Psühholoogia

otsatu yksindus

Otsatu üksindus

Kadri Sakala

Anne & Stiil, juuni 2019

 

Kas oled tundnud, et askeldad päeval ringi, naeratad, teed tööpäeva lõpuni, aga kui koju jõuad… siis võtab maad tühjus ja üksindustunne? Sa märkad, et ei viitsi ega taha kellegagi kokku saada ning kerid end hoopis teleka, arvuti või telefoni ees kerra, kuni on aeg magama minna. Ja siis algab

Autor |27. august 2019|Artiklid, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
usk tervenemisse

Kui usk tervenemisse kaob

Anu Hermlin

Kui hingevalu on väga sügav, siis mõnikord võib tunduda, et endaga tegelemine ei anna tulemust. Pärast mitmeid aastaid oma hirmudega kohtumist, oma lapsepõlvevalu läbitöötamist, enda alateadvuse tumedamate keldrikorruste puhastamist, tekib ühel päeval tunne, et see kõik on olnud asjata. Sa võid endalt küsida: „Miks ma seda kõike teinud olen, kui ma olen nüüd

Autor |5. august 2019|Artiklid, Psühholoogia, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
voitlemine

See, mille vastu võitled, jääb kestma

Kadi Kütt

Meie ühiskonnale on omane tugev-olemise kultus. Inimesed kipuvad oma valu ja kannatusi eitama või maha suruma, sest neile otsa vaatamine teeb haiget ja ohustab minapilti. Vaatamata sellele, et hakkamasaamine käib üle jõu, ei küsi me abi, vaid sulgume endasse ja püüame ikkagi edasi rühkida. Arsti või psühholoogi juurde läheme alles siis, kui enam

Autor |21. juuni 2019|Artiklid, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
Elamine eituses

Elad sa eituses?

Grete Kald

Me kõik eitame vahel probleeme. Elu on ootamatu ning eitamine on üks ellujäämise instinkte. See kaitseb meid argielus, sest iga päev ei pea mõtlema, milline õnnetus võib juhtuda. Eitamine on aga kahjulik, kui me ignoreerime probleeme, mille lahendamine aitaks meil elus ennast paremini tunda.

Kaassõltuvus ja eitamise erinevad astmed

Kui rääkida kaassõltuvusest, siis eituses elamine

Autor |18. juuni 2019|Artiklid, Psühholoogia|0 Kommentaari |
rooprahklemine

Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu

Kadi Kütt

Ükskõik mis ajast on ärevus pärit või millal see esimest korda endast märku andis, on selge, et inimene toidab oma ärevust iga päev. Me vaevleme üleliia suure töökoormuse ja kiire elutempo käes, rabeleme mitmel rindel korraga, sipleme õnnetutes suhetes, sööme ebatervislikult ning probleemidele otsavaatamise ja nende lahendamise asemel otsime abi alkoholist või ravimitest.

Autor |29. aprill 2019|Artiklid, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
lukkaks elu edasi

Lükkaks elu edasi?

Anu Hermlin

Kui lapsed suureks saavad, siis hakkan kindlasti rohkem oma hobidega tegelema!
Kui väiksem laps lasteaeda läheb, siis on mul lõpuks aega ka endale pühenduda! Paari aasta pärast, kui ruumikama kodu saame, siis on mul võimalusi ka kodus trenni teha!
Kui kevad tuleb, saan hakata väljas jooksmas käima! Kui ilmad soojemaks lähevad, saan hakata rohkem värskes õhus

Autor |29. aprill 2019|Artiklid, Psühholoogia, Teraapia|0 Kommentaari |
vabastav tants

Liikumisõpetus liikumatutele

Liina Lehtla
Praktilisi tähelepanekuid algajatele liikujatele ja 5 Rütmi®tantsu harrastajatele.

Alljärgneva kirjutise idee küpses minu peas juba mõnda aega, enne kui sõnadesse jõudis. Tunnetasin vajadust selle järele inimeste poolt, kes alles avastavad, et neile on antud selline erakordne instrument nagu KEHA ja veel õieti tea, mida sellega ette võtta.
Liikumisest rääkimine ei asenda kindlasti liikumise kogemust, kuid

Autor |26. aprill 2019|Artiklid, Keha, Psühholoogia, Tervis|0 Kommentaari |
kehakeemia

Kas kõik on lihtsalt üks kehakeemia?

Kadi Kütt

Neuroteadlased on aastakümneid uurinud, millised ajupiirkonnad on emotsioonides osalised või nendest mõjutatud ning miks inimesed sarnastes olukordades nii erinevalt reageerivad. „Kas meil üldse ongi mingit osa oma tegutsemise juhtimisel või on kõik lihtsalt üks kehakeemia? Kas meie otsused on vabad või tulenevad serotoniini retseptorite arvust närvirakkudes või aju otsmikusagara rakkude aktiivsusest?“ küsib evolutsioonibioloog

Autor |21. aprill 2019|Artiklid, Keha, Psühholoogia|0 Kommentaari |
arevuse artikkel

Päritud ärevusest ja isiklikust vastutusest

Kadi Kütt

Õppisime kooli bioloogiatunnis, et pärime oma vanematelt füüsilised omadused nagu kasv, välimus, näo kuju, juuste ja silmade värv. Aga kuidas on iseloomu, arukuse ja vaimse tervisega? Kas ka need sõltuvad vanematelt lapsele kanduvast DNA järjestusest? Kas ärev meel on pärilik? Kas pidev muretsemine on paratamatu ja meie kontrolli alt väljas?

Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku ärevushäirete

Autor |21. aprill 2019|Artiklid, Keha, Psühholoogia, Suhtlemine, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |
toosoltuvus

„Kui Töö on Elust suurem“

Kert Grünberg

Holistilise regressiooni terapeut

Töönarkomaania on sõltuvuse liik, mis on ühiskonnas sageli auasi. Juba Anton Hansen Tammsaare ütles, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Arvestades tänapäeva istuvat eluviisi, tuleb hoopis infarkt. Suhted laste ja partneriga kannatavad, kuna töönarkomaan on väga enesekeskne; tööhoolikuga on raske arvestada, sest tema töö ei lõpe kunagi; ta ei oska puhata

Autor |25. märts 2019|Artiklid, Psühholoogia, Teraapia, Tervis|0 Kommentaari |