Homöopaadi vastuvõtt

5. dets. 2014 | Kategooriata

Postituse autor: Anu Hermlin

Kellel homöopaatiaga kokkupuuteid olnud, see teab, millistel juhtudel võiks enda või laste probleemidega homöopaadi poole pöörduda. Kuid ilmselt on ka inimesi, kelle jaoks on homöopaatia olemus hämaraks jäänud. Viimaste jaoks toome välja mõned märksõnad.

Mis teraapiavormiga üldse on tegemist?

Tegemist on holistilise alternatiivteraapia vormiga, mis kasutab inimese tasakaalustamiseks homöopaatilisse preparaati salvestatud infojälge. Infojälg on algselt kas loomse, taimse või mineraalse päritoluga.

Mismoodi näeb välja homöopaatiline kuur?

Kliendi jaoks sarnaneb homöopaatilise preparaadiga tehtav kuur pisut tavameditsiini poolt määratud tabletikuuriga: mõlemal juhul manustab inimene teatud preparaate.

Kas siis polegi erilist vahet, millest oma probleemidele leevendust otsida – tablettidest või homöopaatiast?

Need kaks meetodit on siiski väga erinevad. Olulisemad erinevused on järgmised:

1. Farmaatsiatööstuse toodang sisaldab tugevaid toimeaineid (ja ka lisaaineid), mis inimese keha keemiliselt mõjutavad. Peaaegu igal ravimil on lisaks soovitud toimele ka kõrvalmõjud. Vastavalt sellele, kui pikk on olnud medikamendikuur, on inimese organism saanud kas väiksema või suurema koguse võõrast ainet, mille jäägid ja kõrvaltoimed ei pruugi organismist sugugi kuuri lõppedes kaduda.

Homöopaatilise preparaadi manustamisega ei kaasne organismi koormamist kemikaalidega. Füüsilises plaanis ei sisene homöopaatilise kuuri ajal organismi mitte mingeid aineid, mis organismis keemilisi reaktsioone põhjustaks.

2. Individuaalsus
Homöopaatilist preparaati ei määrata kliendile mitte diagnoosipõhiselt, vaid vastavalt selle konkreetse inimese individuaalsetele sümptomitele. Sealjuures on määrava tähtsusega just need kaebused/aistingud, mis ei ole diagnoosiga paratamatult kaasaskäivad. Lahtiseletatult tähendab see seda, et angiiniga kliendi puhul ei ole kõige olulisem kaebus mitte kurguvalu ega mandlite paistetus, vaid mitmesugused selle seisundiga kaasnevad nüansid, nt kaebuste esinemise kehapool, intensiivistumise kellaaeg, reageerimine erinevatele mõjuteguritele (tahke toit, jook, külm või soe, välisõhk, õhuniiskus, magamine/lebamine/käimine jne, jne).

3. Psüühiline aspekt
Kui tavameditsiinis määratakse patsiendile ravimit, siis ei ole mingit vahet, kas patsient on oma füüsilise haigusseisundi juures tegus ja reibas, väsinud ja loid või siis murelik või vaevleb äkki hoopis hirmude küüsis. Angiiniga patsient saab arstilt antibiootikumi, mille toimespekter haarab mandleid. Homöopaadi jaoks on aga inimese subjektiivsed aistingud väga suure tähtsusega, eriti juhul, kui tegemist on kroonilise seisundiga.

4. Tagasiside. Väga suur erinevus on ka selles, kuidas inimene kuuri läbi teeb. Farmaatsiatööstuse ravimite manustamiseks on olemas väga kindlad reeglid: tableti suurus, päevane manustamise arv ja kuuri pikkus sõltuvad peamiselt patsiendi vanusest ja haigusseisundi intensiivsusest, kuid vahemikud on väga täpselt reglementeeritud.

Homöopaatilise kuuri pikkus ja aine (või lahuse) manustamise sagedus varieeruvad aga klienditi päris suurel määral. Lisaks sellele tuleb homöopaadil kliendile antud juhiseid kuuri jooksul sageli muuta. Vastavalt sellele, kuidas inimene valitud ainele reageerib, tuleb mõnikord muuta aine manustamise sagedust, mõnikord kuuri pikkust, mõnikord lahuse kontsentratsiooni, mõnikord toimeaine intensiivust.

Kuid sageli tuleb kuuri jooksul esmalt valitud aine välja vahetada. See osutub vajalikuks, kuna haiguspilt võib ajas väga palju muutuda, ja nendele muutustele on vaja kohe ka reageerida.

Näiteks võib kliendi kaebus vahetada kuuri jooksul poolt; klient võib hakata ihaldama soojade tekkide ja sokkide asemel värasket, jahedat õhku; valu iseloom võib muutuda (nt kirjeldab klient kogu pead pressiva tinamütsi asemel järgmisel päeval hoopis vaikselt meelekohtades toksivaid päkapikke); muutuda võivad eritiste värvus, konsistents ja lõhn jne, jne.

Niisiis – et kõike seda arvesse võtta ja kuuri vastavalt korrigeerida, on vajalik saada kliendilt tagasisidet. Krooniliste hädade puhul piisab sellest, kui tagasisidet antakse kord nädalas või isegi kord kuus. Akuutsete probleemide korral on tagasisidet vaja iga päeva kohta.

5. Kliendipoolne vastutus

Kui arst määrab patsiendile ravimid, siis üldjuhul eeldatakse patsiendilt suhteliselt vähe jõupingutusi. Kui ei ole just tegemist taastusraviga, mis näeb ette võimlemist vms, siis ei pea patsient endast muud andma, kui tabletikuuri kenasti lõpuni tegema.

Homöopaat eeldab aga kliendilt juba algusest peale rohkem koostöövalmidust, rohkem osalemist ja suuremat panust.

Paljud homöopaadid soovivad, et enne vastuvõttu oleks kliendil täidetud küsimustik, mis ei sarnane kodanikuandmetega ankeedile, vaid pigem isiklikku elu puudutavale esseele. Juba sellisele küsimustikule vastamine nõuab kliendilt pühendumist ja aega.

Kuuri ajal on kliendil vaja ennast tähelepanelikult jälgida, et anda homöopaadile adekvaatset ja informatiivset tagasisidet.

Homöopaatia parimaks toimimiseks tuleb kliendil kuuri ajal loobuda mõningatest toiduainetest. Lisaks tuleb mõnel kliendil teha oma toidusedelisse püsivaid muudatusi.

Kui eelpooltoodu on Sinu jaoks mõistetav ja aktsepteeritav ning Sa oled valmis ka omapoolseks panuseks, siis oled oodatud homöopaadi vastuvõtule!