Kadi Kütt
Neuroteadlased on aastakümneid uurinud, millised ajupiirkonnad on emotsioonides osalised või nendest mõjutatud ning miks inimesed sarnastes olukordades nii erinevalt reageerivad. „Kas meil üldse ongi mingit osa oma tegutsemise juhtimisel või on kõik lihtsalt üks kehakeemia? Kas meie otsused on vabad või tulenevad serotoniini retseptorite arvust närvirakkudes või aju otsmikusagara rakkude aktiivsusest?“ küsib evolutsioonibioloog
Kadi Kütt
Õppisime kooli bioloogiatunnis, et pärime oma vanematelt füüsilised omadused nagu kasv, välimus, näo kuju, juuste ja silmade värv. Aga kuidas on iseloomu, arukuse ja vaimse tervisega? Kas ka need sõltuvad vanematelt lapsele kanduvast DNA järjestusest? Kas ärev meel on pärilik? Kas pidev muretsemine on paratamatu ja meie kontrolli alt väljas?
Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku ärevushäirete
Kert Grünberg
Holistilise regressiooni terapeut
Töönarkomaania on sõltuvuse liik, mis on ühiskonnas sageli auasi. Juba Anton Hansen Tammsaare ütles, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Arvestades tänapäeva istuvat eluviisi, tuleb hoopis infarkt. Suhted laste ja partneriga kannatavad, kuna töönarkomaan on väga enesekeskne; tööhoolikuga on raske arvestada, sest tema töö ei lõpe kunagi; ta ei oska puhata
Kalev Mäesalu
Tere, Sina, seal teisel pool!
Mul on olnud väga tore nädal. Olen nautinud tööd kolme väga erinevate soovide ja eesmärkidega meeskliendiga. Ja olen tundnud rõõmu suurest hulgast väikestest asjadest. Olen saanud jagada oma kalli elukaaslasega rõõme ja muresid, nii kauneid hetki kui ka ebakindlust ja kõhklusi, kohati hirmegi – no kellel neid poleks. Ja
Rita Eevardi
Ohvrirolli kogevad kõik, kes on sattunud sõjakeerisesse või suurtesse õnnetustesse. Selline olukord on oma olemuselt dramaatiline ning äärmiselt ebaturvaline ja inimene, kes sellesse satub, on tõeliselt raskes ja mõnikord isegi väljapääsmatus seisus. Sageli aga oleme ohvrirollis ka siis, kui pealtnäha pole olukord sugugi nii trööstitu, et ei saaks midagi ette võtta. Probleem tundub
Liina Lugus (Lehtla)
Kas sa oled kunagi vaadanud kedagi tantsimas? Kedagi, kelle liikumine on köitnud sind jäägitult, sest selles on nii palju pühendumist, kirge ja kohalolekut, et sa vaatad teda lummatuna, suutmata pilku ära pöörata? Võib-olla tekib sul mõte, et ta ei soorita tantsu, vaid ta on ise tants. Ta ei tantsi, vaid tants toimub
Kadi Kütt
Tänapäeva meditsiin ravib ärevushäiret peaasjalikult tablettidega. On see vajalik? On see tõhus? Kas antidepressandid ja rahustid tõepoolest tervendavad või aitavad äreval inimesel end vaid ajutiselt paremini tunda?
Mu vastas istub Alo*, pikk ja sihvakas 30-tes kunstnik. Mulle meeldib teha tööd loovate inimestega, nad on nii inspireerivad! Ma imetlen südamest kunstnike ja heliloojate mõttelendu ja
Kadi Kütt
Inimene suudab end oma mõtetega täiesti ummikusse ajada. Me muretseme liialt, võrdleme end teistega ning kirume ja materdame enda saamatust. Väikesed asjad mõtleme suureks ja tähtsusetud viltuminekud katastroofiks. Kõik see toob kaasa ärevuse nii meeles kui kehas. Kas saame ise oma mõtteid juhtida? Kas töö enda negatiivsete mõtetega aitab ärevusest terveks saada?
„Mul on
Kadi Kütt
Süda taob kui hull, hingata on raske, iiveldab…kohe ma minestan… See ei saa muu olla kui infarkt! Sääraste tunnuste korral on kindlasti arukas südamearstile aeg broneerida, kuid sageli on tegu hoopis ärevushäirega.
Kõige sagedamini annab ärevus end kehaliselt tunda südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, kätevärina, pearingluse, minestustunde, iivelduse ja hingeldamisega. Samal ajal on meel rahutu, lõõgastuda
Liina Lehtla
holistiline terapeut
Kaassõltuvusest vabanemiseks on vaja leida endas vaprust minna tagasi kaugesse aega, lahendada, mõista ja lõpuks andestada.
Inimesele on kasulik olla mõnest asjast sõltuvuses, näiteks tervislikust toitumisest või hea hariduse omandamisest. Paljud on sõltuvuses korrapärasest treeningust, et vormis püsida. Laps on sõltuv oma hooldajate tähelepanelikkusest, kuni ta õpib oma soove sõnas ja kirjas väljendama. Paraku kasutavad mõned täiskasvanud