Kaassõltuvusest ehk miks hakkas kõik viltu vedama?

9. jaan. 2019 | Armastus, Artiklid, Pere, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia

Postituse autor: Liina Lehtla

Liina Lehtla
holistiline terapeut

kaassoltuvus

Kaassõltuvusest vabanemiseks on vaja leida endas vaprust minna tagasi kaugesse aega, lahendada, mõista ja lõpuks andestada.

Inimesele on kasulik olla mõnest asjast sõltuvuses, näiteks tervislikust toitumisest või hea hariduse omandamisest. Paljud on sõltuvuses korrapärasest treeningust, et vormis püsida. Laps on sõltuv oma hooldajate tähelepanelikkusest, kuni ta õpib oma soove sõnas ja kirjas väljendama. Paraku kasutavad mõned täiskasvanud samu trikke ka oma täiskasvanuea suhetes, loopides kõristit vankrist välja, nõudes pidevat tähelepanu ja karjudes järelejätmatult „päästke mind!”

Sõltuvusel on sama palju definitsioone, kui maailmas on alkohoolseid jooke. Need kõik maitsevad veidi erinevalt, kuid mõjuvad ühtemoodi. Kõigi sõltuvuste ühine nimetaja on „ei piisa”, „ei jätku”, „on puudu” – tunne, mis on seotud ellujäämisinstinktiga. Ühiskond tembeldab need tunded õigustatuks ja adekvaatseks, sest need on konkurentsi ja enesetõestamise maailmas vajalikud armastuse ja austuse väljateenimiseks.

Kaassõltuvusest vabanemiseks ja oma elu joondeseadmiseks on olemas toimivad võimalused. Lisades küsimusele „miks?” küsimuse „kuidas?”, hakkab maailm sinu ümber selginema ja saame hakata liikuma tervema elu suunas. Mineviku süüdistamine ei paranda seda, mis on olnud. Aga ka mitte mineviku eitamine.

Me võtame endaga kaasa selle, mida oleme näinud ja kogenud. Kaassõltuvuse juured on düsfunktsionaalses peretaustas, kus oli puudu emotsionaalsest ja/või füüsilisest juhendamisest ja toetusest. Depressioon, saladused ja sõltuvuskäitumine esinevad perekondades olenemata sellest, millise autoga sõidetakse või kui kallis või viletsas majas elatakse.
Kui laps elas alkoholisõltlaste peres või kui lapsevanemal oli varjatud suhteid, millest teati, aga polnud lubatud rääkida, siis võis lapses areneda soov „kõike heaks muuta” ja „hoolida liiga palju.”
Ehk  kalduvus korjata üles teiste inimeste valu ja püüda seda heastada mis tahes hinnaga. Sõltuvuslikest käitumisjoontest vabanemiseks tuleb leida endas vaprust minna tagasi kaugesse aega, lahendada, mõista ja lõpuks andestada. Andestamiseni jõudmiseks aga on vahel vaja kõndida pikk tee, mille jooksul hakatakse nägema suuremat pilti, mis omakorda aitab jõuda vabastava mõistmiseni. Selliselt sündinud andestus pole lihtsalt sõnakõlks, vaid uus reaalsus, mis tervendab.

Asjade nimetamine nende õigete nimedega on esimene samm. Terve suhe eeldab iseenda
aktsepteerimist ja rahu sõlmimist sellega, mismoodi maailm funktsioneerib. Me ei saa muuta oma partnerit, küll aga oma suhtumist. Me ei saa muuta oma ülemust, kuid tööle minnes saame muuta küsimusi, mida juhile esitame. Me ei pääse võlgadest, kui jätkame endises tempos kulutamist, aga saame loobuda (alustuseks) ühest krediitkaardist. Suhe rahaga peegeldab adekvaatselt suhet iseendaga.

Seega, suhted ei hõlma ainult inimesi. Milline on su suhe raha, staatuse, töö või oma kehaga?
Sellest oleneb sinu sõltuvuse või vabaduse aste. Paljud meist on üles kasvanud keskkonnas, mida juhtis ema depressioon, isa alkoholilembus, väärkohtlemine, võlad jne. Kuna keegi meile midagi ei seletanud, pidime ise endale seletusi leiutama ja pealegi tegema näo, et kõik on kõige paremas korras. Kui paljudel meist on praegu suhteid, mis põhinevad samasugustel arhailistel dogmadel?

Selleks et endaga tööd teha, ei pea olema suhtes ega tahtma kellegagi paarisuhet luua. Piisab sellest, kui heidad pilgu perekonnale ja peresuhetele, kust sa pärit oled. Mida varem hakkad märkama oma elu juhtivaid seaduspärasusi, seda selgemalt suudad eristada suhteid, mis sind enam ei teeni suhetest, millel on sulle midagi pakkuda. Ärka üles!

Mõtle järgneva üle:

  • Kas ütled „jah”, kui tegelikult mõtled „ei”?
  • Kas oled üles kasvanud keskkonnas, kus alkohol, puudus või kontroll olid igapäevaelu tavaline osa?
  • Kas oled ülihoolitsev või -hooliv, võtad kõike isiklikult ja südamesse ning tunned vajadust kõike korda teha ja parandada?
  • Kas su perfektsionism on sind (ja su lähedasi) viimseni ära kurnanud (tüüdanud)?
  • Kas hirm on sinu jaoks oluline motiveerija? Kas kasutad hirmu teiste motiveerimiseks?
  • Kas sul ei jää enda jaoks üldse aega?

* Artikkel ilmus Eesti Päevalehe LP-s (27.05.2017)

Kas artikkel oli kasulik? Kui tellid uudiskirja, saad kord kuus põnevad artiklid ja koolitusuudised oma postkasti. Soovin tellida uudiskirja:

E-post:

Perekonnanimi:

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga