Jane Vain

Iga inimene on võimeline ise oma muresid ja probleeme lahendama, kui ta vaid seda tahab ja julgeb ning on kontaktis oma sisemise tarkusega.

Psühholoog, vabastava hingamise õpetaja ja holistiline terapeut Ene Talvist räägib ühest võimalusest iseendaga ja oma sisemise tarkusega parem kontakt saada.

Mida tähendab holistiline?

Holistiline tähendab terviklikkust ja tuleneb omakorda kreekakeelsest sõnast holos – „kogu”, „terve”, „täielik”.
Holistiline teraapia käsitleb maailma ja inimest ühtse tervikliku süsteemina. Inimese keha, tunded ja mõtlemine moodustavad samuti ühtse jagamatu terviku.

Mis on holistilise psühhoteraapia põhimõte, juhtlõng?

Holistiline psühhoteraapia põhimõtteks, juhtlõngaks on füüsikast pärinev idee, et kõik on energia. Nii meid ümbritsev maailm kui ka meie ise – inimesed – oleme ühe ja sama energia erinevad väljendused. Samuti on energia meie mõtted ja tunded.

Teine põhimõte on see, et kõik mõjutab kõike. Kuna maailm on ühtne tervik, siis iga maailma osa mõjutab teisi osi, nende toimimist, ja vastupidi. Sama kehtib inimese kui terviku puhul – kehaline seisund mõjutab mõtteid, mida mõtleme, tundeid, mida tunneme. Kui meil näiteks pea valutab, siis võime tunda end haigena. Kui oleme näiteks gripis ja meil on füüsiliselt väga paha olla, siis võime näiteks mõelda, et „mul on nii halb olla … ma olen õnnetu … ma olen väärtusetu…” ja end ka niimoodi tunda. Kui aga haigus taandub ja me terveneme, on ka negatiivsed mõtted nagu käega pühitud.

Mille poolest erineb holistiline psühhoteraapia teistest psühholoogilistest inimese abistamise võtetest?

Holistiline teraapia töötab energiatega. Inimese hinges ja kehas võivad tekkida energiate loomulikus voolamises takistused ehk energiablokeeringud. Igaüks meist on vahel tundnud, kuidas mõtted n-ö kinni kiiluvad” ja me ei suuda vajalikku, enda jaoks parimat lahendust leida. Enamasti leiame siiski viisi, kuidas mõtted uuesti „jooksma” hakkavad ja probleemile lahendus tuleb. Samamoodi võivad olla sügaval meie sisemuses blokeeritud tunded. Nii mõtte- kui tundeblokeeringud võivad olla nii sügaval, et me isegi ei tea nende olemasolust. Küll aga mõjutavad need blokeeringud meie igapäevast käitumist, mõtlemist, tunnete kogemist, ka kehalist heaolu. Holistilise teraapia eesmärgiks ongi aidata inimesel oma energiablokeeringud avastada, läbi töötada ja neist vabaneda.

Kuidas avalduvad energiablokeeringud tunnetes?

Inimene ei tunne elust rõõmu. Või reageerib liiga tugevalt olukordades, mis teisi inimesi üldse endast välja ei vii. Ja ta ei saa aru, miks nii juhtub, kuigi ta kõigest väest püüab tasakaalu säilitada. Teraapia saab sellele anda vastuse ja aitab blokeeringu vabastada. Teadvustamine omakorda suurendab tasakaalu, sest mida teadlikum on inimene iseendast, seda vähem saab teda juhtida alateadvus.

Aga kehaliselt?

Kõige tavalisemad vihjed sellel, et midagi on inimesega korrast ära, on unehäired ja peavalud. Me kõik oleme kogenud seda, kuidas mõni lahendamata probleem või murelik mõte meid kas õhtul uinuda ei lase või siis öösel üles äratab. Või on ette tulnud olukordi, kus meil hakkab pea valutama – ja me teame, et peavalu põhjuseks on midagi selle olukorras, mis on meid tasakaalust välja viinud.

Pikka aega kestnud blokeeringud võivad tekitada ka füüsilisi haigusi. Kui haigus on alguse saanud hingelistel põhjustel, on mõistlik need hingehaavad parandada. Siis saab paraneda ka keha. Mõistmaks kehaliste haiguste seoseid hingehädadega, on tavaliselt vaja asjatundja abi.

Traumade ja operatsioonide üleelamine on ränk ka hingele. Holistiline teraapia saab siingi aidata.

Mis saab siis, kui need blokeeringud on kõrvaldatud?

Energia hakkab vabamalt voolama, inimene on rõõmus ja õnnelik. Inimene tunneb endas suuremat rahu ja tasakaalu, tema suhted ümbritsevaga ja teiste inimestega paranevad. Ta saab paremini rakendada oma andeid ja teadmisi. Ta võib kogeda muutusi ka oma kehas – näiteks kaovad kaua aega vaevanud valud või mõned muud sümptomid.

Kas see tähendab seda, et holistilise teraapia abil on võimalik ka kehalistest haigustest vabaneda?

Holistiline teraapia aitab kindlasti kaasa inimese kehalise seisundi paranemisele, aga see ei tähenda seda, et inimene ei peaks minema arsti juurde või võtma ravimeid, kui selleks on vajadus. Holistilisel teraapial võiks olla sellistel puhkudel nö toetav funktsioon.

Eelkõige saab holistilise psühhoteraapia abil muuta emotsionaalset seisundit.

Kui kõik mõjutab kõike, kas siis ei oleks võimalik tundeid muuta lihtsalt häid mõtteid mõeldes või naeratades, kuigi tuju on kehv või meel kurb?

Muidugi on see võimalik, kuid kui tuju kipub olema sageli kehv või meel seletamatul põhjusel kurb, siis võib olla põhjuseks energiablokeering ja siis ainult endale naeratamisest ei piisa. Kui energiablokeering on kõrvaldatud, siis muidugi saab rõõmsat ja rahulikku olekut teadlikult heade mõtetega ja teadliku naeratamisega alal hoida.

Oleme nüüd rääkinud sellest, milline on holistilise psühhoteraapia põhimõte, eesmärk ja erinevus teistest psühhoteraapiatest. Kuidas reaalselt holistilise psühhoteraapia protsess välja näeb? Mis inimesega toimub ja milline on terapeudi roll?

Esmakordselt holistilises teraapias osaledes käib inimene soovitavalt läbi neli seanssi nelja päeva jooksul. Iga seanss kestab umbes kolm tundi ja algab vestlusega. Küsitlen inimest põhjalikult, aitamaks tal välja tuua ja määratleda teemasid, mis talle muret teevad. Inimene valib ise konkreetse teema, millega parasjagu tegelda tahab.

Protsess ise näeb välja nii, et inimene lebab mugavalt. Terapeut jälgib, et tal oleks soe ja mõnus olla. Siis puudutab terapeut sõrmeotstega kindlaid akupunktuuripunkte inimese seljal, kaelal ja peas. See aitab inimesel lõdvestuda, minna tal oma sisemaailma ning saada kontakti oma kõrgema teadvusega, mida me tavaliselt tunneme ka oma sisehääle, „kõhutunde” või intuitsioonina. Holistilises psühhoteraapias kutsutakse seda Kõrgemaks Minaks. Kõrgemal Minal on meie kohta ka sellist informatsiooni, mis meile tavalises teadvuse seisundis kättesaadav pole. Minnes oma sisemaailma saab inimene dialoogis oma Kõrgema Minaga läbi töötada just neid teemasid, millega ta on pidanud vajalikuks konkreetsel seansil tegelda.

Inimene ei jää magama, ta on teadlik iseendast ja oma ümbrusest. Seansi käigus võib inimene tunda mingit füüsilist aistingut oma kehas, emotsioone, taaskogeda mõnd mälestuspilti või traumaatilist sündmust, mille ta on sügavale endasse peitnud, kuid mis on blokeerinud energiad ning ei lase nõnda inimesel terviklikult toimida.

Terapeudi roll on luua inimesele turvaline keskkond energiablokeeringutega tegelemiseks. Terapeut on nagu teekaaslane, kes vajadusel toetab, julgustab ja aitab inimesel vanast valust vabaneda ning hingehaavu parandada. Kogu seansi vältel terapeut vestleb inimesega, kes rändab oma siseilmas ja vajadusel siis kasutab teatud tehnikaid, et inimest raskest kohast üle või läbi aidata. Terapeut aitab saavutada ja alal hoida inimese kontakti tema Kõrgema Minaga. Võib öelda, et holistiline terapeut on abiline, kes aitab inimesel tema kadumaläinud hingeosad üles leida ja hinge nõnda terviklikumaks muuta.

