"Armastus ja teadus" loengusariKui sa tulnukale seletaksid, mis on armastus, siis mida sa talle ütleksid?

Võib-olla seda, et: „See teeb südame soojaks ja paneb kiiresti põksuma. Sellest unistavad kõik. See annab elule mõtte. See paneb meeletusi tegema. See paneb ennast ületama. See tekitab kõige suuremat õnnetunnet ja sügavmusta kurbust. See tiivustab poeete, heliloojaid ja kunstnikke. Selle nimel töötatakse end ribadeks, tõestatakse päevast-päeva oma väärtuslikkust, eitatakse iseenda olemust ja vajadusi. Selle nimel hävitatakse üksteist, võidetakse lahinguid ja minnakse surma. Selleta poleks elu.“

Inimesed kirjeldavad armastust väga erineval moel, kuid kui see on kohal, tunnevad kõik selle eksimatult ära.

Aga kuidas on tavaliselt? Siin ja praegu? Igapäevaelus on meil hoopis teistsugused mõtted.

  • Olgem ratsionaalsed. Tulnukaid pole olemas ja armastus on tühipaljas keemiline protsess, et soodustada soo jätkamist.
  • Milleks seda armastust vaja on? See on mulle nii palju kannatusi põhjustanud.
  • Armastus pole minu jaoks. Mis minul, lihtsal inimesel, sellega pistmist on? See on muinasjuttude ja romantiliste filmide värk, poeetide ja unistajate loodud illusioon.
  • Mis kasu mul armastusest on? Elu tahab elamist. Lilled ja liblikad ei toida kedagi.
  • Meie ühiskonnas on oluline vaid välimus ja varandus, keegi ei hooli minu sisemisest ilust.
  • Tegelikult oleks mul niipalju armastust anda.
  • Palju seksi on põhiasi. Mis see armastus siia puutub?
  • Ma ei jaksa armastada kogu aeg. Kust ma selle jõu võtan? See on nii väsitav.
  • Aga kes mind armastab? Kes minu eest hoolitseb? Mina ainult annan ja annan, aga tagasi ei saa teistelt midagi.
  • Armastus on noortele. Siis hormoonid möllavad ja on jaksu ööd läbi pidutseda.
  • Armastus on vaid väljamõeldis, et muuta suhe talutavaks.

Kuidas ideaalne unistus, filmi- ja kirjandusloost tuntud tunne enda kõrvale, maa peale, oma ellu tuua? Mis muutuks siis, kui sa tahaksid ja julgeksid armastada kogu aeg?
Milline oleks elu siis, kui armastus oleks kohal kogu aeg, mitte vaid elu kõrghetkedel?

Teadlased on oma uurimustes tõestanud armastuse olulisust elus.

  • Emotsioonimolekulide avastaja, aju biokeemia uurija doktor Candace B. Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume.
  • Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire.
  • Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator.
  • Psühhiaater dr. Karl Menninger on öelnud, et armastus tervendab inimesi – nii neid kes seda annavad, kui neid kes seda saavad.
  • Logoteraapia looja, neuroloog ja psühhiaater Viktor E. Frankl arvab, et ainult armastuse kaudu on võimalik tunnetada teise inimese isiksuse sügavaimat olemust.
  • Psühholoogiadoktor Barbara De Angelis väidab, et armastus ühendab sind sinu sisemise jõuga. Mida enam inimene tunneb end armastusest ilmajäetuna, seda hoolimatumalt või ükskõiksemalt ta käitub.
  • Psühholoogiadoktor James W. Prescott hindab inimkultuure lastekasvatamise meetodite põhjal. Ta leiab, et ühiskonnas, kus lapsi armastatakse ning pakutakse neile puudutuste kaudu füüsilist lähedust, on kultuur rahumeelne.

Kas lahendus on olemas?

Holistilise Teraapia Instituudi ja Holistilise Psühhoteraapia Eesti Seltsi terapeudid on ammu tähele pannud, et suurim põud Eestis pole mitte raha- ja tööpuudus, vaid armastuse nappus. Instituudi raames on juba 11 aastat läbi viidud koolitusi ja kursusi ning tehtud tõhusat teraapiatööd.

Holistilise Teraapia Instituut käivitas 2009. a septembris loengusarjaga „Armastus ja teadus“. Psühholoogiavalla spetsialistide loengutes uuritakse armastuse ilminguid ja mustreid.
Sarja nimi viitab sellele, et armastuse teema käsitluses on võrdselt tundeaspektiga esindatud ka tänapäevane teaduslik mõte. Teadus 21. sajandil ehk uus füüsika ja keemia selgitavad paljutki, mis hiljuti veel müstika hämaralasse jäi. Loengutel tutvustame teaduse viimast sõna.

Ettekanded annavad võimaluse armastuse ilminguid ja mustreid erinevate näidete abil märgata, neid oma ellu vastu võtta ja lahtise südamega hirmuvabalt elada. Praktiline, päevast päeva meie kõrval kõndiv, pisiasjadesse ja rutiini peidetud armastus on see, mis teeb elu väärtuslikuks. Kohal olemine, endast hoolimine, teise märkamine, ausus ja lähedus on olulised. Endaga sõbraks saamine loob võimaluse ka teisi armastada ning paneb andmise ja vastuvõtmise energiaringi voolama. Ausus teeb meid haavatavaks ja nõrgaks, kuid on ainus viis, et tekkida saaks lähedus, mida me nii igatseme.

Kuidas armastust toita ja hoida? Kuidas muuta armastus igapäevaseks, lähedal ja kohalolevaks? Me oleme õnnelikud alles siis, kui toome armastuse sealt kaugelt, maade ja merede tagant igasse päeva. Kui me oskame selle leida iseenda seest ja see hakkab olema osa meie väikesest, tolmusest ja asisest elust. Abstraktsest unistusest, mõtetega tulevikus elamisest saab ainult siis särav olevik, kui meie pilk ja tunne siin ja praegu armastuse ära tunneb ja teda hoida ja jagada oskab. Armastus on ainus jääv rõõmu ja rahulolu allikas.

Suhted on armastuse proovikiviks. Suhtemängud manipuleerimisest võimuvõitluseni peaksid meie arvates tooma ellu armastust, kuid tegelikult viivad meid sellest üha kaugemale. Kadedus, viha ja kontrollimine viitavad armastuse puudumisele. Seal, kus tehakse jõupingutusi armastuse endale saamiseks ja kinni hoidmiseks, see tunne hääbub, sealt armastus põgeneb.

Vaata sarja “Armastus ja teadus” loengute salvestusi.