Anu Hermlin
Kui lapsed suureks saavad, siis hakkan kindlasti rohkem oma hobidega tegelema!
Kui väiksem laps lasteaeda läheb, siis on mul lõpuks aega ka endale pühenduda! Paari aasta pärast, kui ruumikama kodu saame, siis on mul võimalusi ka kodus trenni teha!
Kui kevad tuleb, saan hakata väljas jooksmas käima! Kui ilmad soojemaks lähevad, saan hakata rohkem värskes õhus
Liina Lehtla
Praktilisi tähelepanekuid algajatele liikujatele ja 5 Rütmi®tantsu harrastajatele.
Alljärgneva kirjutise idee küpses minu peas juba mõnda aega, enne kui sõnadesse jõudis. Tunnetasin vajadust selle järele inimeste poolt, kes alles avastavad, et neile on antud selline erakordne instrument nagu KEHA ja veel õieti tea, mida sellega ette võtta.
Liikumisest rääkimine ei asenda kindlasti liikumise kogemust, kuid
Kadi Kütt
Neuroteadlased on aastakümneid uurinud, millised ajupiirkonnad on emotsioonides osalised või nendest mõjutatud ning miks inimesed sarnastes olukordades nii erinevalt reageerivad. „Kas meil üldse ongi mingit osa oma tegutsemise juhtimisel või on kõik lihtsalt üks kehakeemia? Kas meie otsused on vabad või tulenevad serotoniini retseptorite arvust närvirakkudes või aju otsmikusagara rakkude aktiivsusest?“ küsib evolutsioonibioloog
Kadi Kütt
Õppisime kooli bioloogiatunnis, et pärime oma vanematelt füüsilised omadused nagu kasv, välimus, näo kuju, juuste ja silmade värv. Aga kuidas on iseloomu, arukuse ja vaimse tervisega? Kas ka need sõltuvad vanematelt lapsele kanduvast DNA järjestusest? Kas ärev meel on pärilik? Kas pidev muretsemine on paratamatu ja meie kontrolli alt väljas?
Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku ärevushäirete
Kert Grünberg
Holistilise regressiooni terapeut
Töönarkomaania on sõltuvuse liik, mis on ühiskonnas sageli auasi. Juba Anton Hansen Tammsaare ütles, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Arvestades tänapäeva istuvat eluviisi, tuleb hoopis infarkt. Suhted laste ja partneriga kannatavad, kuna töönarkomaan on väga enesekeskne; tööhoolikuga on raske arvestada, sest tema töö ei lõpe kunagi; ta ei oska puhata
Kalev Mäesalu
Tere, Sina, seal teisel pool!
Mul on olnud väga tore nädal. Olen nautinud tööd kolme väga erinevate soovide ja eesmärkidega meeskliendiga. Ja olen tundnud rõõmu suurest hulgast väikestest asjadest. Olen saanud jagada oma kalli elukaaslasega rõõme ja muresid, nii kauneid hetki kui ka ebakindlust ja kõhklusi, kohati hirmegi – no kellel neid poleks. Ja
Rita Eevardi
Ohvrirolli kogevad kõik, kes on sattunud sõjakeerisesse või suurtesse õnnetustesse. Selline olukord on oma olemuselt dramaatiline ning äärmiselt ebaturvaline ja inimene, kes sellesse satub, on tõeliselt raskes ja mõnikord isegi väljapääsmatus seisus. Sageli aga oleme ohvrirollis ka siis, kui pealtnäha pole olukord sugugi nii trööstitu, et ei saaks midagi ette võtta. Probleem tundub
Liina Lugus (Lehtla)
Kas sa oled kunagi vaadanud kedagi tantsimas? Kedagi, kelle liikumine on köitnud sind jäägitult, sest selles on nii palju pühendumist, kirge ja kohalolekut, et sa vaatad teda lummatuna, suutmata pilku ära pöörata? Võib-olla tekib sul mõte, et ta ei soorita tantsu, vaid ta on ise tants. Ta ei tantsi, vaid tants toimub
Kadi Kütt
Tänapäeva meditsiin ravib ärevushäiret peaasjalikult tablettidega. On see vajalik? On see tõhus? Kas antidepressandid ja rahustid tõepoolest tervendavad või aitavad äreval inimesel end vaid ajutiselt paremini tunda?
Mu vastas istub Alo*, pikk ja sihvakas 30-tes kunstnik. Mulle meeldib teha tööd loovate inimestega, nad on nii inspireerivad! Ma imetlen südamest kunstnike ja heliloojate mõttelendu ja
Kadi Kütt
Inimene suudab end oma mõtetega täiesti ummikusse ajada. Me muretseme liialt, võrdleme end teistega ning kirume ja materdame enda saamatust. Väikesed asjad mõtleme suureks ja tähtsusetud viltuminekud katastroofiks. Kõik see toob kaasa ärevuse nii meeles kui kehas. Kas saame ise oma mõtteid juhtida? Kas töö enda negatiivsete mõtetega aitab ärevusest terveks saada?
„Mul on