Armastus või sõltuvus?

7. veebr. 2017 | Armastus, Artiklid, Pere, Psühholoogia, Suhtlemine

Postituse autor: Kert Grünberg

Kert Grünberg

Inspireerituna Pia Mellody raamatust „ Facing Love Addiction“

Meil kõigil on olnud mingil hetkel unistus täiuslikust suhtest, kus meil on partner, kellega saame kõigest rääkida ja koos ühiseid toredaid asju teha. Ühel hetkel saab unistus teoks. Sa tunned, et sa oled leidnud selle õige ja ta pakub sulle kõike, millest oled  unistanud. Ta on täiuslik. Te olete nii õnnelikud.

Ühel hetkel hakkad sa märkama, et sina oled ainuke, kes teie suhet ülal hoiab, kes kõiki üritusi korraldab ja omavahelist kontakti loob. Sinu partner on „kättesaamatu“, kuna tal on väga palju tööd ja palju hobisid. Need hetked kus te kohtute, on tal pilk ekraani kinnitunud. Vabal ajal on ta sageli tarbinud alkoholi või uimasteid. Sulle tundub, et sina tuled talle meelde kõige viimasena ja tema ainus mure on, et tal oleks aega „oma asjaga“ tegeleda.

Sa panustad suhtesse väga palju aega ja teed endast kõik, et teie suhe muutuks, kuid hoolimata sinu pingutustest ei muutu midagi. Kas sul on olnud üks pikk suhe või mitu lühikest, muster on sama – sinu parteri jaoks ei ole suhe sama oluline kui sinu jaoks. Tal ei jätku sinu jaoks nii palju aega ega tähelepanu kui sina vajad.

Oma töös klientidega kuulen ma sarnaseid lugusid sageli. Miks me siis valime endale partneri, kes tegelikult ei vasta meie vajadustele? Miks on temast nii raske loobuda ja eluga edasi minna?

armastus või soltuvus

Pia Mellody kirjeldab sellist suhet kui kaassõltuvuses olevate inimeste suhet. Üks on valmis suhte nimel oma vajadused unustama, kuna suhe on tema jaoks kõige olulisem. P. Mellody kirjeldab neid inimesi kui “lähedusesõltlasi”. Suhte teine osapool teeb endast kõik, et tal oleks piisavalt tegemist väljapool suhet. Ta on tubli, töökas, kuid „kättesaamatu.“ Raamatu autor käsitleb seda osapoolt kui “lähedusest hoidujat”. Ometi vajavad mõlemad suhet ühepalju, aga erineval moel.

Lähedusesõltlane on tavaliselt pärit perekonnast, kus vanematel ei jätkunud tema jaoks piisavalt aega ja tähelepanu. Laps tunneb ennast armastatuna just nii palju kui vanem seda on talle pakkunud. Hool ja armastus, mida laps oma vanematelt saab, kannab tema jaoks sõnumit: “Sa oled oluline, sa oled armastust väärt.“ Tänu tähelepanu ja armastuse puudusele lapsepõlves ei tunne ta ennast piisavalt väärtuslikuna ja ei oska enda vajadustele tähelepanu pöörata. Kuna ta pole kogenud tingimusteta armastust ja hoolt, siis on tal suuri raskusi enda tingimusteta aktsepteerimise ja armastamisega.

Tihti arvavad vanemad, et hool ja armastus tähendab seda, et toit on laual ja riided seljas. Tegelikult tunnevad lapsed end armastatuna, kui nad tohivad olla just sellised nagu nad on – vanematest sõltuvad, haavatavad ja ebatäiuslikud. Laps vajab teadmist, et ta tohib teha vigu ja öelda EI. Ja et seda aktsepteeritakse. Laps tohib olla ebaküps ja väljendada oma eale kohaselt kõiki tundeid, näiteks kurbust, viha, rõõmu. Samuti vajab ta, et vanemad seavad talle turvalisi piire ja väljendavad oma tundeid ja mõtteid last austaval viisil. Laps õpib vanemaid jäljendades. Just vanemate käitumine on see, mille järgi õpib laps suhete kohta. Kui vanem on kogu aeg tööl või arvutis ja tal ei jätku energiat, et oma lapsega suhelda silmast silma, jätab see lapse sisse tunde, et ta ei ole tähelepanu ja lähedust väärt. Tal tekib uskumus, et armastuse nimel peab pingutama ja enda vajadused tuleb jätta tagaplaanile.

Lapsepõlves kogetud puudulik tähelepanu kasvatab igatsust läheduse järgi. Sa hakkad alateadlikult otsima suhet, kus sa saaksid kogeda tingimusteta aktsepteerimist, armastavat tähelepanu ja hoolt. Kõike seda, millest oled tundnud puudust. Soov kogeda armastust on nii suur, et inimene kellega sa lõpuks kohtud, saab sinu kujutluses endale külge kõik need omadused, mis teevad ta sinu jaoks täiuslikuks. Konnast saab prints valgel hobusel.

Lähedusesõltlane kipub idealiseerima enda partnerit ja seab talle alateadlikult ebarealistlikke ootusi. Suured ootused ja lootused takistavad lähedusesõltlasel näha tegelikkust – seda, et partner ei suudagi pakkuda sellisel hulgal lähedust, mida ta ootab. Panustades suhtesse emotsionaalselt väga palju, ei taha lähedusesõltlane algul seda märgata, et partner on pigem passiivne või annab segaseid signaale, ta justkui tahab seda suhet ja ei taha ka. Ta püüab partnerit muuta ja talle selgeks teha, et mõlemad peavad suhte nimel pingutama.

