Holistika Instituudi õppurite ja vilistlaste seas on palju säravaid inimesi erinevatelt elualadelt. Instituudi 20. juubeliaasta puhul vestleme mõnega neist pikemalt. Täna on meil rõõm esitleda arsti ja toitumisterapeuti Kristel Ehala-Aleksejevit, kes on pühendanud rohkem kui 10 aastat Eesti meeste tervise toetamisele ning toitumisnõustamisele.

Soov arstiks saada oli Kristelil juba enne kooli. Ta ei tea küll, kust see soov tuli, kuid mingit muud ametit pole ta kunagi endale soovinud. Põhitöökoht on Kristelil täna Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinikus, kus ta tegeleb meeste nõustamisega üldtervise, toitumise ja tervisliku eluviisi alal. Iganädalaselt annab Kristel toitumisalast nõu ka Sinu Arst Toitumiskliinikus. Lisaks igapäevatööle ootab peagi kaitsmist doktoritöö teemal: „Mehepoolse viljakuse seosed ülekaalu ja metaboolse sündroomiga”. Räägime intervjuus lähemalt Eesti meeste tervisest, toitumisest ning holistilisest maailmavaatest.

 Kristel Ehala

Olete oma töös keskendunud peamiselt meeste tervisele, milised terviseprobleemid  teie praksise ja kogemuse põhjal mehi enim kimbutavad?

Meestekliinikusse pöördutakse nii põletike, viljatuse kui seksuaaltervisega seotud probleemidega. Sageli seonduvad tervisehädad aga eluviisi, söömis- ning liikumisharjumustega.

Vaimse poole pealt vaadatuna on paljudele probleemiks enesele koha leidmine ja sisemise rahulolu puudumine. Rahulolu puudumine viib aga pahatihti selleni, et ennast väärtustatakse vaid läbi välise. See ei tähenda ainult klassikalist arusaama välisest, nagu ilus auto ja hea kodu, vaid peamiselt just uskumust, et minu väärtus tuleb sellest, kui keegi teine mind väärtustab. Tänane suhtlus- ja meediamaailm vaid toidab neid arusaamu.

Eelnevaga on seonduv teine sage probleem, milleks on ületöötamine. Tähelepanu pööratakse palju karjäärile, kuid mitte oma vaimuhügieenile ja kehale puhkuse andmisele. Paljud mehed ei oska ennast välja lülitada ja leida puhkamiseks oma loomusele sobivaid tegevusi, mis toetaksid füüsilist ja vaimset heaolu. Olgu selleks siis lugemine, sportimine, aiandus vm. Samuti on murekohaks kõigile juba teada-tuntud vähese liikumise teema.

Suutes patsiendi jaoks neid seoseid lahti mõtestada, on ka ravitulemused sageli paremad. Eesmärgiks on suunata patsiente paralleelselt raviprotsessiga endaga tegelema.

Aga mul on tunne, et iga uue generatsiooniga muutuvad ka teatud määral probleemid. Näib, et tänane noor põlvkond oskab mainitud teemadele rohkem ja teadlikumalt tähelepanu pöörata, samas kerkivad nende jaoks üles uued lahendamist vajavad küsimused.

Mida saaksid mehed enda tervise heaks teha?

Mehed võiksid küsida endalt: Mida ma tõeliselt vajan?

Usun et enamus teab üpris veendunult, vähemalt olemasolevas hetkes, mida nad ei taha ja ka seda, milline peaks olema nendega seotud teiste inimeste käitumine ning eluviis. On õige ja on vale maailm. Samas pole mees endale sageli teadvustanud, sõnastanud ja kõvasti välja öelnud oma tegelikke vajadusi! Mis annab minu loomusele jõudu? Võib olla vajan üksinda metsas uitamist, tunnike head muusikat, kirglikku väitlust – mis iganes ehitab, mitte ei lõhu mind. Mis toetab mind inimesena, mind inimeseks olemises.

Vaimses mõttes on teine oluline küsimus: Mida on minul anda?

Oluline on enese nägemine tulevikus, oma tee nägemine: kes ma olen 50. või 60. aastaselt? Milline on mu tervis, milline ma välja näen? Mis on minu sõnum, mida edastada soovin, mis minust välja kiirgab? See aitab võtta vastutust oma praeguste harjumuste ees ning võimaldab näha, mida on vaja oma eluviisis muuta, et soovitud tulevikku luua.

Mida naised saavad teha meeste toetamiseks?

Me saame armastada! Armastada saame aga tõeliselt vaid siis, kui julgeme armastada iseend. Iseenda armastuse olemust tundmata on raske anda armastust, anda seda tingimusteta. Oluline on osata ka vastu võtta, märgata kui meile südamega antakse. Tänamine toidab ja tervendab nii tänajat, kui seda, keda tänatakse.

Ühtpidi on öeldu ääretult lihtne ja teistpidi ääretult keerukas. Selleks, et olla enda ja maailmaga paremas kontaktis on vaja aeg-ajalt “STOPile” vajutada. Siingi kerkib üles küsimus vajadustest ja oskustest neid vajadusi väljendada. “Mina tahan” ei ole sama mis “Mina vajan”. Tahtmised kipuvad aga tegelikke vajadusi lämmatama. Muutume lühinägelikeks ja sageli väiklasteks.

Igal suhtel on oma dünaamika, kuid usun, et tugeva suhte alus on meie-tunne, soov anda ja mõista, soov olla võrdväärsed, teineteisele silma vaatavad partnerid.

Teie teiseks tööalaseks kireks on toitumise teema. Kuidas selle teemani jõudsite?

Toiduvalmistamine ja toitu puutuva vastu huvi tundmine on minu vana kirg. Toidu tegemine on mulle väga-väga meeldinud, ma naudin söögi tegemist, kui mul on selleks aega. Toitumisteaduse ja teadliku toitumise juurde jõudsin ülikoolis, töötades laste intensiivravi osakonnas. Piirid hakkasid vaikselt avanema ja mul oli võimalus olla kaasatud 90ndate alguses rahvusvahelisse uuringusse, kus vaadati spetsiaalse toitumissegu mõju vastsündinute ja enneaegsete beebide tervisele. Jälgisin beebisid ja tegin märkmeid ning selle käigus adusin, et toitumine võib olla määrav mingites meditsiinilistes muutustes. Järgmisena tulid ka esimesed toitumisloengud ja biokeemia aine ülikoolis, mis süvendasid mu huvi antud valdkonna vastu. Elu viis mind Prantsusmaale ja Belgiasse, toitumist süvitsi edasi õppima. Õpingute käigus keskendusin ülekaalu ja rasvumise uurimisele. Belgias omandasin toitumisteaduse alal biomeditsiini magistrikraadi. 12 aasta eest, kui tagasi Eestisse tulin, jätkasin toitumise teemadega mitmes valdkonnas ning see on olnud väga huvitav teekond. Toitumise teemal põimuvad mu töö ja hobi!

Millised on teie üldised soovitused tervisliku toitumise teemal?

Sellist mõistet nagu tervislik toitumine võiks tegelikult vältida. Toitumist ja toitu silmas pidades omab sõna tervislik erinevas kontekstis väga erinevaid tähendusi. Toiduvalikud sõltuvad meie vajadustest ning kui räägime toidust, siis räägime vajadustepõhisest söömisest. Vajadused sõltuvad väga paljudest faktoritest, alustades vanusest, soost, elustiilist, elukeskkonnast jne. Toit, mis ühele võib olla antud hetkel tervist toetav (Nt: toorsalat enamikel kõhukinnisuse juhtudel), võib teistel tingimustel tervist halvendada (Nt: toorsalat teatud seedetrakti põletike korral).

Alati kui kedagi nõustan, kaardistan kõigepealt selle inimese toitumisalased vajadused, võttes arvesse, lisaks vanusele ja soole, ka eluviisi, olemasolevaid haigusi, tarvitatavaid ravimeid jne. Näiteks ei sobi mõne ravimiga mingid toiduained üldse kokku. Nii võib värske greibimahl (ja mõne teise tsitruselise mahl) koos paratsetamooliga mõningatel juhtudel terviseprobleeme tekitada. Seda ei juhtu küll väga sageli, aga toitumisarstina pean selliseid asju teadma.

Kui on tegemist enam-vähem terve, tegusa ja segatoidulise inimesega, siis talle sobivad väljatöötatud riiklikud toitumissoovitused, mis on koostatud kindlaid valemeid kasutades, arvestades nii soo, vanuse kui füüsilise koormusega. Samasugused head toitumissoovitused on kättesaadavad ka veganitele vegan.ee veebilehel.

Aga rõhutan veel, et ilma laiemat konteksti arvestamata, on tervislik toitumine eraldiseisva mõistena tühi mõiste. Toit ei ole hea ega halb, toit on neutraalne. Õige toiduvalik toetab meie vajadusi ja seeläbi meie tervist.

Kuidas peagi saabuvad jõuluaja ning uue aasta pidustused toitumise seisukohalt tervislikult maha pidada?

Kõigepealt on vaja endale ausalt tunnistada, mis mulle maitseb ja meeldib. On mul toitude osas mingeid nõrkusi? Näiteks tunnistan ausalt, et mulle meeldib maiustada. Kui meeldib, siis ega ma neid soove ainult tahtega väga jõuliselt välja lülitada ei suuda.

Söömist saab paremini kontrolli all hoida, kui tunnistame endale oma “väikeseid nõrkusi” ja ka seda, et mistahes liialdamine tekitab probleeme. Karmid keelud tuleks unustada ja pigem leida vastus küsimusele, et kuidas ma võin endale maitsvaid ja meeldivaid toite lubada, samas tervist kahjustamata.

Oluline on mitte keelata. Määravaks saab see, kuidas ma endale midagi luban. Keeldudega tuleb üldiselt üles süütunne. Näen seda  inimesi nõustades palju. Kas ma olen sellepärast siis halb, et ma sõin ära 10 piparkooki? Ilmselt mu tegelik inimlik väärtus söödust ei muutu, kuid sageli sildistame end „sooritatud pahateo“ järgselt, kinnitades “Ma olen halb”, mis hakkab laienema “Ma olen saamatu”, “Ma ei saa hakkama.”

Söögiga seonduva korral on oluline, et tunnistan endale oma nõrkusi ja annan aru, mil määral nad mind tegelikult mõjutavad. Tõsised toitumishäired vajavad meditsiinilist abi, kuid enamusel juhtudel aitavad läbimõeldud kokkulepped iseendaga. Näiteks, kui armastad piparkooke, pole mõtet ühest-kahest piparkoogist probleemi tekitada, vaid võtta otsus, et sööd need ära peale korralikku einet. Teisisõnu, lubad endale, et ei maiusta tühja kõhuga. Nii suurendad tõenäosust, et ei söö korraga tervet pakki piparkooke ja suudad kergemini ülesöömist vältida.

Sama on ka teiste toitudega. Kui sa tegelikult armastad (rasvast) sealiha, aga kardad kaalu pärast, siis ei pea jõulupraest keelduma. Söö lihtsalt kõht ahjujuurvilju ja salatit täis ning jäta lihanauding kõige lõppu. Nii jääb suurema tõenäosusega lisatükk tõstmata.

Ja veel, söö kiirustamata!

Õnneks on uue aasta ja jõulupidustuste vahel nädalake pausi, kuhu võiks planeerida ühe rikkaliku köögiviljapäeva, andmaks nii kehale puhkust.

Unusta aga ära, et oled söödud toidu pärast halb ja rumal inimene. Nii see ei ole!

Kahjuks on jõulud erinevatel põhjustel paljudele stressiaeg. Keerulised suhteprobleemid, majanduslikud raskused jm, mille olemasolu jõuluaeg eriti teravalt esile toob. Liigse stressi puhul on taas oluline pöörata pilk iseenda vajadustele – leida hetk iseendale. Võib olla on see õhtu, kus paned küünlad vannitoas põlema, muusika mängima ning teed koduse SPA-õhtu. Võib-olla on see mõni tore kontsert või hoopis jalutuskäik. Hetk lumevalguse ja lumevaikusega, kui seda antakse. Leia midagi, mis aitab jõulustressi maandada, sest rõõmsa ja rahuliku meelega suudame oma söömist paremini kontrollida. Kui stress läheb ülemääraseks, siis pole midagi teha, toit on esimene ja sageli teadvustamata legaalne narkootikum.

Jõuluaja üks väärtustest võiks olla koos olemine. Ega ilmaasjata pole võetud Vahemere dieet UNESCO kaitse alla kui kultuuripärand. Dieedi unikaalsus on suunatus koos tegemisele ja olemisele, pere ja lähedastega koos toidu valmistamisele ja söömisele. Tõeliselt koos olemine muudab ka söömismustreid ja võtab söömistempo alla. Siit tuleb jõuluaja soovitus – keskenduge üksteisele, mitte söögile!

Võtke aega üksteise jaoks ja hea söök toetagu koosolemisrõõmu, mitte vastupidi. 

Olete lõpetanud lisaks arstiõpingutele ka enesearenguaasta ning holistilise regressiooniteraapia õpingud Holistika Instituudis. Kuidas enda jaoks instituudi avastasite?

Mina elasin siis Prantsusmaal, kui päris esimene holistilise treeningu grupp alustas, kuhu asus õppima ka mitmeid mu sõpru. Juba sel ajal käis mõte läbi, et hakata Prantsusmaalt koolis käima, kuid see tundus mulle tol hetkel keeruline. Kui ma vahepeal Eestisse sattusin, siis osalesin mõnel loengul ja tundsin, et pakutu on see, mida tahaksin õppida. Kui Eestisse tagasi jõudsin, alustas teine grupp ja siis asusin ka ise õppima.

Mul on terapeudipaber olemas, aga ma end holistilise regressiooni terapeudina eraldi välja ei reklaami. Siiski satub mu juurde inimesi ka holistilise teraapia sooviga ja ma iga-aastaselt ikka mõned seansid teen. Selgi aastal olen oma aega teraapiatele pühendanud.

Mida tähendab teie jaoks holistiline maailmavaade? Olete erialalt arst, kuidas integreerite holistilist lähenemist oma igapäevatöösse?

Holistiline maailmavaade tähendab minu jaoks eelkõige seotust. Me oleme seotud üksteise ja meid ümbritseva keskkonnaga. Inimese ööpäevased biorütmid on üheks suurepäraseks väljenduseks meie seotusest ümbritsevaga. Tervis püsib neljal sambal. Nelja samba sõnumid meile on:

  1. Maga ja puhka piisavalt.
  2. Söö nii, et su keha vajadused saaksid täidetud.
  3. Ole füüsiliselt aktiivne.
  4. Hoolitse enda vaimse tasakaalu eest.

Kui üks neljast sambast on katki, mõjutab see meie tervist. Tasakaal viiakse paigast. Keerulistel eluhetkedel mõranevad sambad kiiremini. Kõik neli. Sellises punktis on eriti oluline vaadata enda sisse. Arstina on minu vastutus aidata patsienti eelkõige füüsilise tervise poole pealt, mille osas temal puudub oskus või teadmine. Samas saan suunata patsienti vaatama enda sisse, kasvõi pisikeste sammudena. Oluline on aidata inimesel leida enda tugevusi. Sageli ongi vaja inimesi eelkõige suunata oma tugevuste leidmisele, mille najal edasi minna. Kerge on inimest lahti kiskuda ja näidata tema sees midagi inetut, aga ma ei ole kindel, et seda alati vaja on. Eriti kui oleme füüsiliselt või vaimselt haiged, haiget saanud või väga haavatavad.

