Elad sa eituses?

18. juuni 2019 | Artiklid, Psühholoogia

Postituse autor: Grete Kald

Grete Kald

Elamine eitusesMe kõik eitame vahel probleeme. Elu on ootamatu ning eitamine on üks ellujäämise instinkte. See kaitseb meid argielus, sest iga päev ei pea mõtlema, milline õnnetus võib juhtuda. Eitamine on aga kahjulik, kui me ignoreerime probleeme, mille lahendamine aitaks meil elus ennast paremini tunda.

Kaassõltuvus ja eitamise erinevad astmed

Kui rääkida kaassõltuvusest, siis eituses elamine on üks selle peamisi tunnuseid. Eitamine on iseloomulik nii alkoholi- või narkosõltlastele, kui ka nende perekonnaliikmetele. Ka vägivalda, nii füüsilist kui vaimset, ei i taheta tihti selge pilguga näha. Eitus esineb mitmes erinevas vormis:

  • Esimene aste: Eitamine, et probleem, sümptom, tunne või vajadus üldse eksisteerib;
  • Teine aste: Vähendamine või ratsionaliseerimine;
  • Kolmas aste: Probleemi tunnistamine, aga tagajärgede eitamine;
  • Neljas aste: Näib võimatu sellele probleemile lahendust leida.

Eitamine ei tähenda alati, et me probleemi ei näe. Me võime ratsionaliseerida, leida vabandusi, vähendada selle tähtsust või mõju. Teist tüüpi eitamine on unustamine, valetamine või faktide vastuolulisuses elamine, mis viivad enesepettuseni. Sügaval sisimas võime alla suruda tundeid, mõtteid, mälestusi, millele mõtlemine või mille tundmine on liiga valus.

Miks me elame eituses?

Eitamine on enesekaitse. On mitmeid põhjuseid, miks me kasutame eitamist, kaasa arvatud füüsilise või emotsionaalse valu vältimine, häbi või konflikti vältimine. See on üks esimesi enesekaitse võtteid, mida me lapsena õpime. Arvasin, et see on imearmas, kui mu 3-aastane eitas magusa söömist, kui ta suu oli üleni šokolaadiga koos. Valetamine on enesekaitse, et mitte saada karistada.

Eitamine aitab toime tulla erinevate emotsioonidega, näiteks lähedase kaotuse leinaga, eriti kui on tegemist äkilise surmaga. Eitamine aitab meil keha-meele tasakaalus hoidmisega paremini toime tulla.

Hirmu baasil tekkiv eitamine ei ole aga alati kasulik, näiteks juhul, kui ilmnevad hoiatavad märgid haigusest. Paljud naised lükkavad edasi mammograafiat või biopsiat, kuigi varajaselt avastatud vähi raviks on võimalused suuremad.

Sisemine konflikt on peamine eitamise põhjus. Lapsed püüavad tihti unustada vanemate vägivalla, mitte ainult valu tõttu, vaid ka seetõttu, et nad sõltuvad oma vanematest ning on võimetud elama ilma nendeta. Väikesed lapsed idealiseerivad oma vanemaid. See on parim viis unustada, ratsionaliseerida või leida vabandusi, et neid õigustada ning süüdistada iseend. Täiskasvanuna me väldime tõde kui situatsioon nõuab tegutsemist, mida me kardame ette võtta. Me ei pruugi näha, kui palju kahju võime teha madaldades oma kulutusi või elamistingimusi, luues sisekonflikte.

Milline on elu eituses?

Naine, kes avastab tõe, et tema abikaasa petab, võib ratsionaliseerida ja leida uusi selgitusi uutele tõdemustele, kuna tõde võib teda panna tundma mitte ainult reetmise, alandamise ja kaotuse valu, vaid ka viia võimaliku lahutuseni. Sõltuvuses olev vanem võib eitada oma lapse marihuaana sõltuvust, kuna vaadates otsa oma lapse sõltuvusele, peab ta otsa vaatama ka iseenda sõltuvusele.

Kaassõltlastest abielupaarid on ühtemoodi eituses. Sõltlased ja väärkohtlejad võivad olla armastavad ja isegi vahetevahel vastutust võtta lubades alkoholi/narkootikumide tarvitamise või väärkohtlemise lõpetada. Lubadust murdes, lubavad nad seda jälle. Lepitakse aga lahkumineku hirmus, surudes enda väärtusi ja vajadusi alla.

Me võime eitada probleeme, kuna need on harjumuspärased ning tuttavad. Need on mugavad ning tekitavad ka mugavustunde. Me kasvame nendega üles ning ei näe nendes midagi ebaloomulikku. Kui oleme lapsepõlves emotsionaalselt väärkoheldud, valime partneri, kes kohtleb meid samamoodi. See on turvaline ning harjumuspärane, olgugi, et see ei pruugi viia meid soovitud elumuutusteni. Kui olime lapsepõlves väärkoheldud, siis me ei pruugi mõista partneri käitumist kui väärkohtlemist, sest see on meile turvaline ja tavapärane olukord. Kui oleme seksuaalselt väärkoheldud, siis võime kaitsta oma last sattumast samasse olukorda. See on esimese-astme eitus.

Me võime teadvustada, et meie partner on verbaalselt väärkohtlev, samas seda minimaliseerida ja ratsionaliseerida, ühesõnaga leida sellele põhjendusi. Üks sõbranna ütles mulle, et isegi kui ta abikaasa oli verbaalselt ja emotsionaalset väärkohtlev, ta siiski teadis, et ta armastab teda. Enamus väärkohtlemise ohvreid on kolmanda-astme eituses, tähenduses, et nad ei mõista selle mõju endale. See viitab tihti stressi järgsele seisundile pärast seda, kui nad on väärkohtlejast lahku läinud. Sellest hetkest, kui nad on vaadanud tõele näkku, on nad ka rohkem avatud abi otsimisele.

Kaassõltuvuse aluseks on lapsepõlves omandatud häbi tunne.

Häbi on äärmiselt valus tunne. Enamus inimesi, kaasa arvatud ma ise mitmeid aastaid tagasi, ei märka, kui palju häbi määrab meie elustiili, isegi siis kui peame oma enesehinnangut heaks.

Tavapäraselt kaassõltlased enamasti eitavad häbiga määratletud tundeid, kuna nende vajadused ja tunded on olnud lapsepõlves ignoreeritud või häbivääristatud. Nad ei ole häbiga seonduvate tunnetega kontaktis, nagu näiteks hirmu ja vihaga. Nad võivad minimaliseerida või ratsionaliseerida neid tundeid ning nende mõju endale.

Vajaduste eitamine on üks peamisi nende kaassõltlaste tunnuseid, kes on õnnetus suhtes või abielus. Kaassõltlased eitavad oma probleeme ning eitavad oma vajadusi. Nad ei ole sellest ise teadlikud. Isegi kui nad on, võivad nad end tunda süüdi ja väheses julguse puuduse tõttu ei saa nende vajadused rahuldatud. Kõige tähtsam osa, et eituses elamisest välja astuda ja luua paremelu, on oma vajaduste väljendamine. Oma vajaduste märkamine ning väljendamine on kõige tähtsam elu muutmise osa.

Elad sa eituses või mitte?

Märgid, mis näitavad, kas Sa elad eituses või mitte:

  • Mõtle, kuidas sa tahaksid oma elus ennast tunda. Kas sa mõtled, et kui sa ainult oleksid …, kui ta ainult oleks …?
  • Kas sa kahtled oma tunnetes või sisetundes?
  • Kas sa usud korduvaid lubadusi, millel pole alust ega järgne tegusid?
  • Kas sa loodad, et suhted paranevad kui teed asendustegevusi (puhkused, kolimised, abielu jne….)?
  • Kas teed kompromisse ja surud enda vajadused alla, lootes, et see muudab midagi?
  • Kas tunned end partneri poolt ära tõugatuna või ära kasutatuna?
  • Ootad aastaid, et suhe paraneks või partner muutuks?
  • Kardad partneri reaktsiooni ja käitumist, kui räägid oma muredest või kahtlustest?

Julgus tulla eitusest välja ja vaadata tõele otsa.

Kui oled eelnevalt nimetatud situatsioonides või kahtlustes, on aeg leida enda seest vastuseid ning luua endale rahuldust pakkuv elu. Kaassõltuvuse ja sõltuvuse küüsis on hullem olla ilma muutuste ja võimaluste teadvustamiseta. Alati on lootus ning inimesed, kes on võtnud julguse näha paremaid võimalusi, elavad õnnelikumat ning rahuldustpakkuvamat elu. Võimalused on meil kõigil erinevad, nagu meie eludki on erinevad. Sinu unistuste elu võib olla lähemal, kui Sa arvata oskad. Paljud minu kliendid on leidnud vastuse just holistilises regressiooniteraapias enda sisse vaadates. Meil kõigil on suur võim oma elude üle, kuigi tihti me seda ei taju või ei usu.

Soovin Sulle julgust vaadata enda sisse, et näha valguskiirt pimeduses ning teadvustada, millised võimalused on paremaks eluks just Sinul.

Ootan Sind holistilise teraapia seansile Tartus, Tallinnas ja Soomes, Vantaas! 

Grete Kald

Holistiline terapeut

Kas artikkel oli kasulik? Kui tellid uudiskirja, saad kord kuus põnevad artiklid ja koolitusuudised oma postkasti. Soovin tellida uudiskirja:

E-post:

Perekonnanimi:

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga