Autorid

Anu Hermlin

  • Holistilise regressiooni terapeut, kutsetunnistus nr 099335.
  • Lõpetamise aasta: 2010.
Telefon: 52 91 871
Aadress: Tallinn, Tartu, Viimsi
Keeled: eesti, inglise
Haridus
Isiklik areng & Töökogemus
Seansid ja hinnad
Häid mõtteid

Seotud artiklid

Kui usk tervenemisse kaob

Anu Hermlin

Kui hingevalu on väga sügav, siis mõnikord võib tunduda, et endaga tegelemine ei anna tulemust. Pärast mitmeid aastaid oma hirmudega kohtumist, oma lapsepõlvevalu läbitöötamist, enda alateadvuse tumedamate keldrikorruste puhastamist, tekib ühel päeval tunne, et see kõik on olnud asjata. Sa võid endalt küsida: „Miks ma seda kõike teinud olen, kui ma olen nüüd

Lükkaks elu edasi?

Anu Hermlin

Kui lapsed suureks saavad, siis hakkan kindlasti rohkem oma hobidega tegelema!
Kui väiksem laps lasteaeda läheb, siis on mul lõpuks aega ka endale pühenduda! Paari aasta pärast, kui ruumikama kodu saame, siis on mul võimalusi ka kodus trenni teha!
Kui kevad tuleb, saan hakata väljas jooksmas käima! Kui ilmad soojemaks lähevad, saan hakata rohkem värskes õhus

Tere, kallis emakene!

Anu Hermlin

 

Kõikide meie sügavale juurdunud hingehaavade ning raskesti lahtihaagitavate negatiivsete mustrite all on meie valulik suhe lapsevanemaga.
Mõnel puhul on selleks suhe isaga, mõnel puhul suhe emaga. Täiskasvanud naisi, kes pole saanud kontakti iseendaga või pole suutnud ennast realiseerida, takistavad sagedamini varjud, mis on pärit tervendamata suhtest emaga. Samamoodi on mehed, kes sarnaste teemadega silmitsi

Tervendust janunev suhe

Anu Hermlin

Mis on selle eelduseks, et kõik meie suhted toimiksid, et meie paarisuhe meid toetaks ja rikastaks, mitte ei oleks üksnes lõputute väljakutsete kasvulava?
Vaatenurki on erinevaid. Tiina Tiitus ütleb, et rahuldustpakkuvas suhtes olemiseks ei ole suhtega üldse vaja tegeleda, tegeleda tuleb iseendaga. Ka selles vaatenurgas on iva olemas. Juhul, kui me unustame iseenda elulõnga

Sõnade taga

Anu Hermlin

Oleme kõik aeg-ajalt tundud, et sõnadest jääb väheks. Mõnikord on hingepõhjas põletav vajadus midagi jagada, kuid seejuures kerkib üles küsimus: kuidas seda teha? Mismoodi rääkida sellest sügavast valust, mis kõri nöörib ja kurku pitsitab? Sõnu on ju nii vähe, ja ükski ei iseloomusta seda tunnet, mis üle keha on laotunud. Sa tead, et

Tagasi