Holistika tähendabki minu jaoks tasakaalu erinevate aspektide vahel. Tähtis on, et pöörame aegajalt pilgu väljast sissepoole.

Millist väärtust tundsite enda jaoks holistilise treeningu läbimisel?

Kindlasti ei olnud ma pärast kooli enam see inimene, kes sinna kooli sisse astus. Meie ainus ülesanne on oma potentsiaali arendamine ja maksimumini viimine. Teadvustamine, mis on minu oskused, minu ülesanded siin elus. Oluline on nende arendamine ja täiustamine ja omandatu jagamine. Oluline on väljapoole andmine.

Kindlasti avas koolitus mulle mind ennast ja muutis mu suhtumise teistesse palju leebemaks ja leplikumaks – luba teistel olla nagu nad on ja käia neil oma teed. Olen väga rahul, et olen selle koolituse läbi teinud.

Mis ennast tasakaalus aitab hoida? Praktikad? Rituaalid?

Tõusen hommikuti hästi vara, et enne tööd oleks mul enda aega 1-1,5 tundi. Teen tööpäeviti teatuid harjutusi, et korrastada oma mõtteid ja keha üles äratada. Ma pean oma mõtte- ja vaimse seisundi kohta päevikut, mis sai alguse Holistika Instituuti astudes. Kirjapandu on parim viis enda arengu jälgimiseks. Panen kirja nii positiivset kui negatiivset. Ma käin jätkuvalt teraapias, aga mitte küll pidevalt. Teinekord on hea saada teraapia käigus peegeldus iseendast, näha ja kuulda end. Terapeut on minu jaoks eelkõige peegel ja hetke teejuht.

Lisaks osalen erinevatel kursustel, nii kliinilise kui vähemkliinilise poole pealt.

Ma ei julge öelda, et olen kogenud mediteerija, aga mingil moel ma meditatsiooni oma elus kasutan.

Lisaks eelnevale püüan nii palju kui võimalik olla looduses. Mul on oma pisike aed, kust ma väga palju jõudu saan.

Mis on Teid enim puudutanud raamatud? On teil jagada raamatusoovitusi neile, kes enesearenguteel end avastamas ja otsimas?

Neid raamatuid on tohutult palju, aga üks raamat, mis on juba aastaid mu öökapil olnud ja mida ikka ja jälle sirvin on Carolyn Myssi “Defy Gravity”. Seda pole küll eesti keelde tõlgitud, aga inglise keeles lugeja leiab sealt ühe võimaliku võtme inimloomuse mõtestamiseks. Saad aru, kust tulevad meie sisemised võitlused ja vastuolud ning milline suur potentsiaal meis kõigis varjul on.

Kes tahavad kirjanduslikku, samas sügavalt vaimset lugemiskogemust, neil tasub lugeda vene kirjaniku Jevgeni Vodolazkini romaani müstilisest ravitsejast, Petseris elanud mungast „Lavr“.

Kolmas soovitus oleks psühhoterapeutide seas tuntud raamat B. Perry ja M. Szalawitsi sulest: “Poiss, keda kasvatati nagu koera”, mis on samuti väga võimas ja hariv kirjutis.

Aga esimene soovitus on ikkagi Carolyn Myssi “Defy Gravity” ja ma arvan, et seda võiks kõik lugeda, kes sel teel on.

 

Intervjuu viis läbi ja pani kirja Jaana Ojakäär-Kitsing

 

Kas artikkel oli kasulik? Kui tellid uudiskirja, saad kord kuus põnevad artiklid ja koolitusuudised oma postkasti. Soovin tellida uudiskirja:

E-post:

Perekonnanimi: