Sirle Truuts

Teadlikkus depressioonist ja selle võimalikest tagajärgedest on viimase aasta jooksul Eestis oluliselt kasvanud. Tänu meediakajastusele ja inimeste lugudele on tõenäoliselt enamik meist mõistnud, et on depressiooniga kokku puutunud kas siis läbi iseenda või lähedase inimese kogemuse.

Depressioon – salakaval haigus

Depressioon oma olemuselt salakaval haigus, mis väljendub läbi pikemaajalise meeleolulanguse, mõjutades ja muutes inimese igapäevast käitumist, mõtlemist, tundeid ja keha füüsilisi reaktsioone. Eesti Haigekassa poolt koostatud kokkuvõttes kliinilisest auditist „Depressiooni diagnostika ja ravi esmatasandil“ diagnoosisid perearstid aastal 2015 põhidiagnoosina depressiooni ja korduvat depressiooni 31855 patsiendil. Hinnanguline depressiooni levimus Eestis on 5,6%. Peamisteks sümptomiteks mida patsiendid nimetasid olid meeleolu alanemine, huvide ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks toodi veel välja alanenud enesehinnangut ja eneseusaldust, süü- ja väärtusetustunnet, trööstitut ja pessimistlikku suhtumist tulevikku,  enesekahjustuse- või suitsiidmõtteid või –tegusid, häiritud und, isumuutusi ning tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime alanemist. Depressiooni salakavalus väljendubki eelkõige selles, et kuna eeltoodud sümptomid ei viita otseselt konkreetsele haigusele, jääb depressioon varajases staadiumis sageli märkamata. Selle asemel arvatakse, et inimesel on pigem rasketele aegadele omane väsimus või kurbus, mis möödub mõne aja möödudes. Depressioonile kui haigusele on oluline tähelepanu pöörata eelkõige juhul, kui inimesel on püsiv meeleolulangus kestvusega rohkem kui 2 nädalat.

Depressioon

Mis põhjustab depressiooni?

Inimese elu loomulik osa on kohanemine nii muutustega kui ka inimestega meie ümber. Kuna kõik inimesed on oma olemuselt erinevad, siis on ka kohanemisvalmidus erinev. Depressiooni tekke põhjuseid on toodud välja erinevaid, alates geneetilisest mõjutajates, lõpetades leinaga toimetulekuga. Samas võib haiguse tekke mõjutajateks olla pikaajalised pinged suhetes, terviseprobleemid, lahendamata konfliktid kui ka probleemid, mis on alguse saanud juba lapsepõlvest. Lisaks toimuvad depressiooni all kannatava inimese ajus olulised muutused. Nimelt Briti Wellcome Trusti teadusprojekti käigus uurisid neuroloogid ühes Londoni haiglas depressioonihaigeid ning leidsid, et kliinilise depressiooni puhul kahanes ajukoe maht ja hipokampus (mälu keskus) ning toimusid muutused otsmikusagara piirkonnas (emotsioonide teke, tuleviku kavandamine). Samuti täheldasid teadlased, et depressiivsete inimestel muutusid suuremaks neerupealised, mis toodavad stressihormoon kortisooli. Kokkuvõtlikult öeldes juhtub inimese elus midagi sellist, mis toob endaga kaasa meeleolulanguse ja millest väljatulek võib osutuda keerulisemaks kui seda esialgu võime arvata. Kuna iga inimene on erineva tundlikkusega, siis võivad ka erinevad elusündmused inimesi mõjutada erinevalt. Mõne jaoks võib depressiooni vallandada näiteks suhte purunemine, lähedase inimese või töö kaotus, kuid teise inimese jaoks võib depressiooni põhjus olla näiteks pikaajaline üksildus või liigsed kohustused. Sageli võib depressioonis inimene leida ennast olukorras, kus teda haarab üleüldine huvipuudus ja jõuetus ümbritseva suhtes. Sageli võivad ka lähedased inimesed depressioonis olevat inimest mitte mõista. Hullemal juhul võib inimene saada teiste poolt suunatud süüdistuste osaliseks.

Depressiooni liigid

Depressiooni liigitakse üldjoontest kahte kategooriasse – esimeses on raskusastmest ja teises elustiilist tulenev depressioon. Kõige leebem on kerge depressioon, mille diagnoosimine on sageli keeruline, kuna depressioonis inimene saab oma igapäevaeluga hakkama, olenemata sellest, et tal võivad esineda meeleoluhäired. Sageli võib see tunduda nii depressioonis inimesele endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele justkui torisemisena, pideva väsimusena või siis naiste puhul menstruatsioonitsükklist tulenevate meeleoluvaheldustega. Mõõdukas depressioon võib endaga kaasa tuua lisaks meeleolumuutustele ka raskuste esinemist nii sotsiaalses, tööalases ja koduses käitumises. Inimesel võib olla sellega juba keerulisem toime tulla, kuna sellega võib kaasneda meid ümbritsevate inimeste süüdistused. Sellises olukorras võib inimene tunda end justkui orvuna, kes tunneb end üksildasena, hüljatuna ja väärtusetusena. Raske depressiooni esinemisel kaotab inimene huvi kõige vastu, tal on raske tulla toime igapäevase eluga, sageli esinevad nii une- kui ka söömishäired ning suitsiidsed mõtted.

Elustiilist tulenevaid depressiooni liike on mitmeid, kuid ka neid on võimalik jaotada raskusastmete järgi. Näiteks eristatakse praktikas unipolaarset ehk püsivat depressiooni, bipolaarset ehk maniakaalset depressiooni (ootamatult suurenenud tegutsemistung ja keskendumisraskused), düstüümiat ehk kroonilist meeleolulangust, sünnitusjärgset depressiooni, talvemasendust, atüüpilist depressiooni (üldine raskustunne), situatsioonist tingitud depressiooni ja premenstruaaalset depressiooni.

Holistiline toimetulek depressiooniga

Eesti Haigekassa poolt koostatud kokkuvõttes kliinilisest auditist „Depressiooni diagnostika ja ravi esmatasandil“ kasutatakse depressiooni raviks sõltuvalt patsiendist ja haiguse raskusastmest (kerge, mõõdukas või raske) farmakoteraapiat (ravimid), psühhoteraapiat ja toetavaid ravisekkumisi (sh eneseabi). Seega tulenevalt eeltoodust on lisaks ravimitele depressiooniga toimetulekul väga oluline roll nii teraapial kui ka eneseabil ehk täpsemalt nii elustiili kui toitumise muutmisel. Muutused elus ja paranemine saab alguse olukorra aktsepteerimisest ning valmisolekust abi vastu võtta ehk inimese enda tahtest olukorda muuta. Siinkohal on oluline roll ka lähedastel inimestel, keda depressiooni all kannatav inimene usaldab. Seni kuni ollakse justkui depressiooni “nõiaringis”, kus üks on ohver ja teised süüdistajad, siis võib kerge depressioon süveneda raskeks. Sellest väljatulek võib olla juba tunduvalt keerulisem. Iga muutus elus saab alguse tahtest, otsusest ja soovist muutuda.

Alljärgnevalt toon välja 5 alternatiivset võimalust toimetulekuks depressiooniga:

  • Holistiline regressiooniteraapia – meetod, mis aitab koostöös terapeudiga mõista ja vabaneda allasurutud emotsioonidest, uskumustest, hirmudest ja mille tulemusel saab inimene tagasi jõu elamiseks ja soovitud muutuste toomiseks enda ellu. Terapeudi kaasamise eelis lähedaste inimeste ees on see, et terapeut on objektiivne spetsialist, kes aitab mõista nii olukorda kui ka iseennast ning tuua välja seoseid, mis endale võivad jääda tähelepanuta. Kui inimesel taastub jõud ning tahe, siis hakkab ta samm-sammu haaval tegema enda elus muutusi, mis loovad positiivset enesetunnet. Alateadvuses pesitsevad emotsioonid ja tunded võivad olla sinna salvestunud juba varajasest lapsepõlvest. Kuna inimene ei pruugi neid teadvustada, siis võivad need oluliselt mõjutada alateadlike sabotööridena inimese igapäevaelu, tekitades hirme, väärtusetuse tunnet või takistavaid uskumusi.
  • Toitumine – depressiooni puhul võib sõltuvalt inimesest kas tekkida suurem söögiisu või see üldse ära kaduda. Toitainerikas toit rahustab närvisüsteemi, loob heaolutunde ja leevendab seeläbi ka depressiooni. Serotoniini ehk õnnehormooni toodavad näiteks muna, juust, tofu, lõhe, pähklid, seemned, kalkun, roheline tee, apelsin, avokaado jt. Soovitav on koostada toitumiskava, mis sisaldaks võimalikult palju serotoniinirikkaid toitaineid.
  • Liikumine ja treeningud – teadlased on tõestanud, et sportlikud tegevused vähendavad kortisooli (stressihormoon) ja suurendavad serotoniini (õnnehormoon) teket, mis omakorda mõjutab ajus hipokampust, kus pesitseb depressioon. Seega on oluline alustada kasvõi 15-minutiliste jalutuskäikudega, mida hiljem pikendada või asendada endale sobivama treeninguga juba mõnes spordiklubis (rühmatreeningud, jõusaal, jooga, tants vms).
  • Positiivse märkamine – inimest mõjutavad ääretult oluliselt nii inimesed tema ümber kui ka info, mida igapäevaselt tarbitakse. Seega on oluline muuta elukeskkond selliseks, mis toetab positiivsete emotsioonide teket nii iseenda kui ümbritseva suhtes. Näiteks võib vaadata vastavasisulisi filme, lugeda raamatuid, ümbritseda end positiivsete inimestega või kuuluda mõnda huvigruppi.
  • Loovad tegevused – depressioon blokeerib ära inimese loovuse ning tekitab justkui must-valge maailmapildi. Loovuse roll inimese elus on aga ääretult oluline, kuna see toetab erinevate lahenduste ja võimaluste nägemist. Läbi loovate tegevuste tekkiv tulemus tekitab inimeses heaolutunde, mis omakorda leevendab depressiooni. Näiteks võib liituda savi voolimise, maalimise, kirjutamise, kitarrimängu vms kursusega.

Sirle TruutsSeega tulenevalt eeltoodust on depressiooniga toimetulekut vaadata holistiliselt ehk terviklikult. Lisaks elustiili muutusele toetab depressiooni taandumist parem kontakt iseenda tunnete, vajaduste ja takistustega. Parema kontakti tekkimist toetab holistiline regressiooniteraapia. Aja möödudes märkab inimene, et muutes iseennast, muutub ka teda ümbritsev keskkond ning pikalt hallides toonides elupildis hakkab inimene märkama ka värve.

 

Autorist:

Sirle Truuts – Holistilise regressiooniteraapia õppe 4. kursuse õpilane ja õppepraktika raames praktiseeriv terapeut, koolitaja, mentor ja isikliku arengu nõustaja (www.eneseareng.ee)

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi: