Rita Eevardi
Ohvrirolli kogevad kõik, kes on sattunud sõjakeerisesse või suurtesse õnnetustesse. Selline olukord on oma olemuselt dramaatiline ning äärmiselt ebaturvaline ja inimene, kes sellesse satub, on tõeliselt raskes ja mõnikord isegi väljapääsmatus seisus. Sageli aga oleme ohvrirollis ka siis, kui pealtnäha pole olukord sugugi nii trööstitu, et ei saaks midagi ette võtta. Probleem tundub
Liina Lugus (Lehtla)
Kas sa oled kunagi vaadanud kedagi tantsimas? Kedagi, kelle liikumine on köitnud sind jäägitult, sest selles on nii palju pühendumist, kirge ja kohalolekut, et sa vaatad teda lummatuna, suutmata pilku ära pöörata? Võib-olla tekib sul mõte, et ta ei soorita tantsu, vaid ta on ise tants. Ta ei tantsi, vaid tants toimub
Kadi Kütt
Tänapäeva meditsiin ravib ärevushäiret peaasjalikult tablettidega. On see vajalik? On see tõhus? Kas antidepressandid ja rahustid tõepoolest tervendavad või aitavad äreval inimesel end vaid ajutiselt paremini tunda?
Mu vastas istub Alo*, pikk ja sihvakas 30-tes kunstnik. Mulle meeldib teha tööd loovate inimestega, nad on nii inspireerivad! Ma imetlen südamest kunstnike ja heliloojate mõttelendu ja
Kadi Kütt
Inimene suudab end oma mõtetega täiesti ummikusse ajada. Me muretseme liialt, võrdleme end teistega ning kirume ja materdame enda saamatust. Väikesed asjad mõtleme suureks ja tähtsusetud viltuminekud katastroofiks. Kõik see toob kaasa ärevuse nii meeles kui kehas. Kas saame ise oma mõtteid juhtida? Kas töö enda negatiivsete mõtetega aitab ärevusest terveks saada?
„Mul on
Kadi Kütt
Süda taob kui hull, hingata on raske, iiveldab…kohe ma minestan… See ei saa muu olla kui infarkt! Sääraste tunnuste korral on kindlasti arukas südamearstile aeg broneerida, kuid sageli on tegu hoopis ärevushäirega.
Kõige sagedamini annab ärevus end kehaliselt tunda südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, kätevärina, pearingluse, minestustunde, iivelduse ja hingeldamisega. Samal ajal on meel rahutu, lõõgastuda
Liina Lehtla
holistiline terapeut
Kaassõltuvusest vabanemiseks on vaja leida endas vaprust minna tagasi kaugesse aega, lahendada, mõista ja lõpuks andestada.
Inimesele on kasulik olla mõnest asjast sõltuvuses, näiteks tervislikust toitumisest või hea hariduse omandamisest. Paljud on sõltuvuses korrapärasest treeningust, et vormis püsida. Laps on sõltuv oma hooldajate tähelepanelikkusest, kuni ta õpib oma soove sõnas ja kirjas väljendama. Paraku kasutavad mõned täiskasvanud
Jaana Ojakäär-Kitsing
Müüt, et osa inimesi on loovad ja teised võivad loovusest ainult unistada, on ammu kummutatud. Meis kõigis on peidus imelised loovuse seemned, mida õigesti väetades ja kastes jõustada. Teeme oma lastele suure kingituse, kui hoiame nende loovuse sädemeid hõõgumas ja loome neile loova ja inspireeriva kasvukeskkonna.
Järgnevalt toon välja 9 head nippi laste
Jana Reidla
Minule seostub söömine naudingu ja heaoluga, aja sisuka veetmisega, enese eest hoolitsemisega ja lähedastega koos olemisega. Nii on meie peres tavaline, et sööme enamasti mehega koos õhtust ja kiidame oma toitu: „Jälle sai väga maitsev!“ Selle rahulolutunde juurde ei käi liialdamine ega piiramine. Toidu kogus on palju väiksema tähtsusega kui söömise protsess ise.
Kadri Sakala
Töötanud aastaid paarisuhteterapeudina, on mul olnud väga ehmatav näha, kui palju kasutatakse suhetes emotsionaalset vägivalda. Seda võib pidada lausa epideemiaks.
Ajuskaneeringutest teame, et aju töötleb emotsionaalset valu samas piirkonnas, kus registreerib füüsilist valu. Kuid nähtamatud haavad jäävad tihtipeale ravimata ja väärkohtlejalt ei nõuta vastutuse võtmist. Emotsionaalse vägivalla mõju psüühikale on sügav ja laiaulatuslik.
Paaril
Holistika Instituudi õppurite ja vilistlaste seas on palju säravaid inimesi erinevatelt elualadelt. Instituudi 20. juubeliaasta puhul vestleme mõnega neist pikemalt. Täna on meil rõõm esitleda arsti ja toitumisterapeuti Kristel Ehala-Aleksejevit, kes on pühendanud rohkem kui 10 aastat Eesti meeste tervise toetamisele ning toitumisnõustamisele.
Soov arstiks saada oli Kristelil juba enne kooli. Ta ei tea küll,