Kas seda protsessi võib võrrelda hüpnoosiga?

Siin on suured erinevused. Sügavas hüpnoosis olev inimene ei mäleta „ärgates”, mis temaga on toimunud. Holistilise teraapia seansi käigus on inimene aga kogu aeg teadlik ümbritsevast ja temaga toimuvast. Inimene ise otsustab, millise teema või esilekerkiva probleemiga ta tegeleda soovib. See on tema enda vaba valik, mida ta selles protsessis teeb ja mida mitte. Pigem sarnaneb holistilise teraapia seanss teadliku ehk vabastava hingamise protsessiga, kus inimene samuti läheb oma sisemaailma ja tegeleb seal esilekerkivate probleemidega. Holistilises teraapias on lisaks veel pidev suhtlemine ja vestlus terapeudiga.

Religioon ja holistiline psühhoteraapia?

Holistiline teraapia ei ole seotud mitte ühegi religiooniga. Teraapia lähtepunktiks on iga inimese enda tõekspidamised, uskumused ja elusituatsioon. Seetõttu on ka teraapiaseansside sisu väga individuaalne ja iga kord erinev.

Oletame, et ma kohtan endas midagi, mis on minu jaoks väga raske, keeruline ja ma tunnen, et ei taha selle teemaga tegelda?

Sellisel puhul on terapeudil teatud võtted, millega ta inimese „raskest kohast” edasi aitab. Muidugi võib inimene ka tema jaoks väga valusa või raske teemaga tegelemisest loobuda, valida muu teema või probleem ja jätta see raske asi mõneks teiseks korraks.
Inimesed sageli kardavad endasse vaadata ja endassevaatamisel tekkivaid emotsioone välja elada, kuid selline emotsioonide väljaelamine on üks peamisi holistilise psühhoteraapia toimemehhanisme.

Neli holistilise teraapia seanssi on läbitud, mis edasi?

Teraapia mõju kestab veel mitu kuud. Umbes 4 – 6 kuu möödudes võib inimene täheldada muutusi oma elus – tema mõtted on harmoonilisemad, ta on seesmiselt tasakaalustatum, tema suhted on paremad. Kui ta soovib, siis võib ta alustatud tööd jätkata ühe, kahe või ka enama seansiga. Inimene võib jätkata tegelemist mõne konkreetse teema, konkreetse suhtega. Samas on see võimalus hoida ja süvendada kontakti on Kõrgema Minaga, õppida kasutama tundmaõpitud energiaid oma igapäevases elus, samuti vältima uute energiablokeeringute tekkimist.

Kellele võiks holistilisest teraapiast abi olla?

Igaühele, kes tunneb, et ta pole õnnelik, et tema elu pole täisväärtuslik, et tema suhted pole korras, et ta on kriisis. Igaühele, kes tunneb, et vana eluviis teda enam ei rahulda, aga ta ei tea, milline see „hea uus” peaks olema või võiks olla.
Igaühele, kes usub, et ta ise vastutab oma elu eest ja on valmis muutuma.

Miks just selline viis enda aitamiseks?

Holistiline psühhoteraapia teeb inimese terviklikumaks ja see on väga eha võimalus enese tundmaõppimiseks. Inimest, kes on võtnud vastu otsuse minna oma sisemaailma, vaadata oma hinge seestpoolt, võiks võrrelda Kolumbusega, kes läks otsima uut teed juba tuntud Indiasse, kuid avastas selle asemel hoopis uue mandri. Teeleasuja usk ja usaldus on nii tugevad, et tegelikult leitu võib ületada esialgseid ootusi mitmeid kordi.

***

Eestisse tõi holistilise psühhoteraapia Marina Eberth, kelle käe all on kaksteist terapeuti läbinud koolituse ja omavad litsentsi holistilise psühhoteraapia meetodi kasutamiseks.

*Artikkel ilmus Eesti Ekspressi lisas: TerviseEkspress nr. 9 (12), 2006.