Pia Mellody kasutab väljendid “lähedusesõltlane” seetõttu, et tema jaoks on lähedus partneriga see, mille abil ta loodab vabaneda lapsepõlves kogetud hingevalust. Sõltuvus on alati seotud vajadusega vähendada valu ja ebamugavaid tundeid. Lähedusesõltlase jaoks on suhe ja lähedus konkreetse inimesega miski, mis annab elule mõtte ja aitab tal tunda ennast terviklikuna. Ta ei saa lähedusest küllalt. Ta soovib, et nendevaheline lähedus muutuks kogu aeg suuremaks ja suuremaks.

Hoolimata sellest, et partner annab segaseid signaale, tundub ta just see õige, miski temas tõmbab sind vastupandamatult! Mingil kummalisel põhjusel on just tema see, kellega koos sa tunned ennast tasakaalus, rahulikuna ja õnnelikuna. Ilma temata tundub elu võimatu. Aga sa ei saa tihti aru, kas ka tema tunneb samamoodi.

Kõrvaltvaataja võib märgata, et lähedusesõltlase suhe on justkui tuulelipp, kus tuule suunda juhib tema partner. Kui tuul puhub soodsast suunast, siis on ta kodus ja kontaktne. Kõik tundub jälle hästi. Milline kergendus … kuni järgmise korrani, kus partner muutub raskesti kättesaadavaks, kuna ta on jälle tööl, ekraani taga, pidutseb sõpradega või on pilves … Lähedusesõltlase hingerahu on kadunud. Ta tunneb end mahajäetuna.

Lähedusesõltlane kardab kõige enam üksindust ja mahajäetust. See ei lase tal näha tegelikkust, olla kontaktis enda vajaduste ja tunnetega. See ei lase tal näha enda väärtust ja reaalseid võimalusi. Hirm olla maha jäetud paneb teda klammerduma partneri külge. Kuna ta suhtest loobuda ei suuda, siis paneb valu lähedusesõltlase otsima mingit tegevust, mis aitaks seda teravat tunnet leevendada ja unustada.

Üsna tavaline on probleemi vähendamine, ta kinnitab endale, et tegelikult ei ole asi väga hull. Naabrinaisel on palju hullem olukord ja ta saab ikka hakkama. Keskendutakse lootusele, et partner saab lõpuks aru ja muutub. Tema võiks vähem juua, rohkem kodus olla, suhelda avatumalt, rääkida oma tunnetest jne. Kuna sa oled väga palju üksi, siis on võimalik, et sa teed palju tööd ja veedad kõik vabad õhtud spordisaalis või koolitustel. Üsna sagedasti juhtub, et kui partner on kättesaamatu, siis suuname kogu armastuse ja hoole lastele. Nemad muutuvad partneri asendajaks ja aitavad leevendada läheduse puudust.

Kooselu partneriga, kes on emotsionaalselt kättesaamatu, aktiveerib tugevalt lapsepõlve mahajäetuse haava millele lisandub oleviku valu. Need kaks valu koos võivad olla nii teravad, et mõte lahkuminekust tundub eriti hirmutav. Seetõttu leiad sa endale tegevust, et mitte vaadata olukorrale otsa ja tunnistada reaalsust. Sa oled loonud endale kujutluse partnerist, keda tegelikult ei eksisteeri. Ta võib olla väga tore inimene, kuid ta ei suuda pakkuda sulle sellisel hulgal lähedust ja tähelepanu, kui sa vajad. Seda on liiga palju. Ta ei suuda täita seda auku sinu hinges. Sinu enda töö on vaadata otsa oma lapsepõlve haavadele ja need tervendada. Kunagi ei ole hilja muutuda.

Järgmine osa märtsikuu uudiskirjas.
Juttu tuleb lähedusest hoidujast ja sellest, kuidas kujuneb välja suhe kahe pealtnäha nii erineva inimese vahel.

Kert Grünberg:

Oma töös holistilise regressiooni terapeudina ja vabastava hingamise õpetajana, kohtan väga sageli inimesi, kes on lapsepõlves kogenud mahajäetust ja vähest hoolt. Üsna tavaline on, et nende päritoluperekonnas või vanavanematel oli alkoholi tarbimine väga suur probleem. Võiksin öelda, et need inimesed moodustavad minu klientuuri põhiosa. Kuna need teemad on olnud läbivad ka minu enda elus, siis see on mind inspireerinud uurima kaassõltuvuse olemust sügavuti.

Märtsis algab kolmeosaline enesearengu ja vabastava hingamise koolitus, mis on mõeldud inimestele, kes tunnevad, et nad on oma lähisuhetega ummikus. Uurime lähemalt kahte suhte tüüpi: “lähedusesõltlane” ja “lähedusest hoiduja”. Kuna põhjused on kaassõltuvusega tihedalt seotud, keskendume koolitusel kaassõltuvuse tagamaadele ja uurime, kuidas see ei lase meil tunda tõelist lähedust. Koolitus aitab sul õppida tundma enda alateadlikke mustreid, mis teevad sinu lähisuhted keeruliseks ning neid muutma. Sa õpid märkama ja väljendama enda vajadusi, tundeid. Õpid, kuidas ennast rohkem väärtustada ja hakkad märkama, kus algab ja lõpeb sinu vastutus.

Lisainfo koolituse kohta: www.hingamistuba.ee

Kas artikkel oli kasulik? Liitu uudiskirjaga ja saad kord kuus värsked artiklid oma postkasti…

E-post:

Perekonnanimi:

Loe ka neid postitusi:

0 Kommentaari

Komenteeri postitust

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga