis on hea ja õige. Või triivivad läbi elu ilma, et sellele üldse mõtleks.

Kui mees kaotab sihi või lööb takistuste ees araks, haarab ohjad naine. Ta muutub mehelikult jõuliseks ja, nagu kirjeldab Deida:

„…võtab mõõga enda kätte ning loodab, et suudab sinu vegeteerimisele lõppu tehes panna sind tunnetama oma sisemust ja seda, mis on tegelikult sinu võimuses.“

Deida manitseb mehi omal jõul laiskusest, sõltuvusest ja ebaselgusest välja tulema, sest keegi teine seda tema eest teha ei saa ja süüdistada pole ka kedagi. Mees, sinust sõltub, kas „naine neelab su energiast tühjaks, hammustab tolkneva pea otsast või allub su kartmatule kirele.“

Mees januneb sõltumatuse ja vabaduse järele

Öeldakse, et naise jaoks on armastavad suhted elus kõige olulisemad. Mees, vastupidi, ihkab vabadust. Ta lausa peab aeg-ajalt omi radu kõndima! Need, kes jahil või kalal käivad, teavad, millest jutt. Sellised hetked on ideaalne võimalus olla rahus oma mõtetega, töötada oma visiooni kallal, tunda end kõigist ja kõigest sõltumatuna. See on mehelik maailm, täis vabadust ja iseolemist.

Mehe jaoks on ekstaatiline igasugustest piirangutest vabanemine. See on üks põhjus, miks mehed vaatavad spordivõistlusi – vastase kaitseliinist läbi, latist üle, konkurentidest ette! Hurraa!! Vabadus!! Samasugust ekstaasi pakub ka kõrgete töiste eesmärkide täitmine, keerulise probleemi lahendamine, aga ka naise vallutamine.

Deida hoiatab, et kui mees lakkab vabadust ihkamast, keerab ta oma meheliku jõu kraani kinni ja nii koondub tähelepanu kättesaamatule – ta unistab ja elab fantaasiamaailmas ning langeb lõpuks resigneerunult sõltuvuste küüsi.

Mees on oma tõe nimel valmis võitlema ja riskima

Kuna mees ajab igas oma elu lõigus taga täiuslikkust, siis tuleb tal selle nimel ka võidelda, olgu siis tegu töökoosoleku või kõrberännakuga. Mehed lihtsalt peavad aeg-ajalt oma võimete piirist üle astuma, tundma adrenaliini soontes pulbitsemas. Sel põhjusel ronivad nad mäetippudele, ületavad avamerd, võtavad mõõtu triatlonis või püstitavad, oleme ausad, üsna totraid rekordeid (sirvi Guinessi rekordite raamatut!). Nad seavad oma elu hulljulgelt ohtu mitte sellepärast, et on rumalad, vaid sellepärast, et see annab neile tunde, et nad on ELUS. Ja sellised olukorrad, kus iga hingetõmme, kogu energia on koondunud võidule või ellujäämisele, päästavad mehi ka painavatest argimuredest: kas maja laen saab makstud? mis saab siis, kui ma ei jõua jälle lastevanemate koosolekule?

Meheks olemise juurde kuulub ka oma hirmude ületamine, sest vaid võit isiklike deemonite üle võimaldab end lõdvestada ja leida rahu ka nautimises ja armastuses. Kui jaguks vaid julgust ja pealehakkamist endale teejuht otsida ja oma hirme uurida!

Mediteeriv mees on tark mees

…ütleb Anatoli Nekrassov oma raamatus „Mees ja naine“. Kui mehe elu on täis eesmärkide poole pürgimist, pingutust ja võitlust, siis füüsiliselt ja vaimselt terveks jääb vaid see, kes suudab lõõgastuda ja piisavalt puhata. Südamearst Rein Vahisalu kirjutab:

„Südame iga kokkutõmbe järel saabub pausikoht, mis peab täisväärtuslik olema, kuna sel ajaviivul pannakse paika järgmise kokkutõmbe kvaliteet. Pauside arvel koonerdamine maksab kurjalt kätte, selles konks ongi.“

Mees, õpi pausi pidama! Iseendale aja võtmine ei säästa ainult füüsilist tervist, vaid aitab mehel kasvatada endas usaldust Elu vastu. Ehk ei pea kõik olema täiuslik ja kontrolli all? Elu on muutuv, kaootiline ja oma olemuselt naiselik. Naiselik tähendab muutumist ja voolamist, tähendab aeg-ajalt totaalset kaost, aga ka armastust ja elu!

„Meesterahva elus peab ju millalgi koitma aeg, kus ta usaldab teda haaranud armastust ja kus tal oleks suurem hirm kurvalt kuivale jääda kui sattuda lopsaka loodusega, ent kaardistamata paika. Sinna, kus elu on üleliia kontrolli all, jääb järele järjest vähem elu, mida kontrollida.“ (C. P. Estés „Naised, kes jooksevad huntidega“).

Oluline on tunda tundeid

Iseenda uurimisest jõuame tunnete juurde. Milleks mehele tunded? Teod on ju need, mis loevad!

Ka Eestis tuntud seksiguru Johan Ekenberg ütleb:

„Kui sa surud oma tunded alla tööl või tavaelus, ei suuda sa suurt midagi tunda ka seksides. Kui sa ei mõista oma tundeid väljaspool armatsemist, ei suuda sa tunda neid ka partneriga koos olles. Et olla hea armastaja, on vaja olla elav, võimeline tundma, töötada iseendaga.“

Dr Brandy Engler („Mehed minu sohval“), peaasjalikult meeste seksuaalprobleemidega tegelev psühhoterapeut, kirjutab:

„Arvan, et üldiselt rääkides (kuigi need omadused pole tehniliselt võttes soospetsiifilised) sütitavad naisi niisugused mehed, kellel on võime olla otsustav, võtta vastutus, teada, mida teha; kelles voolav see loomulik, testosteroonist toituv seksuaalenergia ja kes seda ihas oma naise järele ka väljendavad. Lõppkokkuvõttes armastavad naised mehi, kellest kiirgab kirge, mis omakorda nõuab muidugi emotsioone.“

Ei pääse ka mehed emotsioonide tundmisest ja väljendamisest!

Ekenberg soovitab meestel võtta iga päev endale hetk aega, panna üks käsi kõhule ja teine rinnale, hingata sügavalt ja endalt küsida: mida ma praegu tunnen? Isegi, kui esialgu oskab mees nimetada vaid näljatunnet, janutunnet ja väsimust, on seegi algus.

Miks on üldse vaja tundeid tunda? Sest tunded annavad meile kõige ehedamalt märku sellest, kas käesolev suhe või olukord on meie jaoks hea ja õige, kas see rikastab meid või imeb energiast tühjaks. Kui oleme igas olukorras täielikult kohal, laseme oma südamel end juhtida, siis võib juhtuda, et partneriga koos polegi vaid „normaalne“, vaid jumalik, lummav, müstiline, avatud.

Mehed kardavad, et tunnetega kontakti saades muutuvad nad nõrgaks. Tegelikult on vastupidi – me saame kontakti oma tõelise väega, kui otsustame minna sissepoole, otsida vastuseid enda seest. Kui mees otsib oma eesmärki, siis ta leiab selle vaid iseenda seest. Enamik eelistab vastuseid otsida peast, intellekti kaudu, kuid vastused on südames.

Oh miks ei võiks naine olla nii nagu mees?!

Aeg-ajalt upub naine oma tujudesse, ta tunneb end haavatuna ja hüljatuna. Mehel ei jää muud üle, kui naise tujukuse ja muutlikkusega arvestada. Naine tahab, et mees suudaks ta pinged maandada. Kuidas?

„Tõeline mees ei võta naise tujusid needusena, vaid lõbusa väljakutsena,“ ütleb Deida.

Mees ei käsi nutmist lõpetada, ei keera selga ega kõnni ära. Ta vaatab naisele kindla pilguga otsa, teeb õrnalt pai ja kallistab. Kui mees sellega toime tuleb, tunnetab naine mehe tugevust ja avatust ning usaldab.

Kui naisel on probleem, siis ta ootab mehelt lohutust, mitte analüüsi ja õpetussõnu. Olen ühel meelel Nekrassoviga, kes ütleb:

„Naist peab enne armastama ja alles siis püüdma temast aru saada.“

Valdav osa naiste probleemidest tekivad siis, kui nad tunnevad, et neid ei armastata. Paku naisele armastust – vaata sügavalt silma, silita ja ütle, et armastad teda.

Rahaprobleemidest rääkides ei ole sageli küsimus üldsegi rahas. Naine tunneb puudust sinu mehelikust oskusest elu selgelt, eesmärgikindlalt ja arukalt juhtida. Ta ei kurdaks raha pärast, kui sa elaksid teadlikku, kartmatut ja õnnelikku elu. Siis saab ta end sinu juhitavas paadis kindlalt tunda ja kaptenit usaldada.

Mees, pea antud sõna! Deida rõhutab, et mees väljendab oma eesmärke ja mehelikkust just sõnadega.

„Kui sa ei tegutse oma sõnade kohaselt, tunnetab naine su nõrkust. Ta tunneb end petetuna ega usalda mehelikku sihikindlust. /—/Aja jooksul loob ta vastuseisuks sinu ebaaususele oma meheliku kaitsekilbi. Nii kaitseb ta end valu eest, mida su täitmata lubadused põhjustavad.“

Mis naisi erutab? Mind pani sügavalt sisse hingama Johan Ekenbergi mõte:

„Mitte miski ei ole naise jaoks erutavam kui mees, kes vaatab talle sügavalt silma, olemata teel kuhugi mujale. Suudad sa ilma muud soovimata olla täiesti kohal ja vaadata naist kui jumalannat, kes ta tegelikult ongi? Suudad sa näha temas jumalannat, tahtmata midagi muud kui lihtsalt tema lähedal viibida?“

Nii saavutad selle, et naise energia, sära, seksuaalsus ja elutarkus toidavad sind pidevalt. Selle tulemuse nimel tasub ju uurida ja julgelt katsetada!

NAISE jaoks on kõige suurem väärtus armastus ja suhted

See on ka üks olulisimaid konfliktide põhjusi paarisuhtes. Mees otsib oma rada ja tahab vabadust, aga naine vajab seotust, ootab armastust ja tähelepanu. Ja hoolimata pealtnäha lahendamatust vastuolust tuleb naisel kõige suurem jõud just armastuse ruumi loomisesse suunata. Naine, kes sellega hakkama saab, on oma väega kontaktis, ta on tõeliselt võimas ning tuleb toime ka kõige muuga.

Nekrassov kirjutab:

„Sageli muutuvad perekond ja lapsed naise eesmärgiks. Kuid see siht viib naise kõrvale elu tõelisest mõttest. Elu mõte on võimalikult täielik armastuse avamine (see on ka iseenda täielik avamine). Seda mõtet ellu viies lahendab naine kergelt ja loomulikult ka kõik teised ülesanded, kaasa arvatud laste kasvatamine ja perekonna loomine.“

Mida tähendab armastuse avamine? Mõtle sellele, kuidas sa elaksid siis, kui oleksid kartmatu, kui julgeksid elada oma südame kõige sügavamate soovide järgi. Kui sa ei lisa armastuse jõule hirmu, kui sa ei peida end kaitserüü varju, kui sa lõdvestud selle asemel, et koguaeg kontrollida, siis eladki avatud armastusega. Pidev rahulolematus ja ärevus on selge märk sellest, et oled oma loomuliku olemuse sulgenud.

Naine võib olla nõrk ja haavatav

Oleme ausad, suur osa tänapäeva naistest saab hakkama ka paljude n.ö. meestetöödega. Siit ka arvamus, et mees on loru, kes ei oska ega taha ja kelle peale ei maksa loota. Mul on Laura Doyle´i raamatust „Julgus alistuda“ siiani meeles lause: „Neile (meestele) meeldib kangelane olla, kui me ise selleks ainult võimaluse anname.“ Tegelikult meeldib mehele naist hädas aidata, aga me tahame ju ISE hakkama saada! Ja saamegi ja vähehaaval kaob austus ja lugupidamine mehe vastu. Kui mees tunneb lugupidamatust, siis on häiritud ka tema loomulik instinkt hoolitseda oma naise eest, teda kaitsta ja hoida. Kui lubame mehel olla Kangelane, siis tunneb ta suurt eneseusaldust ja tänulikkust, tahab veelgi rohkem naist aidata, hellitada, teha asju, mis muudavad naise õnnelikuks. Doyle annab naistele ka konkreetse retsepti: näita lugupidamist ja austust, väljenda tänulikkust ja usalda!

Naine, sa ei pea kõigega ise toime tulema! Asjad sujuvad enamasti ka siis, kui sinu valvas silm ei kontrolli. Luba endal olla nõrk ja haavatav, luba Kangelasel end hoida ja kaitsta! Doyle jagab isiklikku kogemust: „Kui ma valisin kontrolli selle asemel, et lubada endal olla haavatav, tegin ma seda läheduse hinnaga. Kontroll ja lähedus on vastandid. Ilma läheduseta ei ole romantikat ega emotsionaalset sidet. Kui ma näitan oma abikaasale, et olen haavatav, tundub sellega iseenesest kaasnevat kirg ja pühendumus.“

Kas naine ära toidab mehe ja seitse last?

Nii on meid kasvatatud. Naised tahavad olla sõltumatud, otsustajad, edukad, meestega võrdsed. Deida aga ütleb siin üsna karmilt:

„Et naine ei muutuks mehelikuks, peab ta usaldama end mehe juhtimise alla nii rahalises, seksuaalses, emotsionaalses kui vaimses mõttes.“

See ei tähenda, et mees peaks üksi kogu töö ära tegema, kuid ta peab kindlalt kurssi hoidma. Doyle rõhutab vajadust anda vastutus iseäranis rahaküsimustes mehele:

„Mees tunneb end väärtuslikuna siis, kui ta kaitseb ja toetab oma perekonda, kulutades, säästes ja investeerides raha. Seepärast teete suure sammu läheduse poole, kui annate kontrolli rahaasjade üle mehe kätte.“

Tõsi, ressursiteooria seisukohalt on suurem võim sellel osapoolel, kes panustab koosellu suurema sissetulekuga, kuid nimetatud teooria ei arvesta eesmärgiga säilitada suhtes kirge ja seksuaalset tõmmet. (Muide, üks huvitav fakt: uuringud näitavad trendi, et väljaminekute üle otsustamine läheb märkamatult naise kätte siis, kui pere majanduslik olukord muutub raskeks ja tullakse vaevu ots-otsaga kokku. Kui rahajuhtimine muutub kontrolli väljendusest kaelamurdvaks köielkõnniks, saab sellest ühtäkki naise ülesanne!)

Juhtimine on mehelik, juhtimisvõime on mehe identiteediks oluline komponent. Deida kirjutab:

„Iga kord, kui naine kritiseerib oma mehe juhtimisvõimet, suhtub mees sellesse kui tema meheliku energia kritiseerimisse. /—/ Ta tunneb, justkui sa ütleksid talle: „Sa ei ole õige mees.““

Kui tahad vältida depolariseerumist, viska otsustamise pall naiseliku tarkuse ja kavalusega mehe õuele.

Tõsi, sageli on vajalik ja asjakohane ka naisel kasutada oma mehelikku energiat, et panna paika eesmärgid, lahendada probleeme, organiseerida, planeerida ja rakendada enesedistsipliini, kuid see ei saa kesta pikka aega, kuna pidevas mehelikus energias töötamine tekitab stressi nii kehas kui hinges. Õhtul pärast sellist tööd pole kerge kütkestavaks naiseks muutuda. Kui soovid, et su Kangelane kohtleks sind kirglikult, püüa olla võimalikult palju naiselikus energias – luba endale emotsioone, kuula oma intuitsiooni, ela südamega, tee neid tegevusi, mis on su hingele head.

Suhe oma kehaga väljendab suhet naiselikkusega

Samal ajal, kui suur osa meestest on kaotanud selge sihi elus, on naised kaotanud ühenduse kehaga. Naiselikkus on väga kehakeskne, väga sensuaalne, elujõuline ja elurõõmus – väga elujanuline. Ometi ei armasta suur osa naistest oma keha. Deida annab nõu, kuidas kütkestada intelligentset ja tugevat meest:

„Et veedelda tõelist mehelikku energiat, pead sa ennast oma naiselikus kehas hästi tundma. Sa pead tajuma end täiusliku naiselikkuse kehastusena. Sa pead mõtlema, et sinu naiselik pool ei ole rumal, puudulik ega nõrk. Kui sa ise oma naiselikkust austad, siis kütkestad sa meest, kes sind samapalju austab.“

Siin ei ole jutt keha vastamisest naisteajakirjade standarditele, mis tekitab vaid rahulolematust ja ärevust, vaid tõelisest koostööst oma kehaga – keha tunnetamisest ja keha kaudu ka oma emotsioonide ja vajaduste teadvustamisest. Töö kehaga (jooga, tantsimine jms) ja hingamisega on iga naise jaoks hädavajalik!

Hoolitsemine enese ja oma vajaduste eest

Kui naise armastuse anum on tühi, ei aita raha, uued riided ega uus väljakutse tööl. Naine ei suuda luua, ta ei suuda oma potentsiaali rakendada, sest pole kütust, mis mootorit töös hoiaks. Kui armastuse anum on tühi, sööb naine leiva asemel šokolaadi ja ahmib seebikaid. „Naisteromaane ja -ajakirju lugedes põgenetakse armastuse ja seksifantaasiate maailma,“ kirjutab oma uurimuses Barbi Pilvre. Väärtusta ennast, luba end hellitada, tee ise või lase endale kingitusi teha! Kuid ära unusta, et su naiselik sära tuleb su seest, mitte kreemipurkidest või uutest riietest. Võta endale aega ja tegele südant rõõmustavate tegevustega, sest need tõstavad rahulolu ja panevad su kiirgama.

Ära eelda, et mees teab, mida sa tahad! Väljenda mehele oma soove. Kui sulle meeldib, et ta avaks sinu ees uksi ja tooks lilli, siis ütle seda talle! Teadmine, mida sa tahad, ja valmisolek seda väljendada on kõige ehtsam viis enda vastu aus olla. Kui ignoreerime pidevalt oma vajadusi, siis kaotame kontakti oma südame ja väega ja tunneme puudust elujõust.

Naiselikku energiat aitab tugevdada ka koosviibimine teiste naistega, nendega mõtete ja tunnete jagamine. Ära püüa abikaasast endale sõbrannat kasvatada!

Ürgnaine meie sees teab

Parim raamat, mis naise loomulikust sisemisest tarkusest on kirjutatud, on C. Pinkola Estési „Naised, kes jooksevad huntidega“. Mida paremas ühenduses on naine oma sisehäälega, seda selgemalt tajub ta kõike ümbritsevat. See aitab tal teha vaistlikult õiged valikud, aitab usaldada ja ennast avada. Estés nimetab seda Ürgnaiseks meie sees.

„Ürgnaiselikkuse toel on nende (naiste) loominguline elu äkki õitsele puhkenud; eluseosed on saanud ühtäkki tähenduse ja sügavuse ning asunud toetama tervist; nende suguelu tsüklid, nende loovus, nende töö ja nende mäng on taas leidnud elus oma õige kooskõla. Nad teavad vaistlikult, millal ühele või teisele asjale on aeg antud elada ja millal on käes nende ots. Nad teavad, millest eemale hoida, ja teavad, kelle sekka tasub jääda.“

Kui naisel on hea suhe oma ürgloomusega, siis õnnistatakse teda muu hulgas selgeltnägija, oraakli, looja ja leiutaja andega.

Igaühes on nii meest kui naist (mis võimaldab edasi ratsutada ka auklikul teel)

Ehkki oleme igaüks kas mees või naine, ei tohi unustada, et meis kõigis on samaaegselt nii mehelikku kui naiselikku energiat. Peame õppima neid erinevatel ajahetkedel ja erinevates rollides kasutama. Väga hea on osata end päeva jooksul ühelt energialt teisele ümber lülitada.

Kui mehelik energia on tugev ja terviklik, ükskõik, kas siis mehes või naises, siis tunneb inimene rõõmu sellest, mida ta teeb. Ta teeb seda kogu oma olemusega, täiuslikult, ta on sihikindel ja tasakaalukas. Kui naiselik energia on tugev ja terviklik, siis on inimene täidetud armastusega, ta on heas kontaktis oma kehaga, oma tunnete ja sisehäälega. Ja kui sisemine energia on tasakaalus, siis on ka suurem tõenäosus kohata sellist partnerit, kes on samuti terviklik.

Me peame õppima nautima meheliku ja naiseliku energia vahelist igavest vastuolu. Kui mõlemad partnerid on sellest teadlikud, siis on lõputu võitluse asemel harmoonia ja kirg. Aga seda tuleb läbi kogu kooselu õppida. C. Pinkola Estés ütleb: „On kolm tegurit, mis eristavad hingelist elu enesekesksest elust: võime tajuda ja omandada uusi kombeid, kannatlikkus süvaarmastuse tundmaõppimisel läbi aegade ja jonn edasi ratsutada ka auklikul teel.“

Kasutatud kirjandus

C. Pinkola Estés „Naised, kes jooksevad huntidega“, Huma 1997

D. Deida „Sellised need mehed ongi“, OÜ Odamees 1999

D. Deida „Tõelise mehe tee“, Pilgrim 2007

J. Ekenberg „Seks – kiirtee jumala juurde“, Pegasus 2008

L. Doyle „Julgus alistuda“, Elmatar 2003

Dr. B. Engler „Mehed minu sohval“ Tänapäev 2013

T. Kõnnussaar „Armastust jagades ole kohal!”,http://www.naistemaailm.ee/?id=32552

A. Nekrassov „Mees ja naine“, Pegasus 2009

„Sissejuhatus soouuringutesse“, Tartu Ülikooli Kirjastus 2011

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/rein-vahisalu-kuumad-eesti-poisid.d?id=39237019