Millal sa viimati korrastasid oma apteegikappi? On teada, et sageli hoitakse apteegikapis ammu säilivustähtaja ületanud ravimeid. Vanu medikamente teadagi tarbida ei tohi, need pole mitte üksnes ebausaldusväärsed oma toime osas, vaid võivad ka otsest kahju põhjustada. Niisiis lennutad need koristamise käigus prügikasti ning kapp saab puhtam ja rõõmsam.

Kuid mis jääb sinna alles? Millised on need purgid ja karbid, mille sisu sa tõeliselt usaldad?
Kindlasti oled mõelnud selle üle, kuidas teha nii, et igas karbis, tuubis ja pudelis sisalduv oleks ühtaegu efektiivne ja samas võimalikult ohutu? Kas oled unistanud sellistest purkidest ja pudelitest, mille kasutamisest võiks üksnes tulu tõusta ja poleks vaja hakata pärast ravikuuri kõrvaltoimeid ravima? Kindlasti oled sellest unistanud ja kindlasti oled selleks ka üht-teist ära teinud. Võib olla oledki täitnud oma apteegikapi hanerasva, taruvaigu ja astelpajuõliga, sekka kogunud terve riiulitäie kuivatatud taimevarsi ja -lehti.

Mida enam surub peale tehnitsistlik maailm, seda enam liigume meie, ürgnaised ja ürgmehed, eest ära – eemale mehaanilisest maailmakäsitlusest, kaugemale standardiseeritud, tasalülitavast inimesekäsitlusest. Sellega seoses küpseb meis üha suuremaks soov läheneda pehmemate võtetega ka oma laste tervisele. Meid ei rahulda enam need juhised ega nõuanded, mida veel paarkümmend aastat tagasi alla neelati. Sest me oleme kogenud, lugenud ja aru saanud, et need ei tööta sugugi mitte iga kord meie laste hüvanguks. Seepärast otsime aina edasi. “Mida veel võiksin teada ja osata, et oma haiget last kõige paremal moel aidata suudaksin? Mida veel peaksin mõistma, et mu lapsed püsiksid hea tervise juures? ”
Kui need on ka sinu küsimused, siis võib olla soovid oma apteegikappi lisada ka pudelikesi, mille sees on homöopaatilised preparaadid?

kursus anu hermlinHomöopaatilist koduapteeki pole keeruline soetada, kuid mida sellega peale hakata? Kuidas aru saada, mida, millal ja mismoodi manustada? Mille järgi otsustada, millal võiks ise homöopaatilise preparaadi välja valida, kuid millal tuleks pöörduda professionaali poole?
Kui see on valdkond, mis sind inspireerib, siis oled oodatud kodukasutaja homöopaatiakursusele.
Kursusel õpime muuhulgas mõistma:

  • mille põhjal homöopaatilisi aineid valida;
  • kuidas eristada olukordi, mida võib koduapteegi abiga hallata, professionaali sekkumist vajavatest olukordadest;
  • mida tähendab patsiendi jälgimine ja kuidas seda oma lapse puhul rakendada;
  • miks ei kehti homöopaatias kindlaid reegleid, mida saaks seinale kirjutada;
    kuidas doseerida jpm.

Lisaks tutvume ligi 20 ülipõneva konstitutsioonilise ainetüübiga, keda holistilise maailmaga tuttav õppur võib käsitleda ka arhetüüpidena.

Nii nagu arhetüübid, nii võtavad ka ainetüübid meie teadvuseruumis koha sisse justkui inimesed, keda tunneme. Nii nagu näiteks Armastaja arhetüüp saab meie ettekujutuses talle eriomase näo, kõnnaku ja hääle, mida ei saa segi ajada Hävitaja omadega, nii omandavad aja jooksul ka Sulphur ja Thuja meie kujutluses oma eripära ja iseloomu. Mida sügavamalt õpime tundma nende arhetüüpsete tegelaste isikupära, seda põnevamaks ja mitmekihilisemaks muutub maailm. Kas pole põnev mõelda, missugune näeb välja Hävitaja arhetüübis olev Phosphor võrreldes Hävitaja Lachesisega?

Õppides keskenduma homöopaatilistele ainetüüpidele kui arhetüüpsetele tegelaskujudele ja õppides neid otsima/nägema ka oma haigestunud lapses, muudame oma positsiooni. Omades sedalaadi infot ja lähenedes haigestunud pereliikmele sedasorti vaatenurga alt, on vähem tõenäoline, et laskume haige lapse kõrval abitusse ohvrienergiasse. Harjudes sümptomaatikat jälgima, harjutame end liikuma rohkem Vaatleja positsioonile. Ja kuigi see võib mõnes ürgemas ka võõristust tekitada, on Vaatleja positsioonile jõudmine eelduseks, et suuta haigestunud pereliikmele üldse mingit abi osutada.

Küsi lisainfot: anu@vaimukoda.ee